Õppereisile on oodatud põnevast rahvusvahelisest ja mitmekülgsest koolitusest huvitatud koorijuhid. Programm on ingliskeelne, võimalus valida end huvitavad teemad kümnete õpitubade, seminaride, loengute, ümarlaudade ja kontsertide hulgast!
Registreeru hiljemalt 31. jaanuariks!
Vaata lähemat infot SIIT:https://kooriyhing.ee/event/eesti-koorijuhtide-oppereis-festivalile-europa-cantat-ljubljanas/

Valitsus kehtestab alates esmaspäevast, 28. detsembrist ulatuslikud COVID-19 piirangud Harjumaale ja pikendab juba kehtivaid koroonaviiruse leviku tõkestamise abinõusid Ida-Virumaal.

Harjumaal ja Ida-Virumaal ei saa 28. detsembrist kuni 17. jaanuarini teha ei koori- ega orkestriproove (ehk siis huviharidus ja –tegevus on suletud) ega ka avalikke kontserte. Muudes maakondades on avalikud kontserdid endiselt lubatud, aga proove ei tohi sealgi teha kuni 4. jaanuarini.

Vaata uuendatud piirangute infot siit: https://www.kul.ee/et/uudised/korduma-kippuvad-kusimused-koroonaviiruse-levik-ja-kultuurivaldkond

COVID-19 käitumisjuhendiga avalike ja kultuuriürituste korraldajatele ning kultuuriasutustele saate tutvuda siin https://kooriyhing.ee/abiks-kooridele-covid-19-ajal/

12. detsembril, maestro 112. sünniaastapäeval andis Gustav Ernesaksa Fond üle Gustav Ernesaksa nimelised koorimuusika stipendiumid.

Koorimuusika kõrgeima tunnustuse, Gustav Ernesaksa Fondi peastipendiumi pälvis laulu- ja tantsupidude pikaaegne korraldaja Aet Maatee, koorimuusika edendamise stipendiumi sai kooriühingu tegevjuht Kaie Tanner ning õppestipendiumi noor dirigent Ode Pürg.

Kooriühingu muusikanõukogu esimees, Heli Jürgenson ütles, et Aet Maatee südamega tehtud töö Eesti Laulu- ja Tantsupeo sihtasutuse juhina on toonud laulupidudele täiesti uue kvaliteedi.

”Ta on 17 aasta jooksul olnud tõeline Ernesaksa pärandi edasikandja – oli ju ka Ernesaks lisaks üldjuhitööle tihedalt laulupidude korraldusega seotud,” rõhutas Jürgenson.

Aet Maatee on kultuurikorraldajana töötanud juba 1984. aastast, algul Pärnu maavalitsuses ja linnavalitsuses ning seejärel kultuuriministeeriumi kunstide osakonnas. Ta on aastaid osalenud Regionaalse Kultuuripoliitika Nõukojas, kultuuriministeeriumi rahvakultuuri seaduse ettevalmistamise töögrupis ning olnud aastaid ka Eesti Kooriühingu juhatuse liige.

Gustav Ernesaksa Fondi koorimuusika arendamise stipendiumi sai kooriühingu muusikanõukogu ettepanekul ühingu tegevjuht Kaie Tanner pikaaegse töö eest kooridega ja panuse eest Eesti koorimuusika arendamisse.

Gustav Ernesaksa Fondi õppestipendiumi pälvis noor dirigent Ode Pürg, kes õpib Eesti Muusika- ja Teatriakadeemias professor Toomas Kapteni kooridirigeerimise klassis bakalaureuse kolmandal õpiaastal.

Kolmandat korda korda anti Eesti Meestelaulu Seltsi algatusel peapreemiaga kaasa ka Ekke Väli loodud skulptuur „Gustav“, mis on jäljend Tallinna lauluväljakul olevast Gustav Ernesaksa kujust.

Gustav Ernesaksa Fond on 1993. aastal Eesti Laulu- ja Tantsupeo SA, Eesti Kooriühingu, Eesti Meestelaulu Seltsi, Eesti Rahvusmeeskoori ja muusikaakadeemia poolt asutatud fond, mille eesmärk on väärtustada koorimuusika-alast tegevust. Fond annab igal aastal välja Gustav Ernesaksa nimelise koorimuusika peapreemia, koorimuusika arendamise stipendiumi ning õppestipendiumi. Stipendiumite välja andmist rahastavad Eesti Laulu- ja Tantsupeo SA ja Eesti Rahvuskultuuri Fond.

Tõnu Kaljuste, Eesti Filharmoonia Kammerkoor ja Tallinna Kammerorkester toovad kontserdil „Jõul“ 12. detsembril esmakordselt ettekandele Margo Kõlari eestikeelse „Pirita missa“ uue versiooni. Teos põhineb isa Vello Salo eestindatud missa ordinaariumi tekstidel.

Algselt ühehäälsena Pirita kloostri jumalateenistuste tarbeks kirjutatud „Pirita missa“ peamiseks lähtekohaks on eesti keeles loomulikult voolav sõna. See on Pirita kloostri vaimuliku Vello Salo emakeelse liturgia „laborist” välja kasvanud ulatuslikuma sarja esimene teos.

„Ainest uudisloominguks jätkuks enamakski kui elupäevi loota”, selgitab helilooja. „„Pirita missaga” töötades mõtisklesin kristluse tuleku üle meie rahva teadvusesse. Tugeva impulsi sain uidates Valjala muistse maalinna varemetel, kus elustusid Liivimaa Henriku kroonikas jutustatud lood meie esivanemate ristimisest 1227. aastal.”

Tõnu Kaljuste tellimusel sündis „Pirita missast” kontsertversioon koorile, orelile ja sümfooniaorkestrile, mis kanti ette 2009. aasta Kreegi päevadel Haapsalu Toomkirikus. 12. detsembri kontserdil kõlab missast uus versioon segakoorile, orelile ja kammerorkestrile, mida Tallinna Jaani kirikus Tõnu Kaljuste juhatusel esitavad Eesti Filharmoonia Kammerkoor, Tallinna Kammerorkester ja Kadri Toomoja orelil.

Kontserdil „Jõul“ tulevad lisaks „Pirita missale“ ettekandele veel mitmed armastatud jõululaulud, kava on salvestatud CD-plaadile, mis antakse välja detsembri alguses.

Tõnu Kaljuste, Eesti Filharmoonia Kammerkoor ja Tallinna Kammerorkester on aastaid ühiselt kontserte andnud. Neid on kutsutud esinema paljudele mainekatele lavadele Austraaliast Põhja-Ameerikani, sh New Yorgi Carnegie Halli, Pariisi Filharmooniasse ning viimati Hamburgi Elbphilharmonie’sse. Mõlema kollektiivi asutaja Tõnu Kaljuste on rahvusvaheliselt hinnatud koori- ja orkestridirigent. Tema tööd on korduvalt esitatud Grammy nominendiks ning ta on pälvinud 2014. aastal Grammy auhinna albumi eest Arvo Pärt „Adam’s Lament“ (ECM).

Kontserdi korraldavad Eesti Filharmoonia Kammerkoor ja Tallinn Filharmoonia.

Tallinna Linnavalitsus
Päästeamet
Tallinna Spordi- ja Noorsooamet
Kultuuriministeerium
Haridus- ja teadusministeerium
Sotsiaalministeerium

Head koostööpartnerid
Pöördume Terviseameti poolt seoses murega COVID-19 leviku pärast noorte seas, mis on tihedalt seotud Tallinna ja Harjumaa, kuid ka Ida-Virumaa noorte vaba aja tegevustega.
Terviseameti andmetel on Tallinnas 82% üldhariduskoole seotud nakatumistega. Viimastel nädalalatel on haigestumise juurdekasv vanusegrupis 10-19 vastavalt 305% 45-ndal nädalal ja 101% möödunud nädalal. See on murettekitav trend, millega seoses näeme, et erinevatest koolidest õpilasi kokku koondavad huvitegevused (treeningud, tantsukoolid, muusikakoolid, näiteringid, kunsti- ja käsitööringid, kooride ja orkestrite proovid jne) on hetkel väga olulised nakkuse levikut soodustavad kogunemised.
Eriti juhime tähelepanu kõrge riskiga tegevusaladele, kus viiruse leviku risk on suur ning pole võimalik rakendada viiruse tõkestamise meetmeid. Need on tegevused, millega kaasneb forsseeritud õhuvool, mis eritab suuremas koguses haigusetekitajaid ning millega kaasneb tihe kontakt (koorilaulud, orkestriproovid, spordialad, kus meeskonna liikmed omavahel suhtlevad ja on tihedas kontaktis).
Paljud lapsed kannavad viirust asümptomaatiliselt või väga kergete sümptomite esinemisel ja annavad seda ka edasi. Tihtipeale ei märgata, et lapsel võivad olla haigussümptomid ja sellega tekib suurem leviku risk.
Kuigi suurim oht on hetkel Tallinnas, Harjumaal ja Ida-Virumaal, siis iga päevaga suureneb risk üle kogu Eesti.
Tänaste tegevuste eesmärk on piirata nakkuse levikut jõulueelsel perioodil just noorte seas. Kuna jõulud ja jõulude aegne pikem vaheaeg toob endaga kaasa suurenenud üle-Eestilist liikumist ja sotsialiseerumist, siis arvestades, et laste seas on asümptomaatilist levikut rohkem, suureneb risk, et viirus viiakse pühade ajal märkamatult nii vanemaealisteni kui ka kirikutesse ja mujale kultuuriürtustele, suurendades oluliselt nakkuse levikut üle terve Eesti.
Huviharidus ja haridus tervikuna on oluline toimimas hoida, ja me pingutame, et haridust ei peaks piirama, kuid vajame teie poolt olulisel määral abi, et seda saavutada.
Seoses sellega palume kriitiliselt üle vaadata noortekeskuste ja huviringide tegevused üle terve Eesti.
Koondasime allpool olulised soovitused, mille järgimine tänasel hetkel on hädavajalik.
Palume, et info jõuaks nii kõigi kohalike omavalitsuste juhtideni, üld- ja huvihariduse pidajateni kui ka lapsevanemateni.
Mõistvale suhtumisele lootes ja rahulikku pühadeootust soovides,
Lugupidamisega

Mari-Anne Härma
Peadirektori asetäitja

Palume oma tegevuste läbiviimisel kasutusele võtta järgnev:
 Viige nii palju tunde kui võimalik distantsõppele (kaugjuhendamisele).
 Kui kontakttunnid on möödapääsmatud, siis eelistage väikeste klassiruumide asemel kasutada aulaid ja suuremaid koosolekuruume, et oleks võimalik distantsi hoida.
 Vältige tegevusi gruppides. Kui see ei ole võimalik, siis vähendage grupis kogunemise intervalli (näiteks 3 korra asemel 1 kord nädalas) ning vähendage grupi suurust (maksimaalselt 10 inimeseni grupis).
 Eelistage õues toimuvaid tunde sisetundidele ja individuaaltunde grupitundidele.
 Hoiduge erinevate gruppide vahelistest kontaktidest (seda võimalusel nii erinevatest koolidest õpilaste vahel kui ka gruppide vahel, kes huvitegevusega koos tegelevad).
 Erinevate tundide vahel on mõistlik teha 15 minuti pikkuseid pause, mille ajal palume võimalusel hoida aknad lahti ning ruume tuulutada.
 Tundide vahel puhastage kontaktpindu, mida puudutatakse päeva jooksul tihedalt.
 Jätke ära või lükake edasi huviharidusega seotud sündmused (kontserdid, avalikud (publikuga) arvestused, sõpruskohtumised jne)
 Jälgige distantsi hoidmist igal ajal, sealhulgas ka garderoobides ja ooteruumides.
 Maskide kandmine on samuti väga oluline, kus see on vähegi võimalik. Lastele soovitame maske kanda alates 12. eluaastast. Kindlasti saab maske kanda huvikooli saabumisel nii garderoobides, koridorides ja ooteruumides. Maski tuleb siseruumides kanda nii treeningule saabudes kui ka treeningult lahkudes (sh riietusruumides).
 Oluline on õige kätehügieen ja tihe kätepesu. Juhendajatel peavad klassis olema desinfitseerimisvahendid.
Loomulikult on lapsed väga sotsiaalsed ja sellega peab arvestama. Igapäevaselt koos suhtlevad lapsed liiguvad ja tegutsevad nagunii koos, nende lävimist ei pea takistama, aga suuremaid kogunemisi garderoobides ja koridorides tuleks vältida. Kui see pole võimalik, siis kindlasti nii lastele kui ka õpetajatele maskid ette.
Kui asutuses on tekkinud haigestumine, peavad nii nakatunu kui ka kõik tema lähikontaktsed viivitamatult minema isolatsiooni. Terviseamet võtab ühendust nii nakatunute kui ka lähikontaktsetega.