Mentorprogramm

Koori- ja puhkpillimuusika MENTORITE programm

Mentorprogrammi eesmärk

Mentorlus on praktikas saadud kogemuste edasiandmine ja –kandumine enamkogenult vähemkogenule, mille eesmärgiks on professionaalne ja isiklik areng. Mentorlust on meetodina kasutatud juba aastatuhandeid ning mõiste mentor pärineb Kreeka mütoloogiast.

Rahvakultuuri mentorprogramm (edaspidi „mentorprogramm“) on loodud rahvakultuuri eri valdkondade elujõulisuse tagamiseks läbi õpetajate õpetamise.

Koori- ja puhkpillimuusika mentorite programmi eesmärk on tagada järjepidev ja mitmekülgne elukestev õpe vastavalt koori- ja orkestrijuhtide vajadustele ning koori- ja puhkpillimuusika valdkonna jätkusuutlik areng, mis on aluseks meie laulu- ja tantsupeotraditsioonile.

Mentorkoolituse kord

Mentor on oma erialal väljapaistev spetsialist, kelle kogemused ja oskused on kasuks ja abiks tema kolleegidele.

Mentoriks kandideerija soovija esitab vabas vormis vastava avalduse Eesti Kooriühingule.

Mentorid valib ja kinnitab Kooriühingu muusikanõukogu.

Eesti Kooriühing sõlmib iga mentoriga raamlepingu, milles nähakse ette mõlemapoolsed kohustused, tasumäärad ning mentori tegevust käsitleva dokumentatsiooni koostamise ja esitamise kord.

Mentori tellimiseks esitab maakonna/linna laulupeo kuraator Eesti Kooriühingule vormikohase TAOTLUSE (lisa 1).

Tellija võib teha ettepaneku, keda mentoritest konkreetselt soovitakse.

Maakond/linn saab mentoriteenuseid tellida talle jooksvaks aastaks eraldatud arvestusliku rahalise limiidi piires.

Eesti Kooriühing hindab tellimuse sisu ning teenusega seotud isikute (koorijuhid, orkestrijuhid, koorid, orkestrid) koosseisu ja hulga parameetreid. Kui ollakse veendunud antud teenuse tulemuslikkuses, lähetab kooriühing mentori tellimust täitma. Mentor saab kaasa vormikohase LÄHETUSLEHE (lisa 2), mille ta pärast teenuse osutamist esitab nõuetekohaselt täidetuna ning tellija poolt kinnitatuna kooriühingule. Täidetud lähetuslehe juurde kuulub MENTORI SISULINE ARUANNE (lisa 3), mis sisaldab hinnangulist informatsiooni, samuti TELLIJA SISULINE ARUANNE (lisa 4), mis samuti sisaldab hinnanguid ja järeldusi.

Võimalikud kasutusalad:

a) koolitus, kursused, seminarid, loengud;

b) kooride / orkestrite ülevaatused (mentor võib töötada žüriis ning anda ühtlasi hiljem dirigentidele suuniseid);

c) kategooriasse laulmised (hindamine);

d) maakondlikud laululaagrid – töö (ühend)kooridega;

e) abi kooridele / orkestritele näit enne konkursile minekut vms (mentorile saab ette laulda, temalt nõu küsida jne);

f) külalisdirigent (viimistleb koori/orkestriga mingi konkreetse kava või teose).

Kui mentor töötab ühe konkreetse kooriga, peaks see toimuma lahtise proovina – kutsuge kolleege jälgima!

Mentor ei õpeta partiisid, ei tee ühegi dirigendi eest tööd ära, vaid viimistleb ja annab dirigendile nõu.

Kui mentor kutsutakse maakondliku laulupeo / laulupäeva kunstilisse toimkonda, teeb ta konsultanditööd ning mentoriprogrammist rahastatakse järgmisi etappe:

a) kontseptsiooni väljatöötamine (koos ülejäänud meeskonnaga);

b) repertuaarialane nõustamine (taas eeldatame, et mentor ei tee siin teiste eest tööd ära, vaid on nõuga abiks);

c) eelproov-repertuaari viimistlemine;

d) lõppanalüüs.

Arvestades mentori töö intensiivsust, ning kaasatud inimeste vastuvõtuvõimet, on ühe päeva optimaalseks arvestuslikuks mahuks 5 tundi. Seetõttu pole mentori tööpäevaks mõtet planeerida 10.00 – 20.00, kuna vastu ei pea ei koolitaja ega koolitatavad. Erandiks on individuaalne töö või töö rühmades, kus inimesed vahelduvad (näit hääleseade puhul).

Mentorikoolituse läbinud koorijuht / muusikaõpetaja võib soovi korral saada Kooriühingust vastava tunnistuse.