Mentorprogrammi statuut

Mentorprogrammi üldine eesmärk on aidata kaasa rahvakultuuri arenguprotsesside elujõulisusele ning tõsta valdkonnas tegutsevate spetsialistide taset ja parandada nende oskusi. Mentor on õpetajate õpetaja. Programmi rakendatakse koori- ja puhkpillimuusika, rahvatantsu ja -muusika, folkloori, käsitöö ja harrastusnäitemängu valdkonnas. Rahvakultuuri mentorprogrammi koordineerib Rahvakultuuri Keskus ja alaprogrammide rakendusasutused on valdkondlikud keskseltsid. Programmi koordineerib Rahvakultuuri Keskus.

1. Sissejuhatus

Mentorlus on praktikas saadud kogemuste edasiandmine ja –kandumine enamkogenult vähemkogenule, mille eesmärgiks on professionaalne ja isiklik areng. Mentorlust on meetodina kasutatud juba aastatuhandeid ning mõiste mentor pärineb Kreeka mütoloogiast.

Rahvakultuuri mentorprogramm (edaspidi „mentorprogramm“) on loodud rahvakultuuri eri valdkondade elujõulisuse tagamiseks läbi õpetajate õpetamise.

Programm aitab kaasa taseme ning oskuste tõstmisele valdkonna tippspetsialistide ehk mentorite juhendamisel. Mentorprogrammi tulemusena saavad koori-, orkestri ja tantsujuhid, hääleseadjad, rahvamuusikud, harrastusteatrite lavastajad, tehniline personal ja näitlejad ning käsitöömeistrid, -harrastajad ja -ettevõtjad asjatundlikku nõustamist, omandavad uusi oskusi ning teevad selle tulemusena professionaalsemat tööd.

Mentorprogrammi eellugu

Laulu- ja tantsupeo traditsiooni kandmine 2003. aastal UNESCO vaimse ja suulise maailmapärandi nimekirja, seadis riigile kohustuse luua tingimused traditsiooni jätkumiseks tulevastele põlvedele. See omakorda kohustas Kultuuriministeeriumi, Laulu- ja Tantsupeo Sihtasutust, Rahvakultuuri Keskust, Eesti Kooriühingut, Eesti Rahvatantsu ja Rahvamuusika Seltsi koos mitmete teiste organisatsioonide, institutsioonide ning kohalike omavalitsusüksuste esindajatega töötada välja meetmed, mis aitaksid kindlustada laulu- ja tantsupeo traditsiooni kestma jäämist.

Kultuuriministri käskkirjaga moodustati 2004. aastal ekspertkomisjon, kelle ülesandeks oli välja töötada koori- ja tantsujuhtmentorite pilootprojekt.

Pilootprojekti esmane tekstiversioon valmis 2004. aasta septembris ning seda tutvustati Eesti Kooriühingule, Eesti Rahvatantsu ja Rahvamuusika Seltsile, Rahvakultuuri Keskusele ning Eesti Regionaalse Kultuuripoliitika Nõukojale. Lisaks korraldati maakondade rahvakultuurispetsialistide algatusel piirkondlike koori- ja tantsujuhtide arutelusid mentorite pilootprojekti teemal.

„Maakondlike koori- ja tantsujuhtmentorite käivitamise pilootprojekt 2005 – 2007“ põhialused ja lõpliktekstiversioon koostati Kultuuriministeeriumi poolt, lähtudes komisjoni liikmete aruteludest ja ettepanekutest.

2005. aastal käivitus pilootprojekt ning selle teostajateks said rahvakultuuri keskseltsid – Eesti Kooriühing (EKÜ) ja Eesti Rahvatantsu ja Rahvamuusika Selts (ERRS). Nende poolt koostatud tollase hetkeseisu kokkuvõttest selguvad põhjused, mis tingisid vajaduse rakendada mentoreid:

koorilaulu ja rahvatantsu valdkonnas puudus terviklik analüüs ja adekvaatsed hinnangud sisulisele tegevusele;
üleriigiline keskselts jäi kollektiividele sisulise (loomingulise) konsultatsiooni osas kaugeks;
senine riigi poolt eraldatav tegevustoetus rahvakultuuri keskseltsidele ei olnud piisav, et keskselts suudaks süvitsi ja põhjalikult valdkonda analüüsida;
maakonnas tunti kooride ja tantsurühmade poolt puudust spetsialist-liidrist, kes tunneks valdkonda süvitsi;

kollektiivide tase on ebaühtlane, mis ei võimalda laulu- ja tantsupeo kavva võtta kunstiliselt huvitavamat ja keerukamat repertuaari;
koori- ja tantsujuhtide oskused on ebaühtlased, juhid vajavad individuaalset juhendamist ja konsultatsioone;
metoodiline nõustamine on puudulik, täiendkoolituse süsteem ei toimi tõhusalt;
kollektiivide juhtide koostöö (side) erialaorganisatsioonidega on nõrk;
suur hulk koore ja rahvatantsurühmi tegutsevad missioonitundest.

2007. aastal tehtud pilootprojekti kokkuvõttest selgus, et pilootprojekt on end igati õigustanud. Kui esimesel aastal oli probleemiks õpetajate-juhendajate vähene huvi koolituste vastu – puudus tahe ja motivatsioon ennast täiendada, siis järgnevatel aastatel on mentorite tellimine pidevalt kasvanud. Eriti nõutud olid peomentorid laulu- ja tantsupeo aastatel, kelle ülesandeks on viia läbi laulu- ja tantsupeo repertuaaril põhinevat juhtide koolitust (konsultatsioone) väljaspool peo ettevalmistuse ametlikke üritusi – seminare ning regionaalseid eelproove.

Kokku toimus perioodil 2005 – 2007 Eesti Kooriühingul 581 ja Eesti Rahvatantsu ja Rahvamuusika Seltsil 773mentorkoolitust.

Pilootprojekti lõppedes nimetati see 2008. aastast ümber Rahvakultuuri mentorprogrammiks, millealuseks oli uuendatud ja täiendatud pilootprojekti tekst ning rahaeralduspõhimõtted. 2008 – 2012 toimis programm endiselt kahes valdkonnas, aga vajadus laiendada mentorprogrammi nii harrastusteatrite- kui ka käsitöövaldkonda oli arutluse all juba 2008. aastal.

2013. aastast laieneb mentorprogramm harrastusteatrite ning käsitöö valdkonnale mida hakkavad teostama vastavad rahvakultuuri keskseltsid – Eesti Harrastusteatrite Liit (EHL) ning Eesti Rahvakunsti ja Käsitöö Liit (ERKL).

Hetkeolukorra kirjeldus

Huvi ja vajadus mentorkoolituste järele on väga suur ning inimesed tunnevad mentorprogrammi võimalusi. Programm on saanud omaseks ning selle kasutusvõimalused laienenud.

Koori- ning puhkpillimuusika ja rahvatantsu ning -muusika valdkonnas on nii õpetajate-juhendajate kui ka kollektiivide tase tõusnud, oluliselt on laienenud mentorkoolituste temaatika ning mentorite arv on võrreldes programmi kahe eelmise perioodiga kasvanud olulisel määral. Koolitajatel on tekkinud hea ülevaade regioonide olukorrast, erialastest liidritest ning lauljate/tantsijate/pillimeeste võimekusest, mis aitab paremini planeerida üleriigilisi koolitusi.

Programmi üldised eesmärgid, oodatav mõju ja mõõdetavad tulemused

4.1. Eesmärk

Mentorprogrammi üldine eesmärk on aidata kaasa valdkonna arenguprotsesside elujõulisusele ja valdkonnas tegutsevate spetsialistide taseme ning oskuste tõstmisele.

4.2. Oodatav mõju

Mentorprogrammi tulemusena saavad spetsialistid asjatundlikku nõustamist, omandavad uusi oskusi ning teevad selle tulemusena professionaalsemat tööd. Seeläbi ühtlustub ja tõuseb kollektiivide, harrastusteatrite ja käsitöömeistrite tase ning toimub nii erialane kui ka isiklik areng.

4.3. Mõõdetavad tulemused

mentorkoolituste arv (sh. tunnid);
atesteeritud mentorite arv;
mentorkoolituse läbinute arv.

4.4. Programmi kaudse tulemusena:

täidetakse UNESCO vaimse kultuuripärandi kaitse konventsiooniga riigile pandud kohustusi;
antakse tõuge rahvakultuuri valdkondade arengule ja populariseerimisele;
saadakse valdkonna terviklik analüüs ja hinnang sisulisele tegevusele, mis aitab välja selgitada vajadusi ning planeerida arendustegevusi;
läbi mentorkoolituste leitakse valdkonda uusi tegijaid ning kaasatakse neid loomingulistesse toimkondadesse;
motiveeritakse noori õppima ja töötama valdkonna erinevatel erialadel;
tagatakse laulu- ja tantsupeo protsessi jätkusuutlikus ja peo kvaliteet;
hoitakse vaimset kultuuripärandit ning rahvuslikke käsitöötraditsioone;
edendatakse loomemajandust;
tõuseb kooride, rahvatantsurühmade, rahvamuusikaorkestrite, harrastusteatrite ja käsitöömeistrite teadlikkus ning kvalitatiivne tase;
laienevad elukestva õppe võimalused.

5. Mentoritele esitatavad üldnõuded

Mentor on:

· valdkonnas tegev tipp-professionaal;

· metoodilist abi osutav õpetaja, metoodik ja nõustaja;

· kõrgel tasemel ning oma oskusi tõestanud teoreetik ja praktik;

· arvamusliider ja loominguline ideoloog.

Mentorite üldised tööülesanded

mentor valmistab ette ja viib läbi koolitusi (sh õppematerjale) vastavalt tellimusele, koolitatavate vajadusele ning oma kogemustele;
mentor hindab valdkonna seisundit, on analüüsija ning koostab tööandjale hinnangulisi kokkuvõtteid valdkonna kohta, andes teavet ja tagasisidet aktuaalsetest valdkonda puudutavatest probleemidest;
mentor on üleriigilisel tasandil informatsiooni edastajana partneriks KÜ-le, ERRS-ile, EHL-ile, ERKL-ile ja LTP SA-le, omades head ülevaadet piirkondade probleemidest ning arengutest.

Mentorite rakendamine

Mentorite tööle rakendamiseks toimib süsteem, kus mentorid täidavad nõustamise tellimusi ning ei ole kinnistatud konkreetse maakonna juurde.

Sõltumata sellest, kus mentor alaliselt tegutseb, on teda võimalik tellida mentorkoolitusi läbi viima üle Eesti vastavalt vajadustele.

Mentorprogrammist rahastatavad tegevused:

mentori töötasu;
mentori sõidukulu;
mentori ööbimiskulu;
mentori osaline koolituskulu;
kontsertmeistri töötasu;
kontsertmeistri sõidukulu;
kontsertmeistri ööbimiskulu;
programmi halduskulud.

Mentorprogrammi teostavate keskseltside ülesanded:

korraldavad mentorite valimised, moodustades selleks vajadusel komisjoni;
kinnitavad mentorid kuni 5 aastaks;
vajadusel uuendavad mentorite koosseisu;
esitavad mentorite nimekirja ja tutvustuse oma kodulehel;

koostavad mentorkoolituse korra, mis kehtestab mentorite õigused ja kohustused ning mentorite tellimise põhimõtted;
koostavad tellimise-, aruande-, tagasiside- ja lähetuse vormid;
koostavad mentorite tellimise aastaeelarve, lähtudes maakondlikust või piirkondlikust printsiibist;
vormistavad mentoritega töövõtulepingud;
peavad täpset arvestust mentorite poolt osutatud teenuste üle ning tasustavad mentoreid vastavalt osutatud teenustele;
vastutavad mentorite poolt esitatud aruannete nõuetekohase täitmise eest;
kompenseerivad maakonna koostööpartneritele tehtud kulutused;
võimalusel korraldavad /võimaldavad mentoritele koolitusi.

Rahvakultuuri Keskuse ülesanded

Rahvakultuuri Keskus (edaspidi „Keskus“) on mentorprogrammis keskseltsidele üheks põhiliseks koostööpartneriks läbi maakonna rahvakultuurispetsialistide, kelle ülesanded on:

tutvustada mentorprogrammiga loodud võimalusi maakonnas;
selgitada välja maakonna koolitusvajadused;
tellida maakonda mentorkoolitusi ja teha sellealast koostööd teiste maakondadega;
tasakaalustada mentorite tellimusi valdkonna erinevate liikide vahel maakonnas;
tagada aruande koostamine/esitamine mentori poolt läbiviidud koolituse kohta vahetult peale selle toimumist.

Mentorprogrammi rahastamine, koordineerimine ja rakendamine

11.1. Rahastamine

Mentorprogrammi rahastatakse riigieelarvest Rahvakultuuri Keskuse kaudu ning programmile eraldatav summa kinnitatakse iga uue eelarveaasta alguses.

Keskseltsidele eraldatav summa on protsentuaalne ning jaguneb vastavalt:

Eesti Rahvatantsu ja Rahvamuusika Selts – 30%

Eesti Kooriühing – 30%

Eesti Harrastusteatrite Liit – 20%

Eesti Rahvakunsti ja Käsitöö Liit – 20%

11.2. Koordineerimine

Programmi koordineerimise ja täitmise eest vastutab Rahvakultuuri Keskus, kes hindab programmiperioodi lõpus programmi tulemuslikkust vastavalt dokumendis toodud mõõdetavatele tulemustele ja annab vajadusel kultuuriministrile aru programmis esitatud eesmärkide saavutamisest ning edastab nõukoja ettepanekuid programmi täiendamiseks, muutmiseks või lõpetamiseks.

Programmi elluviimist koordineerib Rahvakultuuri Keskuse direktori käskkirjaga moodustatud programmi nõukoda, kuhu kuuluvad esindajad järgmistest institutsioonidest:

· Kultuuriministeerium

· Rahvakultuuri Keskus

· Eesti Laulu- ja Tantsupeo Sihtasutus

· ERRS

· EKÜ

· EHL

· ERKL

Programmi nõukoja ülesanded:

programmiperioodi lõpus mentorprogrammile Keskseltside poolt koostatud analüüsi alusel hinnangu andmine;
mentorite tööaja, teenuse osutamise hinna (töötasu), transpordikulude ning ööbimiskulude piirmäärad kinnitamine.

11.3. Rakendamine

Programmi igapäevast tööd korraldab Rahvakultuuri Keskus;
Keskselts esitab taotluse Rahvakultuuri Keskuse kinnitatud taotlusvormil selleks ettenähtud tähtpäevaks;
Keskus sõlmib riigieelarvelise toetuse lepingud mentorprogrammi teostavate keskseltsidega, mille aluseks on esitatud taotlus.

Aruandlus ja analüüs

· Mentor koostab iga koolituse kohta sisulise aruande ning edastab selle vastavale keskseltsile;

· Keskselts koondab aruanded kokku, koostab nende põhjal mentorite tegevuse sisulise ning finantsalase aastaaruande ja esitab selle Keskusele vastaval aruandevormil;

· Keskus kontrollib iga eelarveaasta lõppedes mentorprogrammi aruandlust, analüüsib koolituste toimimist ning nende vastavust programmi põhimõtetega;

· Keskselts analüüsib programmiperioodi lõpus valdkonnas toimunud arenguprotsesse ning sisulist tegevust, andes hinnangu programmi toimimisest ning esitab selle programmi nõukojale;

· Keskus hindab programmiperioodi lõpus programmi tulemuslikkust vastavalt dokumendis toodud mõõdetavatele tulemustele, koostab kokkuvõtte selle toimimisest ning esitab analüüsi Kultuuriministeeriumile.

Rahvakultuuri mentorprogrammi alaprogrammid

1. Eesti Kooriühing – Koori- ja puhkpillimuusika mentorprogramm

1.1. Koori- ja puhkpillimuusika mentorprogrammi eesmärk:

Tagada järjepidev ja mitmekülgne elukestev õpe kõigis piirkondades üle Eesti, vastavalt koori- ja orkestrijuhtide vajadustele ja nende töö spetsiifikale, et säiliks Eesti kooride ja puhkpilliorkestrite kvaliteet, mis on aluseks meie laulupeotraditsioonile.

1.2. Valdkonna lühikirjeldus

Koori- ja puhkpillimuusika valdkond täidab kogukonnas olulist rolli selle liikmete kaasajana loovtegevusse ning elukestva õppe pakkujana. Koorimuusika valdkonnas tegutseb ca 1400 koori ligi 33000 lauljaga ning puhkpillimuusika valdkonnas ca 110 orkestrit ligi 3000 mängijaga. Need on laulupeotraditsiooni edasikandjad, kelle tegevus on protsessipõhine, sest projekti korras poleks võimalik omandada laulupeorepertuaari vajalikus mahus ja tasemel ning laulupeo tähendus kogukonna arendajana, sidujana ning haridussündmusena kaoks.

Koorivaldkonna omapäraks on mitmekülgsus: tegutsevad mudilas-, laste-, sega-, nais-, mees-, poiste-, neidude- ja noormeestekoorid, kelle arv, roll ja vajadused on mõneti erinevad. Laste- ja noortekollektiivid tegutsevad enamasti koolides, nende dirigendid on enamuses muusikaõpetajad ning vajavad sageli koorijuhtimisalast koolitust. Täiskasvanute kollektiivid tegutsevad MTÜdena, seltsingutena ning erinevate katusorganisatsioonide all, dirigentideks põhiliselt koorijuhtimisalase haridusega inimesed, kuid nende probleemiks on kollektiivide ülalpidamiskulude, töö tasustamise ja koolituskulude hüvitamine.

EKÜ ülesanneteks valdkonna hoidja ja arendajana on:

· erialaste õppematerjale väljaandmine;

· kooride, puhkpilliorkestrite ja koori- ning orkestrijuhtide andmebaaside pidamine;

· vajaliku informatsiooni vahendamine ja levitamine;

· erialaste ja valdkonna arengut toetavate koolituste korraldamine;

· rahvusvaheliste suhete arendamine läbi erinevate organisatsioonide;

· Eesti ja rahvusvaheliste koorisündmuste korraldamine;

· kollektiivide, juhendajate, toetajate ja koostööpartnerite tunnustamine;

· uudisloomingu tellimine kõigile kooriliikidele;

· valdkonna nähtavaks muutmine läbi meediakanalite.

1.3. Hetkeolukorra kirjeldus

Koorid ja puhkpilliorkestrid tegutsevad vastavalt oma võimalustele ja ümbruskonna spetsiifikale. Valdkond vajab pidevalt analüüsi ja hinnanguid sisulisele tegevusele. Maakondades tegutsevate kollektiivide juhid vajavad täiendkoolitust ning tagasisidet oma töö kohta, kuna kvalifitseeritud dirigente on maakonnas vähe, sest töötasu on väike. Koori- või orkestrijuht, kes ei tööta koolis, teeb oma koori- või orkestriproove sageli väga väikese tasu eest, kuna tööandjaks on seesama kollektiiv MTÜ või seltsinguna. Enamasti puudub neil ressurss oma juhti koolitada ning EMTA korraldatavad juhtide koolitused on kallid.

Samuti on koolitusvajadused on väga spetsiifilised ning üksikuid aineid EMTA täienduskoolituskeskusest võtta on keeruline ja kallis, samuti on väljastpoolt Tallinna tulejatele transport kulukas.

Mentorprogrammi kaudu lahendatavad põhiprobleemid

Mentorprogrammi kaudu on dirigendil võimalik oma maakonda tellida vajadustele vastav koolitus;
Mentoril on koolitusel võimalus suhelda väiksema hulga inimestega, vastata küsimustele ning selgitada välja iga koolitusel osaleja võimalused ja vajadused;
Mentorkoolitus parandab kooride taset ning aitab kaasa uute kooride tekkele;
Mentorprogramm aitab võrdsustada regionaalseid võimalusi – kui suur osa spetsialiste on koondunud Tallinna, siis mentorprogrammi raames on võimalik kõigil maakondadel nende teadmisi ja kogemusi kasutada.

1.4. Koori- ja puhkpillimuusika ning hääleseade mentor

Mentoril on erialane kõrgharidus ning 6. – 8. kutsekategooria (ainult dirigentidel);
Mentor deklareerib enda poolt läbiviidavate koolituste teemad, mis vaadatakse üle ja kinnitatakse Kooriühingu muusikanõukogu poolt;
Mentorite lepingud on viieaastased – selle perioodi möödumisel vaadatakse nende nimekirjad ja koolitusteemad taas üle ning kutsutakse nad uuesti kandideerima, kui nende töös pole esinenud olulisi probleeme. Uuesti ei kutsuta kandideerima mentorit, keda on kutsutud koolitusi läbi viima vähem kui üks kord aastas (keskmiselt).

1.5. Laulupeomentor

Laulupeomentori staatuse saab laulupeodirigent siis, kui ta laulupeole liigijuhiks või liigidirigendiks kinnitatakse (ei laiene ühendkoori dirigentidele) ning see kestab laulupeo lõpuni;
Laulupeomentoril on erialane kõrgharidus ning ta peab vastama 6. – 8. kutsekategooria nõudmistele, kuid tema koolitusteemaks on ainult vastava laulupeo ja kooriliigi repertuaar;
Laulupeomentor osaleb kollektiivide ja nende juhtide taseme hindamises laulupeoeelsel kategooriasselaulmisel.

Mentorprogrammi raames on võimalik erandkorras koolitust tellida ka tippspetsialistidelt / ekspertidelt, kes pole mentorid, kuid vastavad mentoritele esitatavatele nõudmistele ning Kooriühing teeb vastava otsuse iga juhtumi puhul eraldi. See täiendus annab võimaluse mentorina rakendada tippspetsialiste, kes oma hõivatuse tõttu ei saa mentoriks kandideerida, samuti mõne teise valdkonna eksperti (autoriõigusele spetsialiseerunud jurist, kultuuriloolane, rahvarõivaspetsialist vms).

1.6. Koori- ja puhkpillimuusika mentorkoolituste teemad

laulupeorepertuaar eri koori- ja orkestriliikidele;
ansamblitöö;
arranžeerimine;
dirigeerimisõpe;
erinevad muusikastiilid (praktiline interpretatsioon);
hääleseade;
kirikuaasta, jumalateenistusel laulmine;
kooritöö korraldamine;
kujutava kunsti ja muusika seosed;
kunstiline juhtimine, kontseptsiooni- ja repertuaarialane nõustamine;
töö lastekooriga;
töö meeskooriga;
töö mudilaskooriga;
töö naiskooriga / neidudekooriga;
noodiõpetus koorilauljatele;
pop- ja jazzstiil, vokaal ja töö metoodika;
töö puhkpilliorkestriga;
töö brasskoosseisudega;
rahvapärase koraalivariatsiooni ehk rahvakoraali tutvustamine;
regilaul koorimuusikas;
saksakeelne muusika;
töö segakooriga;
vaimulik muusika;
vene muusika.