Rahvusooper Estonia poistekoor võtab vastu uusi liikmeid

Tähistame laulu “Eesti lipp” sajandat sünnipäeva

Hea Eesti inimene!

Kas teadsid, et laulu „Eesti lipp“ (E. Võrk / M. Lipp) kirjutamisest möödub tänavu 100 aastat?

Tähistame seda väärikalt ja paneme selle ilusa laulu üheskoos üle terve maailma helisema!

Suur ühislaulmine toimub Eesti lipu päeval 4. juunil kell 13.00.

Tee nii:

  1. Tule Tartusse Eesti Rahva Muuseumisse kaasa laulma! Lisaks ühisele laulmisele saad osa põnevast perepäevast: toimuvad kontserdid ja töötoad, peetakse kõnesid, samuti saab minna ja vaadata Eesti esimest sinimustvalget lippu, mis õnnistati 138 aasta eest Otepääl.
  2. Laula kaasa interneti vahendusel. Ühislaulmist vahendavad ERRi portaal ja Postimees.ee.

Ühine meil olgu püüe ühes vennaarmuga, 
kostku võimsalt meie hüüe:
 
„Eesti, Eesti, ela sa!”
 

Täpsem info ja noodid

Laulu „Eesti lipp“ 100 aasta juubeli tähistamist korraldavad
Eesti Rahva Muuseum
Eesti Riigikantselei
Eesti Üliõpilaste Selts
Eesti Laulu- ja Tantsupeo Sihtasutus

SOODUSPILETID: Tõnu Kõrvitsa kooriteose „Tiibade hääl” esiettekanded 27. mail Tartus ja 28. mail Tallinnas

Eesti Filharmoonia Kammerkoor ja Tallinna Kammerorkester kutsuvad kontserdile!

Tõnu Kõrvitsa auhinnatud kooriteosed „Lageda laulud“ ja „Sina oled valgus ja hommik“ saavad järje – sel nädalal tuleb Tallinnas ja Tartus esiettekandele triloogia kolmas, viimane osa pealkirjaga „Tiibade hääl“. Selle eestikeelsed tekstid on kirjutanud Doris Kareva. Esiettekannet esitavad Marianne Pärna (alt), Laur Eensalu (vioola), Eesti Filharmoonia Kammerkoor ja Tallinna Kammerorkester.  Kontserte dirigeerib Risto Joost.

Olete oodatud kontserdile, kus esmakordselt kõlab Tõnu Kõrvitsa „Tiibade hääl“:

•             Reedel, 27. mail kell 19.00 Tartu Pauluse kirikus

•             Laupäeval, 28. mail kell 17.00 Tallinna Jaani kirikus

Pakume soodsamat piletihinda kooridele:

•             Soodustuse saamiseks kasuta salasõna MUUSIKAHUVILINE

•             Sooduspiletid hinnaga 10 eurot

•             Osta piletid Piletilevist: https://www.piletilevi.ee/est/search:autoritund/

Inspireeritud naisest, kes oli eeskujuks tervele oma põlvkonnale

„Tiibade hääl“ on inspireeritud USA lennunduspioneeri Amelia Earharti elust ja loomingust. Ta oli esimene naine, kes mais 1932. aastal üle Atlandi lendas ning teine inimene Charles Lindbergi järel, kes selle julgust ja võimekust nõudva reisi üksi ja ilma peatusteta ette võttis. Ta tegi teisigi rekordeid ning kirjutas oma lennukogemustest raamatuid.

Tõnu Kõrvits ütleb, et legend Amelia Earhartist on teda alati paelunud. „Ta on võimas kuju, aga temas on ka midagi romantilist. National Geographicus oli temast doklugu: eelviimasel maandumisel väikesel saarekesel Vaikses ookeanis läks ta kaduma – teda ei leitud ja sellega on seotud ka mitmeid spekulatsioone,“ rääkis helilooja.

Earhart oli eeskujuks tervele oma põlvkonnale naistele ning muuhulgas kuuluvad Amelia Earhartile mõtteterad:

  • Igaühel on ookeane, mida ületada, kui neil on selleks südant. Kas see on ebamõistlik? Võib-olla. Aga mida teavad unistused piirangutest!
  • Ära kaunagi takista kedagi tegemast midagi, mille kohta olete öelnud, et seda ei saa teha.
  • Mõnel meist on suurepärased lennurajad juba ehitatud. Kui teil on, võtke need maha! Kuid kui teil seda pole, mõistke, et teie kohustus on haarata labidas ja ehitada see endale ja neile, kes teile järgnevad.
  • Ära kunagi tee asju, mida teised saavad teha ja teevad, kui on asju, mida teised ei saa või ei tee.
  • Mure aeglustab reaktsiooni ja muudab selgete otsuste tegemise võimatuks.
  • Olen sageli öelnud, et ettevalmistus on kaks kolmandikku mis tahes ettevõtmisest.
  • Elus on rohkem kui olla reisija.
  • Mida rohkem inimene teeb, näeb ja tunneb, seda rohkem on ta võimeline tegutsema ja seda ehedamalt hindab ta selliseid põhilisi asju nagu kodu, armastus ja mõistvad kaaslased.
  • Naine, kes suudab luua oma töökoha, on naine, kes võidab kuulsuse ja varanduse.
  • Seiklus on iseennast väärt.
  • Üks heategu ajab juured igas suunas välja ning juured kerkivad üles ja teevad uusi puid. Suurim töö, mida lahkus teiste vastu teeb, on see, et see muudab nad ise lahkeks.
  • Usun, et tüdruk ei peaks tegema seda, mida ta arvab, et peaks tegema, vaid ta peaks läbi kogemuste leidma, mida ta teha tahab.
  • Otsustage, kas eesmärk on sellega kaasnevaid riske väärt või mitte. Kui on, lõpetage muretsemine.
  • Ei mingeid piire, vaid horisondid – ainult vabadus.

Suure publikumenuga ja auhindu pälvinud triloogia  saab järje

“Lageda laulud” (Moorland Elegies) tuli esmaettekandele 2015. aastal ning pälvis laialdast tähelepanu. Üheksaosalise koorile ja keelpillidele loodud tsükli eest sai helilooja Tõnu Kõrvits 2016. aastal Eesti riikliku kultuuripreemia. Eesti Kooriühing valis heliplaadi aasta kooriplaadiks 2017 ja NPR (National Public Radio, US) aasta parima kümne klassikalise muusika albumi edetabelis oli see kolmandal kohal. Lisaks püsis plaat 2017. aasta suvel mitmeid nädalaid Amazoni klassikaplaatide müügiedetabeli tipus. 2018. aastal tunnustati „Lageda laule” aasta klassikaalbumi tiitliga ning 2019. aastal etendus teatris Vanemuine samanimeline ballett.

„Sina oled valgus ja hommik” (Sei la luce e il mattino), mille esiettekanne toimus mais 2019, on Tõnu Kõrvitsa sõnul otsekui sügavikust lauldud hümn elule ja armastusele. Selle heliplaat valiti pärast ilmumist Prantsuse maineka muusikaajakirja Classica kuu plaadiks ning 2021. aastal esitasid Eesti Filharmoonia Kammerkoor ja Tallinna Kammerorkester teost Pavese tekstide sünnilinnas Torinos maineka MITO festivali publikule.

Kolmas osa, „Tiibade hääl“ alles alustab oma teekonda muusikalavadel. Risto Joost, kes on triloogia kõigi osade tellija ja juhatanud kõiki selle esiettekandeid, ütleb, et kõik kolm teost on rõhutatult poeetilise lüürilise alatooniga ning erakordselt kaunid ja mõjusad. „„Tiibade hääle“ esiettekandega saab üks oluline muusikaline sari tervikuks,“  ütleb dirigent.

Esiettekanded toimuvad “Autoritund” kontserdisarjas (kunstiline juht Tõnu Kaljuste), mis on pühendatud Eesti heliloojate loomingu tutvustamisele ning kus sageli toimuvad uute teoste esiettekanded.

Eesti Filharmoonia Kammerkoorist ja Tallinna Kammerorkestrist

Eesti Filharmoonia Kammerkoor ja Tallinna Kammerorkester on aastaid ühiselt kontserte andnud nii Eestis kui ka kaugemal – Euroopast Austraaliani ja Austraaliast Põhja-Ameerikani. Muuhulgas on esinetud maailma nimekates kontserdisaalides nagu New Yorgi Carnegie Hallis, Pariisi Filharmoonias, Hamburgi Elbphilharmonie’s jm. Kollektiivide on Eesti heliloojate loomingu sagedased esmaesitajad ja nende kontserdikavad on pälvinud kriitikutelt arvukalt esinejad Eesti muusikalavadel. Tõnu Kaljuste dirigeerimisel on mõlemad kollektiivid korduvalt esitatud Grammy nominatsioonile ning 2014. aastal pälviti Grammy auhinna Arvo Pärdi albumi „Adam’s Lament“ (ECM) eest.

Kohtumiseni kontserdil!

Kooriühingu ja Lauluväljaku koostöölepe sai allkirjad

Pühapäeval, 22. mail allkirjastasid Eesti Kooriühingu juhatuse esimees Hirvo Surva ja Tallinna Lauluväljaku juht Urmo Saareoja koostööleppe, millega tihendatakse omavahelist igakülgset koostööd ning tagatakse parimad võimalikud kontsert- ja proovivõimalused Kooriühingu liikmetele.

„Koorilauljatele on Tallinna Lauluväljak igati kodune paik ning mul on hea meel, et omavaheline koostöö on muutunud üha tihedamaks ja tõhusamaks,“ ütles Hirvo Surva, „ootame, et meie liikmed kasutaksid aktiivselt Lauluväljaku võimalusi ning mõistagi pakume omalt poolt publikule kontsertelamusi ja ehedaid emotsioone.“

„Just seesugusest ühisest mõistmisest ning ühistest eesmärkidest sünnib tulevikus palju head,“ ütles Lauluväljaku juht Urmo Saareoja, „koostöölepe märgib ka järjekordset sammu Tallinna Lauluväljaku arengus, et täita meie ruumid ja ala pideva tegevusega. Kutsun üles külastama Kooriühingu kontserte, mis hakkavad siin regulaarselt publikut rõõmustama.“

Siin on fotode link koostööleppe allkirjastamisest.
Fotode autor Randar Ploompuu.

Koostööleppe allkirjastamise järgselt toimus Põhja-Eesti ühendkoori proov 2022. aasta laulupäeva „Kodu(l)ootus“ ette valmistamiseks.

Segakoor HUIK! võitis Austrias rahvusvahelisel konkursil teise koha

Segakoor HUIK! jõudis möödunud nädalavahetusel toimunud rahvusvahelisel koorikonkursil Ave Verum Grand Prix’ vooru, pälvis teise koha ning sai ühena kahest koorist Gold Superior taseme.

Austrias Badenis toimunud Ave Verumi konkursil andis rahvusvaheline žürii HUIK!-i esitusele 97 punkti 100-st. Koori tunnustati ka eripreemiaga enne 1945. aastat kirjutatud teose parima esituse eest (M. Saar “Jaan läheb jaanitulele”).

“Oleme kirjeldamatult õnnelikud ja tänulikud. Meie repertuaar oli äärmiselt nõudlik ja seetõttu nõudis täielikult puhta ja pingevaba esituse saavutamine palju tööd. Risk oli aga seda väärt ning läbi krõbedate laulude kasvasime palju. Nii nautisimegi konkursilaval musitseerides igat hetke ja tundus, et see ei jätnud kedagi saalis külmaks. Žürii kiitis koori kõrget taset ning üks liige võrdles meie tehnilist ettevalmistust lausa Ferrariga. Selle uhke masina algatamise ja toonuse hoidmise eest saadan suured tänud eelmistele dirigentidele Kaspar Männile ja Ingrid Roosele – sõit on tõesti luksuslik!” ütles Segakoori HUIK! peadirigent Ode Pürg, kes pälvis parima dirigendi eripreemia.

Konkursil ei olnud kategooriaid, osa said võtta kõik kooriliigid, kuid osalema pääses üksnes korraldajate kutsega. 

Esikoha sai Ukraina kammerkoor Sofia, kes võitis ka Grand Prix. Nii Sofia kammerkoor kui ka Segakoor HUIK! pälvisid ainsatena kõige kõrgema, Gold Superior taseme.

Žüriisse kuulusid Wolfgang Ziegler (Austria), Yulia Mikkonen (Austria), Mirjam Schmidt (Austria), Astrid Vang-Pedersen (Taani), Bengt Ollén (Rootsi) ja Michele Josia (Itaalia).

Segakoor HUIK! on osalenud rahvusvahelistel konkurssidelt mitmel korral, viimati Lätis Jurmalas ja Itaalias Seghizzis, kus pälviti II koht rahvamuusika kategoorias ja III koht kaasaegse muusika kategoorias.

2009. aastal loodud Segakoori HUIK! ühendab pea neljakümmet noort lauljat eri elualadelt. HUIK! peab oluliseks koostööd eesti noorema põlvkonna heliloojatega, kuid väärtustab ka vanemat muusikat. Dirigent Ingrid Roose käe all on valmimas segakoor HUIK!-i ja samuti Lembit Veevo esimene koorimuusikaplaat, mille esitluskontserdid toimuvad juunis ning mille valmimiseks kogutakse toetusi Hooandja kaudu.

HUIK!i peadirigent on alates 2022. aastast Ode Pürg, kunstiline juht Ingrid Roose.

Segakoor HUIK Badenis 05.2022

__________________________

Eesti Filharmoonia Kammerkoor abiga on e-valmistumine XIII noorte laulupeoks puhas digirõõm

Eesti Filharmoonia Kammerkoori, XIII noorte laulupeo kunstilise toimkonna ning mitmete lastekollektiivide ja solistide erakordses koostöös valmisid XIII noorte laulupeo kavas olevate teoste häälepartiidest helisalvestised. Nüüd on enam kui 300 puhtakõlalist häälepartiid Eestis loodud uudse digilahenduse abil kõigile laulupeoks valmistuvatele koorilauljatele harjutamiseks valmis ja need leiab veebilehelt aadressiga laulupidu.ee. 

XIII noorte laulupeo kunstilise juhi Pärt Uusbergi sõnul on vastvalminud digilahenduse või „heebeldamise“ abil, nagu seda projekti omakeskis nimetatakse, nüüd võimalik kuulata mis tahes laulust mis tahes partiid nii eraldi kui ka vaikselt taustal  kõlava kogu tervikuga. Ühtlasi on võimalik sättida nivoosid oma parema tahtmise järgi ja teha kodus iseendale vägagi mitmekülgne “kooriproov,” harjutades kord oma partiid näiteks koos sopranitega, siis altidega, siis altide ja sopranitega, või mis iganes kombinatsioonides. Kõikide häälte nivoosid saab igaüks seadistada täpselt nii, nagu soovi on. Uusbergi selgitusel tuli selle idee algimpulss Eesti Filharmoonia Kammerkoorilt, kellel jäid pandeemia ajal ära  mitmed välisreisid ja ootamatult tekkis töögraafikusse vaba aega ning neil tekkis mõte panustada see haridusse. „Meil, noorte laulupeo korraldajatel, jäi üle vaid rõõmsalt nõustuda,“ nendib peadirigent ja lisab: „Eks kogu see ettevõtmine ole ka natuke ses osas pandeemia ja piirangutega seotud ning kui nüüd peaks koroonapiirangud mingil kujul veel jätkuma, siis võib taoline rakendus osutuda ülimalt vajalikuks kooride ettevalmistumisel laulupeoks. Siiski ma ise loodan, et see rakendus on lihtsalt üks abistav lisavõimalus ja ei hakka asendama kooriproove. Kooris laulmise mõte on ikkagi alati ka teineteisega kohtumise rõõm ja üheskoos kokkukõla otsimine. Mitte ükski digilahendus ei ole (õnneks!) võimeline seda asendama,“ rõhutab Uusberg.

SA Eesti Filharmoonia Kammerkoori juhatuse liikme Esper Linnamägi sõnul on selline koostöö olnud koorile suurepärane võimalus panustada muusikaharidusse ja koorilaulukultuuri edendamisse. „See on oluline osa meie missioonist ja me väga loodame, et need koori poolt sisse lauldud partiid  aitavad noori laulude õppimisel ja XIII noorte laulupeoks valmistumisel,“ ütleb Linnamägi.

„Mul on väga hea meel selle koostöö üle. Minu meelest on  koostöö väärtussõnum ennekõike see, et meil on nüüd võimalik noortega jagada sellist unikaalset kõla ja vokaalset kultuuri, mida saab pakkuda ainult Eesti Filharmoonia Kammerkoor,“ rõõmustab XIII noorte laulupeo kunstiline juht Pärt Uusberg.

XIII noorte laulupeo repertuaari salvestasid helirežissöör Siim Mäesalu abiga Eesti Filharmoonia Kammerkoor, ETV Mudilaskoor, Rahvusooper Estonia poistekoor Juhanid, üle-eestiline lastekoor ILMALILLED, Kooristuudio So-La-Re lastekoor, Tartu Karlova Kooli lastekoor, Tallinna Muusikakeskkooli poistekoor, Rahvusooper Estonia Poistekoor ning solistid Jaanika Kuusik ja Kuldar Schüts. Koore juhatasid XIII noorte laulupeo dirigendid. Digitaalse e-õppelahenduse „Heebeldamine“ tegi valmis Mart Leib. Salvestamise ja digilahenduse loomist korraldas ja rahastas Eesti Laulu- ja Tantsupeo Sihtasutus. Kõik häälepartiid leiab veebilehelt aadressiga https://2023.laulupidu.ee/xiii-noorte-laulupidu/repertuaar/

Lisaks „heebeldamisele“ on XIII noorte laulu- ja tantsupeoks valmistuvatel kooridel ja orkestritel nüüd võimalik kasutada ka digitaalseid noote ja partiisid. Ettevõtte Scoremusic asutaja ja juht Kristjan Nõlvak tõstab esile, et paljud ajamahukad protsessid, nagu näiteks nootide haldamine, dirigendi märkmete jagamine koori- või pillirühmaga või mitmete erinevate märkmekihtide lisamine samale noodile on tänu digitehnoloogiale nüüd palju lihtsamad ja vähem ajamahukad. „Meie loodud digiplatvormi eesmärk on olla ühenduslüli kirjastaja ja muusiku vahel ning võimalus olla kaasatud Eesti suurima muusikasündmuse ettevalmistustesse on Scoremusicule olnud suurepärane võimalus uute kogemuste omandamiseks ja valdkonna arendamiseks,“ ütleb Kristjan Nõlvak.

XIII noorte laulu- ja tantsupidu „Püha on maa“ toimub 30. juunist kuni 2. juulini 2023 Tallinnas. XIII noorte laulupeo kunstiline juht on Pärt Uusberg, tantsupeo pealavastaja on Agne Kurrikoff-Herman ning rahvamuusikapeo üldjuht on Juhan Uppin.

Häälepartiide lühikese kasutamise juhendi leiate siit

Video salvestusprotsessist koos osalejate kommentaaridega leiad siit

Videograaf: Andre-Harlet Elvisto

Uued võrukeelsed koorilaulud on jõudnud noodivihikusse

Ilmunud on uute võrukeelsete koorilaulude kogumik „Liigu’, liigu’, laulukõnõ!“. Noodivihikus on 33 laulu, mille hulgast leiavad endale repertuaari nii mees-, nais- kui ka segakoorid.

Tegu on teise võrukeelsete koorilaulude kogumikuga, kuhu on koondatud valik eelmisel aastal neljandat korda toimunud võrukeelsete koorilaulude ja -seadete konkursile saabunud laule. Võistlusele esitati palju toredat kooriloomingut ja kogumik „Liigu’, liigu’, laulukõnõ!“ pakubki kooridele võimalust leida uut võrukeelset repertuaari ka kahe Uma Pido vahelisel ajal.

Kogumikus on nii päris uusi koorilaule kui ka Vana-Võromaa kihelkondade rahvalaulude seadeid, näiteks neljandal koorilaulukonkursil peapreemia saanud Alo Ritsingu rahvalauluseaded. Segakoorilauludest on vihikus konkursil esimese koha saanud laul „Kodutsõ’ tsirgu’“ (muusika: Rein Kalmus, sõnad: Artur Adson), teise koha laul „Väiku sõsar vellega“ (muusika: Alo Ritsing, sõnad: Artur Adson), kaks laulu, mis jagasid konkursil kolmandat kohta: „Vikahtkaar“ (muusika: Triin Norman, sõnad: Triinu Laan) ja „Katõkõsõ“ (muusika: Margus Ermast, sõnad: Rihhard Iher). Laulikus on ka konkursi parim meeskoorilaul „Ei olõ’ rahha“ (muusika: Alo Ritsing, sõnad: Rihhard Iher). Esindatud on nii vähem teada kui ka laiemalt tuntud autorite, näiteks Contra, Aapo Ilvese, Kristo Klausi, Erki Meistri, Andres Määri, Ain Kaalepi ja teiste sõnaline ning muusikaline looming.

„Selles väljaandes on nii lihtsasti õpitavaid laule kui ka neid, mis ootavad suuremat pühendumist,“ ütleb lauliku nooditoimetaja ja koorijuht Silja Otsar. „Ehk annab uus võrukeelne koorilooming hoogu kogu kooriliikumisele,“ loodab kogumiku koostaja Merike Tigas.

Kogumiku väljaandja on Võro Selts VKKF. Kogumiku hind on 5 eurot ja seda saab osta Võru Instituudist või tellida Merike Tigaselt (merike.tigas@wi.ee).

Kogumiku „Liigu’, liigu’, laulukõnõ!“ esitluskontsert toimub Mooste Elohelü aegu 15. juulil 2022 Moostes. Lisaks noodivihiku lauludele kuuleb seal muud uuemat võrukeelset kooriloomingut. Laule esitavad naiskoor Tempera ja segakoor Hilaro Võrust ning ansambel Miinus Seitse Tallinnast.

Kogumiku väljaandmist toetasid Eesti Kultuurkapital (rahvakultuuri sihtkapital, Põlva- ja Võrumaa ekspertgrupp), Eesti Rahvakultuuri Keskus (meede „Vana-Võromaa pärimuskultuuri toetamine“), Põlvamaa Omavalitsuste Liit ja Võru Instituut.

Lõppes VII Eesti lastekooride konkurss-festival

Eesti lastekooride konkursil saavutasid kõrgeimad tulemused Kuusalu Keskkooli lastekoor, Eesti Raadio Laulustuudio lastekoor, Keila Kooli lastekoor, lastekoor Ellerhein, Narva tütarastekoor (dirigent Marina Kossolapova) ja Türi Põhikooli lastekoor. 

A-kategoorias pälvisid I preemia cum laude Eesti Raadio Laulustuudio lastekoor (Kadri Hunt ja Kaie Tanner) ja Tallinna Huvikeskus Kullo lastekoor Ellerhein (Ilona Muhel ja Anneli Mäeots), I preemia sai Narva tütarlastekoor (dirigent Marina Kossolapova).

B-kategoorias pälvis Kuusalu Keskkooli lastekoor (dirigent Taavi Esko) I preemia summa cum laude. Keila Kooli lastekoor (Kadi Härma) pälvis I preemia cum laude ning Türi Põhikooli lastekoor (Tiiu Schüts) sai I preemia. 

Konkursi dirigendipreemiad pälvisid Taavi Esko, Ilona Muhel ja Kadri Hunt, esile tõsteti ka lootustandvaid noori soliste.  

14. mail Keilas toimunud VII Eesti lastekooride konkurss-festivalil osales 10 koori Keilast, Kuusalust, Narvast, Paidest, Tallinnast, Tartust ja Türilt. Konkurss-festivali kunstiline juht Elo Üleoja märkis: „Kõik koorid, kes sel keerulisel ajal on leidnud endas jõudu valmistada ette nõudlik konkursikava ja see oma võimete piiril ette kanda, on võitnud. Meil kõigil on erinev pagas, erinev ettevalmistus ja erinev tulevikuvisioon, kuid tänasel konkursil me hingame muusikas kui üks organism”. 

Lastekoorid võistlesid kahes kategoorias, konkursi kohustuslikud laulud olid pärit Veljo Tormise lastekooritsüklist „Vanavanemate viisivakk”. Žüriisse kuulusid tunnustatud kooridirigendid ja muusikategelased Triin Ella, Aarne Saluveer, Maarja Soone, Merike Toro ja Pärt Uusberg.   

15. mail tutvusid koorid Laulasmaal Arvo Pärdi keskusega ning andsid seal väikese kontserdi. 

Konkurss-festivali korraldas Eesti Kooriühing koostöös Keila Kooliga.   

Fotol: Kuusalu Keskkooli lastekoor (dirigent Taavi Esko)

 

Laupäeval algab Keilas VII Eesti lastekooride konkurss-festival

14.-15. mail toimub Keilas VII Eesti lastekooride konkurss-festival, osalemas 10 koori Keilast, Kuusalust, Narvast, Paidest, Tallinnast, Tartust ja Türilt. 

2020. aasta kevadel toimuma pidanud festival lükati algul edasi 2021. ja siis 2022. aastasse. Konkursil osalemine nõuab kooridelt ja nende dirigentidelt suurt pühendumust ning järjepidevust – just viimastel aastatel on kooriproovide tegemine aga olnud häiritud. Seda rõõmsamad oleme 10 koori üle, kes on saanud konkursikava ette valmistada ning astuvad 14. mail Keila Muusikakooli lavale.  

Festivali kunstiline juht Elo Üleoja märgib: „Laul on ühendanud eesti rahvast nii rahu- kui ka rasketel aegadel. Tean, et ka tänases maailmas on koorilaulul peale kunstilise väärtuse palju muid olulisi aspekte. Peale selle, et laulmine toetab meid igaühte individuaalselt, on koor nagu väike ühiskond, kus õpime üksteist kuulama, toetama ja koos helisema.“

Koorid osalevad festivalil kahes kategoorias, kohustuslikud laulud on pärit Veljo Tormise lastekooritsüklist: „Vanavanemate viisivakk“, mille 1990. aasta väljaande eessõnas kirjutab Veljo Tormis, et valis kogumikku enda algkoolipõlve (1938-1941) tüüpilisemaid laule. 

Konkursi žüriisse kuuluvad tunnustatud dirigendid ja muusikategelased Triin Ella, Aarne Saluveer, Maarja Soone, Merike Toro ja Pärt Uusberg. 

Lisaks konkursile osalevad noored koorilauljad Keila Kooli korraldatud meisterdamise töötubades ning maastikumängus, tantsivad rahvalikke tantse, külastavad Arvo Pärdi Keskust ning annavad üksteisele väikese kontserdi. 

Konkurss-festivali raames toimuvad järgmised avalikud tasuta sündmused:  

14. mai kell 15.00 Keila Muusikakool  

Kooride konkurss 

14. mai kell 20.00 Keila Kool  

Festivalikontsert kõikide kooride osavõtul  

Festivalil osalevad: Eesti Raadio Laulustuudio lastekoor, Keila Kooli lastekoor, Kuusalu Keskkooli lastekoor, Narva tütarlastekoor,  

Paide Hammerbecki Põhikooli lastekoor, Paide Muusika- ja Teatrimaja lastekoor, Tallinna Huvikeskus Kullo lastekoor Ellerhein,  

Tartu Annelinna Gümnaasiumi lastekoor, Türi Põhikooli lastekoor ja Vene Kultuurikeskuse lastekoor Allegro. 

Festivali korraldab Eesti Kooriühing koostöös Keila Kooli lastekoori ja Keila Kooliga. 

Kutse muuseumipühapäeva raames Tallinna Lauluväljaku Külastuskeskusesse

Head koorilauljad, Lauluväljaku sõbrad!

Tallinnas on ellu kutsutud uus algatus – muuseumipühapäev – mille raames on igal kuul ühel pühapäeval võimalik pealinna muuseume tasuta külastada. Järgmine selline võimalus on juba sel pühapäeval, 15. mail, mil tähistatakse ühtlasi Tallinna päeva.

Muuseumipühapäeva raames ootame kõiki huvilisi ka Tallinna Lauluväljaku Külastuskeskusesse.

Möödunud aasta augustis, Eesti taasiseseisvumise kolmekümnenda aastapäeva tähistamiseks avatud Külastuskeskus ühendab endas Lauluväljaku, laulupidude ja laulva revolutsiooni loo, kus interaktiivsel väljapanekul jagub põnevat avastamist nii suurtele kui ka väikestele. Pandeemia pani piirid keskuse tegevusele sügistalvisel perioodil, kuid seda võimsamalt alustame uut hooaega.

Loodame teid kõiki kohata Lauluväljaku Külastuskeskuses 15. mail, mil uksed on avatud kell 11-17.

Rohkem infot muuseumipühapäeva kohta leiad SIIT