11.-12. märtsil toimus Tallinna Ülikooli aulas VIII Eesti nais- ja neidudekooride võistulaulmine. Võisteldi neljas kategoorias.
Naiskooride kohustuslikud laulud olid: Sirje Kaasik/Jaan Kaplinski „Üksainus maa“, Pärt Uusberg/Henrik Visnapuu „ Kõik muutub lauluks“ ja Mari Amor „Dona nobis pacem“. Neidudekoori kohustuslik laul oli Mari Amor/Ly Kuningas „Kuuvikerkaar“ Osales 29 naiskoori ja 1 neidudekoor. Koore hindas kolmeliikmeline žürii, Romans Vanags (Läti), Mari Amor ja Peeter Perens. Võistulaulmise kunstiline juht oli Külli Kiivet.
Tulemused tehti teatavaks mõlema päeva lõpus ja need olid järgmised:
A-kategooria naiskoorid:
1. Tartu Ülikooli Akadeemiline Naiskoor 95,3
2. Teaduste Akadeemia Naiskoor 87,6
3. Naiskoor Gaudete 87,3
4. TTÜ Akadeemiline Naiskoor 85
5. Naiskoor Carmina 76,3
6. Eesti Koorijuhtide Naiskoor 71,6
A-kategooria neidudekoorid:
1. Üle-eestiline neidudekoor Leelo 93,3
Eripreemiad:
Kohustusliku laulu parim esitus – Tartu Ülikooli Akadeemiline Naiskoor
A-kategooria naiskooride dirigendipreemia – Andrus Siimon
1.–6. märtsini viibis Tallinna Muusika- ja Balletikooli neidudekoor Iisraelis, kus festivali MustonenFest Tallinn–Tel Aviv raames anti kolm kontserti. Kontserdid oli publikurohked ning menukad, eriti sooja vastuvõtu pälvis kõikjal Arvo Pärdi teos “Peace upon You Jerusalem”.
Neljapäeval, 2. märtsil esineti Tel Avivi konservatooriumis koos suurepärase tütarlastekooriga Bat-Kol (dirigent Anat Morahg), lisaks mõlema koori oma kavale esitati ühiselt nii eesti- kui ka heebreakeelset muusikat, eesti heliloojaist oli kavas Arvo Pärdi, Cyrillus Kreegi, Urmas Sisaski ja Tõnu Kõrvitsa looming.
Reedel, 3. märtsil toimus kontsert ajaloolises Jeruusalemma südames Kristuse kirikus (Christ Chruch) ja kujunes tänu nii erilisele paigavaimule kui ka teadlikule kuulajaskonnale sügavalt liigutavaks sündmuseks kõigi kohalviibinute jaoks.
Mõlemal kontserdil astusid dirigentidena koori ette ka koorijuhtimise eriala õpilased: Tel Avivis Paula Kõrvits (harfil Kaisa Helena Žigurs); Jeruusalemmas Mia Martina Sarapuu ja Ita Väljamäe.
Pühapäeva, 5. märtsi kontsert toimus Iisraeli suuruselt kolmandas linnas Haifas. Kontsert ülikooli saalis anti koos džässkitarrist Jaak Sooääre ja pianist Ivo Sillamaaga, kes esitasid Johann Sebastian Bachi muusikat. Jaak Sooäär musitseeris ka koos neidudekooriga, ühises kavas olid vaimulikud rahvaviisid Cyrillus Kreegi ja Tõnu Kõrvitsa seadeis.
MUBA neidudekoori dirigent on Ingrid Kõrvits, hääleseadja Jaanika Kuusik, kes astus kontsertidel üles solistina Urmas Sisaski teoses “Heliseb väljadel”. Kontserdireisil osales 36 lauljat, kes pidasid vastu nii lõõskavale päikesele kui ka tugevatele emotsioonidele, hoides kõrgel nii Eesti, MUBA kui ka meie põhjamaise muusikakultuuri lippu.
MUBA neidudekoor tänab südamest lapsevanemaid, oma kooli ja kultuurikapitali, kelle toetus elamusliku reisi võimalikuks tegi. Eriline tänu kuulub festivali kunstilisele juhile Andres Mustonenile ja promootor Malle Talvet-Mustonenile, kes eesti muusikuid igal aastal sellesse erilisse riiki kutsuvad, nende kohalviibimist korraldavad ning nõnda Eestile ja eesti muusikale aina uusi sõpru võidavad.
Tel Avivi konservatooriumisJeruusalemma Kristuse kirikusHaifa kontserdi järel
KANDIDAATIDELT EELDATAKSE: • muusikalist haridust ja vokaalset ettevalmistust; • noodilugemisoskust.
EFK PAKUB: • võimalust osaleda Eesti esinduskoori töös või valitud kontserdiprojektides; • võimalust teha koostööd tippdirigentide ja -orkestritega ning osaleda rahvusvahelises muusikaelus; • arenguvõimalust ja vokaalset koolitust; • stabiilset töötasu ja tervise edendamise soodustusi.
Kandideerimiseks palume ette valmistada: • katkend J. S. Bach’i motetist „Singet dem Herrn“, I koor (taktid 75–150); • vabalt valitud soololaul.
Kuulamised toimuvad 21. märtsil 2023 või kokkuleppel.
Vabas vormis CV ja avalduse koos esitatava teosega palume saata 13. märtsiks e-posti aadressile: mai.simson@epcc.ee. Lisainfo tel: 565 5515. www.epcc.ee
Eesti Filharmoonia Kammerkoor on üks tuntumaid Eesti muusikakollektiive maailmas. Koori repertuaar ulatub gregooriuse laulust kuni 21. sajandi muusikani. Eesti esinduskoorina osaletakse rahvusvahelises muusikaelus ning tehakse koostööd nimekate dirigentide ja orkestritega kogu maailmas.
Tallinna Muusika- ja Balletikoolis (MUBA) toimus XIII noorte laulu- ja tantsupeo “Püha on maa” kõnevõistluse lõpugala, kus kõlasid laste ja noorte loodud kõned, mida žürii ja kunstilised toimkonnad tunnustasid ja esile tõstsid. Laulupeo kunstilise juhi Pärt Uusbergi sõnul peegeldus kõnedest noorte siiras hoolimine Eestimaast ja selle iseseisvusest ning mõistmine, et viimases pole midagi iseenesestmõistetavat.
XIII noorte laulu- ja tantsupeo „Püha on maa“ kõnevõistlus toimus möödunud aasta lõpus ning pühapäeval olid MUBA-sse kutsutud kõik võistlusel osalenud noored koos oma juhendajatega. Žürii ja kunstilise toimkonna poolt valituks osutunud 33 kõne autoritel oli esmakordselt võimalus oma töö publiku ees ette kanda, millega Pärt Uusbergi sõnul kõik väga hästi ja veenvalt hakkama said. Kõnedele raamiks kõlasid MUBA õpilaste pühendunud ja meisterlikus esituses Eesti autorite muusikapalad.
Uusberg selgitas, et kõnekirjutamise võistlus algatati soovist välja selgitada, millised on peo tähtsamate osaliste, laste ja noorte mõtted, tunded ja vaated suvise noortepeo osas ning mida tähendab neile Hando Runneli sõnastatud ja XIII noorte laulu- ja tantsupeo väärtussõnumit kandev juhtmõte „Püha on maa“.
„Meie kaunis ja kordumatu emakeel on osa laulu- ja tantsupidude traditsioonist ning nii peo kunstilistele toimkondadele kui ka osalistele südamelähedane. Siit ka mõte korraldada emakeele väärtustamiseks kõnekonkurss,“ kirjeldas algatust Uusberg.
Kõnevõistluse ideed toetas kunstilise juhi sõnul seegi, et viimasel ajal on lapsed ja noored pisut virtuaalmaailma kapseldunud ja siit-sealt on kosta, et neil on raskusi eneseväljendusega, seda näiteks klassi ees kõneledes. Kõnekonkurss oli justkui kaks ühes: aitas väärtustada nii emakeelt kui tuua fookusesse noorte eneseväljendusoskuse.
Uusbergi sõnul oli noorte kõnedest tajuda, et nad hoolivad kodumaa minevikust, pidades kalliks iseseisvust ning seejuures mõistes, et selles ei ole midagi iseenesestmõistetavat. „Noored on hästi kursis Eesti ajalooga, oskavad väärtustada esivanemate tegusid ja näevad laulupidude traditsioonis võimalust olla seotud üle inimpõlvede ulatuvate juurtega. Rõõmu tegid nii kõnedest kumama jäänud siiras hoolimine Eestimaast kui ka laste ja noorte kordumatud isiklikud vaatenurgad ja põnevad teemaga seonduvad mõtted. Eriti nauditavad olid hetked, mil avastasin noorte kõnedest selliseid ideid, millele polnud ise osanud varem mõeldagi,“ tõdes Uusberg.
Kokku laekus kõnevõistlusele 112 tööd üle Eesti ning kõnesid hinnati neljas vanuseastmes: 1.-4. klass, 5.-9. klass, 10.-12. klass ja noored vanuses 20-27 eluaastat. Kõnevõistluse korraldajaks oli Eesti Laulu- ja Tantsupeo Sihtasutus. Töid hindava žürii liikmeteks olid kutsutud emakeeleõpetajad, asjatundjad Eesti Keele Instituudist, ajalehest Postimees, ajakirjast Hea Laps ning XIII noorte laulu- ja tantsupeo loominguliste toimkondade esindajad. Korraldajad tänavad kõiki võistlusel osalenuid, nende juhendajaid ning samuti žüriid.
XIII noorte laulu- ja tantsupidu „Püha on maa“ toimub 30. juunist kuni 2. juulini 2023 Tallinnas. XIII noorte laulupeo kunstiline juht on Pärt Uusberg ning XIII noorte tantsupeo pealavastaja Agne Kurrikoff-Herman. Rahvamuusikapeo üldjuht on Juhan Uppin.
18. märts 2023 kl 16 Paide Muusika- ja Teatrimaja Suur saal
Esinejad: koorid üle Eesti
Repertuaar: eesti helilooming, stiil mitmekesine
Kutsume koore osalema suurel eesti koorimuusika maratonil Paides.
Eesti vabariigi 105. sünnipäevale pühendatud kontserdile ootame esinema eesti muusikat esitavaid kollektiive 1-2 lauluga. Kontserdile on oodatud ettekanded eri stiilidest ja ajastutest. Kohapeal pakume võimalust kasutada klaverit ja võimendada erinevaid instrumente. Tule ja üllata koorimuusika sõpru omanäolise, huvitava või siiani hoopis peidus olnud muusikaga. Kontserdil jagatakse ka eriauhindu.
Ootame teid kõiki 18. märtsil Paidesse – saame kokku Eestimaa südames, ning tähistame vabariigi sünnipäeva!
Pühapäeval, 5. veebruaril kuulutas Eesti Kooriühing Estonia kontserdisaalis välja koori- ja puhkpillimuusika aastapreemiate saajad.
Aasta koore 2022 on kaks. Kontsertkoorina sai selle tiitli Elleri tütarlastekoor (dirigent Külli Lokko), kes osales 2022. aastal edukalt mitmel rahvusvahelisel koorikonkursil.
Panuse eest kultuuriruumi pälvis aasta koori tiitli I.N.T.A. segakoor (dirigent Inta Roost), kes saavutas 2022. aastal segakooride võistulaulminel „Tuljak“ B-kategoorias I koha.
Aasta dirigendiks valiti Külli Kiivet – üle-eestilise neidudekoori LEELO peadirigent, Tallinna Ülikooli meeskoori dirigent, Tallinna Muusika- ja Balletikooli hääleseade õpetaja ja mudilaskoori dirigent, Eesti Kooriühingu mentor ja mitmete kooride hääleseadja. Külli Kiivet on XIII noorte laulupeo „Püha on maa“ neidudekooride liigidirigent. Ta oli ka 2022. aastal toimunud Eesti Naislaulu Seltsi ja Eesti Meestelaulu Seltsi ühislaulupäeva „Kodu(L)ootus“ üks kunstilisi juhte.
Aasta dirigent-muusikaõpetaja 2022 on Annelii Traks – Tartu Karlova Kooli poiste mudilaskoori ja Tartu Poistekoori dirigent, Eesti Kooriühingu mudilas- ja poistekooride mentor ja XIII noorte laulupeo „Püha on maa“ mudilaskooride liigidirigent.
Aasta noore dirigendi 2022 tiitli sai Ode Pürg – segakoori HUIK! ja kammernaiskoor Musamari dirigent. Mõlemal kooril oli 2022. aastal aktiivne kontserttegevus ja esineti ka edukalt rahvusvahelistel koorikonkurssidel. Ode oli ka Eesti Kooriühingu 2022 aastapreemiate gala kunstiline juht.
Aasta puhkpilliorkestriks valiti Lasnamäe Muusikakooli Puhkpilliorkester (dirigent Mart Aus). 2022. aasta Eesti Puhkpilliorkestrite Turniiril saavutati I koht, kulddiplom a-grupis.
Aasta orkestridirigendiks 2022 tunnistati Mart Aus, kes on peale Lasnamäe Muusikakooli Puhkpilliorkestri ka Lasnamäe Muusikakooli Noorte Puhkpilliorkestri, Paide Muusikakooli Sümfoniettorkestri, Tapa Muusikakooli Orkestri ja Keila Muusikakooli Orkestri dirigent.
Aasta tegu 2022 – „Mart Saar 140“ kontserdid Tallinnas ja Hüpassaares. Tallinna kontserdi näol oli tegemist ühe suurima esinejate arvuga sisekontserdiga viimaste aastate jooksul – kokku esines laval 470 lauljat 14 dirigendi juhatusel. Hüpassaares esitati Mart Saare loomingut Tartu, Tallinna ja Viljandimaa kooride koostöös.
Aasta toetaja 2022 on Tallinna linn, kes möödunud aastal toetas suures mahus I Tallinna Noortekooride Festivali korraldamist, Kooriühingu tegevust ning kooride kontserdiprojekte.
Aasta korraldaja 2022 on Kertu Süld – üle-eestilise neidudekoor LEELO mänedžer, Eesti Kammerkooride Liidu tegevsekretär ja Euroopa Kooriühingu (ECA) noortekomitee liige. 2022. aastal olid tema korraldada neidudekoor LEELO juubelipidustused-kontserdid, koori uue albumi ilmumine, XVI Eesti Kammerkooride Festival ja Eesti Kammerkooride Liidu jõuluootuskontserdid.
Koostööpreemia 2022 pälvis Riina Roose – tema paljude tegemiste hulgast võiks 2022. aastal esile tuua Mart Saarega seotu: kontsertide „Mart Saar 140“ Hüpassaares ja Tallinnas ettevalmistamine ja vahetekstide loomine, Eesti heliloojaid tutvustavad loengud mitmel pool, kultuurilooliste rattaretkede korraldamine jne.
Aasta kooriplaat 2022 on „Lembit Veevo“, segakoor HUIK!
Plaadil kõlavad Lembit Veevo segakoorilaulud koori eelmise peadirigendi Ingrid Roose juhatamisel.
Aasta koorihelilooja 2022 on Karin Tuul. 2022. aastal valmisid tal kooriteosed „Kui kaarduvad sillad“ ja „Tühjuse äärel“, mitmeid seadeid ja arranžeeringuid ning ilmus ka tema autoriplaat „Eesti tunne“.
Kaheteistkümnele tiitlile kandideeris 62 nominenti, kelle hulgast tegi valiku Kooriühingu muusikanõukogu. Hinnati kooride, orkestrite ja dirigentide muusikalisi saavutusi, kontserttegevust, salvestusi, osalust konkurssidel ning panust ümbritsevasse kultuuriruumi.
Mitmed tiitlisaajad pälvivad Kultuurkapitali tunnustuspreemia.
Eesti Kooriühing tänab toetajaid: Eesti Kultuurkapital, Kultuuriministeerium ja Tallinna linn.
Kontserdi salvestas Klassikaraadio.
Koori- ja puhkpillimuusika aastapreemiate laureaadid 2022 on:
Aasta koor 2022 – Elleri tütarlastekoor (dirigent Külli Lokko) ja I.N.T.A. segakoor (dirigent Inta Roost)
Aasta puhkpilliorkester 2022 – Lasnamäe Muusikakooli Puhkpilliorkester (dirigent Mart Aus)
Aasta dirigent 2022 – Külli Kiivet
Aasta dirigent-muusikaõpetaja 2022 – Annelii Traks
Aasta noor dirigent 2022 – Ode Pürg
Aasta orkestridirigent 2022 – Mart Aus
Aasta toetaja 2022 – Tallinna linn
Aasta korraldaja 2022 – Kertu Süld
Aasta tegu 2022 – „Mart Saar 140“ kontserdid Tallinnas ja Hüpassaares
Koostööpreemia 2022 – Riina Roose
Aasta koorihelilooja 2022 – Karin Tuul (Kuulpak)
Aasta kooriplaat 2022 – „Lembit Veevo“, segakoor HUIK!
Kultuuriminister Piret Hartman andis üle Kultuuriministeeriumi tänukirjad dirigentidele, kes on aasta jooksul auhindu saanud vabariiklikel ja rahvusvahelistel konkurssidel. Möödunud aastal oli võidukaid koori- ja orkestrijuhte 34.
Aasta koorid 2022. Foto: Vahur LõhmusElleri tütarlastekoor Foto: Vahur Lõhmus
Kooriühing annab välja aasta koori, puhkpilliorkestri, kooridirigendi, dirigent-muusikaõpetaja, orkestridirigendi ja noore dirigendi tiitlid. Samuti tunnustatakse aasta toetajat, korraldajat, koori/orkestriheliloojat ja aasta tegu, antakse välja aasta kooriplaadi tiitel ja aasta koostööpreemia.
Kultuuriministeeriumi tänukirjad saavad need dirigendid, kes on aasta jooksul edukalt esinenud vabariiklikel ja rahvusvahelistel konkurssidel.
Kontserdi kunstiline juht on Ode Pürg, lavastaja Kirill Havanski,stsenarist Maria Paiste, videokunstnik Maria Roosalu ja valguskunstnik PriiduAdlas.
Õhtujuht on Johannes Richard Sepping.
Kunstiline juht Ode Pürg: „Kuulates inspireerivat muusikat, tulles tegusast koori- või orkestriproovist või saades osa säravatest esitustest, tabab meid tihti eriline laetud ning hea tunne – meid on argipäeva muredest justkui puhastatud. Sellest tundest johtuvalt keskendubki saabuv Kooriühingu aastagala lisaks laureaatide tähistamisele ka muusika võimele puhastada meie vaimu ja vabastada meie mõtted. Selleks on ta kõigi jaoks alati olemas!“
Esinevad:
Elleri tütarlastekoor, dirigent Külli Lokko Noorte segakoor Vox Populi, dirigent Janne Fridolin Segakoor HUIK!, dirigent Ode Pürg Tallinna Kammerkoor, dirigent Heli Jürgenson Tartu Karlova Kooli poiste mudilaskoor, dirigent Annelii Traks Üle-eestiline neidudekoor Leelo, dirigent Külli Kiivet
Lasnamäe Muusikakooli puhkpilliorkester, dirigent Mart Aus
20. korda toimuv Eesti Kooriühingu aastakontsert väärtustab koori- ja puhkpillimuusika valdkonnas tegutsevaid inimesi ja kollektiive ning tunnustab valdkonna toetajaid ja koostööpartnereid. Vaata nominentide nimekirja.
Eesti Kooriühing tänab toetajaid ja koostööpartnereid: Eesti Kultuurkapital, Kultuuriministeerium, Haridus- ja Teadusministeerium, Klassikaraadio ning Tallinna linn.
19. märtsil 2023 toimuva koolitusega jätkame käesoleval aastal loodud koolituste sarjaga, kus osalejatel on lisaks klaveriga dirigeerimisõppele võimalik dirigeerimist praktiseerida ka töökooriga.
Koolitus annab võimaluse lihvida dirigeerimisoskust töötades 2023. aasta laulupeo repertuaaris olevate teostega. Palume igal osalejal etteantud repertuaari hulgast koolituseks 2 teost välja valida, mida soovitakse juhatada.
Repertuaar
POISTESEGAKOOR Las jääda ükski mets – Andres Valkonen, seade Tõnis Kõrvits / Leelo Tungal Kõik on alles ees – Kadri Voorand / Jaanus Vaiksoo
ÜHENDKOOR Valgust! – Pärt Uusberg / Hando Runnel Legendaarne – Peeter Konovalov, seade Tõnu Kõrvits / Heiti Talvik
POISTEKOOR Loome elu ilusa – Rasmus Puur / Veiko Tubin Üle Maarjamaa – Triin Norman
NOORMEESTEKOOR Väinämöise tarkussõnad – Veljo Tormis / „Kanteletar” I: 90, tõlge August Annist Su põhjamaa päikese kullast – Tuudur Vettik / Markus Univer
Koolituspäev jaguneb kahte ossa – teoste dirigeerimine klaveriga ning töö kooriga. Töökooriks on RO Estonia poistekoor (dirigent Hirvo Surva).
19.03.2023 ajakava 11.00–13.00 – teoste dirigeerimine klaveriga paus 14.00–15.30 – teoste dirigeerimine, töö kooriga paus 16.00–17.30 – teoste dirigeerimine, töö kooriga 17.30–18.00 – kokkuvõtted
Asukoht: ERR-i uudistemaja I stuudio (F. R. Kreutzwaldi 14, Tallinn)
Kursusel saab osaleda kuni 6 aktiivset osalejat! Lisaks on koolitusel võimalik osaleda ka vaatlejana.
Registreerumise tähtaeg: 12.03.2023
Hind: Koorijuhtide Liidu liikmetele tasuta; teistele 30€ aktiivne osaleja / 15€ vaatleja
8. veebruaril kell 10 toimub infopäev, mille raames antakse ülevaade 2022. aasta laulu- ja tantsupeoliikumises osalevate kollektiivide juhendajate tööjõukulu toetusest.
2021. aastal kehtestati laulu- ja tantsupeoliikumises osalevate kollektiivide juhendajate tööjõukulu toetusmeede, mille eesmärgiks on väärtustada laulu- ja tantsupeo liikumises osalevaid kollektiivijuhte, andes neile võimaluse töötasu tõusuks s.h kehtestades miinimum kontakttunni tasu ning luua laulu- ja tantsupeo liikumises osalevatele kollektiivijuhtidele sotsiaalsed garantiid (puhkusetoetus jne).
See aitab korrastada laulu- ja tantsupeo liikumises osalevate kollektiivide maastikku ning tagada laulu- ja tantsupeoliikumise traditsiooni jätkusuutlikkus.
Infopäeval antakse ülevaade eraldatud toetustest maakonniti ja tuuakse välja 2021. ja 2022. aasta võrdlus.
Infopäev toimub 8. veebruaril 2022 kell 10.00-11.00.
Registreeruda saab kuni 7. veebruarini (k.a) SIIN. Registreerunutele saadetakse osalemiseks vajalik link vahetult enne selle algust.
2022. aasta tööjõukulu toetuse taotlemisel vastas määruse tingimustele 484 taotlust ja kokku jagati toetust summas 1 590 808 eurot.
Laulu- ja tantsupeo liikumises osalevate kollektiivide juhendajate tööjõukulu toetuse meetmest on 2021. ja 2022. aastatel eraldatud toetusi kokku 840 taotlusele summas 2 448 315 eurot.
Veebilehel kasutatakse küpsiseid. Küpsised on vajalikud teie kasutajamugavuse ning veebikülastusstatistika eesmärgil. Veebilehe kasutamise jätkamisel nõustute küpsiste privaatsustingimustega! Privaatsuspoliitika tingimusi näete siit.
