Uudised

Laulu- ja tantsupeo kõnevõistlusel kõlas noorte siiras hoolimine kodumaast

Tallinna Muusika- ja Balletikoolis (MUBA) toimus XIII noorte laulu- ja tantsupeo “Püha on maa” kõnevõistluse lõpugala, kus kõlasid laste ja noorte loodud kõned, mida žürii ja kunstilised toimkonnad tunnustasid ja esile tõstsid. Laulupeo kunstilise juhi Pärt Uusbergi sõnul peegeldus kõnedest noorte siiras hoolimine Eestimaast ja selle iseseisvusest ning mõistmine, et viimases pole midagi iseenesestmõistetavat.

XIII noorte laulu- ja tantsupeo „Püha on maa“ kõnevõistlus toimus möödunud aasta lõpus ning pühapäeval olid MUBA-sse kutsutud kõik võistlusel osalenud noored koos oma juhendajatega. Žürii ja kunstilise toimkonna poolt valituks osutunud 33 kõne autoritel oli esmakordselt võimalus oma töö publiku ees ette kanda, millega Pärt Uusbergi sõnul kõik väga hästi ja veenvalt hakkama said. Kõnedele raamiks kõlasid MUBA õpilaste pühendunud ja meisterlikus esituses Eesti autorite muusikapalad.

Uusberg selgitas, et kõnekirjutamise võistlus algatati soovist välja selgitada, millised on peo tähtsamate osaliste, laste ja noorte mõtted, tunded ja vaated suvise noortepeo osas ning mida tähendab neile Hando Runneli sõnastatud ja XIII noorte laulu- ja tantsupeo väärtussõnumit kandev juhtmõte „Püha on maa“.

„Meie kaunis ja kordumatu emakeel on osa laulu- ja tantsupidude traditsioonist ning nii peo kunstilistele toimkondadele kui ka osalistele südamelähedane. Siit ka mõte korraldada emakeele väärtustamiseks kõnekonkurss,“ kirjeldas algatust Uusberg.

Kõnevõistluse ideed toetas kunstilise juhi sõnul seegi, et viimasel ajal on lapsed ja noored pisut virtuaalmaailma kapseldunud ja siit-sealt on kosta, et neil on raskusi eneseväljendusega, seda näiteks klassi ees kõneledes. Kõnekonkurss oli justkui kaks ühes: aitas väärtustada nii emakeelt kui tuua fookusesse noorte eneseväljendusoskuse. 

Uusbergi sõnul oli noorte kõnedest tajuda, et nad hoolivad kodumaa minevikust, pidades kalliks iseseisvust ning seejuures mõistes, et selles ei ole midagi iseenesestmõistetavat. „Noored on hästi kursis Eesti ajalooga, oskavad väärtustada esivanemate tegusid ja näevad laulupidude traditsioonis võimalust olla seotud üle inimpõlvede ulatuvate juurtega. Rõõmu tegid nii kõnedest kumama jäänud siiras hoolimine Eestimaast kui ka laste ja noorte kordumatud isiklikud vaatenurgad ja põnevad teemaga seonduvad mõtted. Eriti nauditavad olid hetked, mil avastasin noorte kõnedest selliseid ideid, millele polnud ise osanud varem mõeldagi,“ tõdes Uusberg.

Kokku laekus kõnevõistlusele 112 tööd üle Eesti ning kõnesid hinnati neljas vanuseastmes: 1.-4. klass, 5.-9. klass, 10.-12. klass ja noored vanuses 20-27 eluaastat. Kõnevõistluse korraldajaks oli Eesti Laulu- ja Tantsupeo Sihtasutus. Töid hindava žürii liikmeteks olid kutsutud emakeeleõpetajad, asjatundjad Eesti Keele Instituudist, ajalehest Postimees, ajakirjast Hea Laps ning XIII noorte laulu- ja tantsupeo loominguliste toimkondade esindajad. Korraldajad tänavad kõiki võistlusel osalenuid, nende juhendajaid ning samuti žüriid.

XIII noorte laulu- ja tantsupidu „Püha on maa“ toimub 30. juunist kuni 2. juulini 2023 Tallinnas. XIII noorte laulupeo kunstiline juht on Pärt Uusberg ning XIII noorte tantsupeo pealavastaja Agne Kurrikoff-Herman. Rahvamuusikapeo üldjuht on Juhan Uppin.