Algas registreerimine XXIII segakooride võistulaulmisele TULJAK

XV Eesti Kammerkooride Festivali võitis Tallinna kammerkoor


Tallinnas toimunud XV Eesti Kammerkooride Festivali Grand Prix võitis Tallinna kammerkoor, dirigendid Heli Jürgenson ja Mariell Aren. Kokku osales konkursil 18 kammerkoori üle Eesti, sh esindatud olid ka koolikoorid.

Grand Prix võitja saab auhinnaks otsepääsu Jurmalas toimuvale Rahvusvahelisele Läänemere Koorikonkursile (International Baltic Sea Choir Competition) ja Tallinnas toimuvale rahvusvahelisele koorikonkursile Tallinn 2021, uue kooriteose tellimise eesti heliloojalt, auhinna Muusikute fondilt PLMF – kutse osalema Rapla Kirikumuusika festivalile. Dirigendile pani preemia välja Wasa Resort.

Konkurssi hindas 5-liikmeline žürii koosseisus: dirigent Ingrid Kõrvits (žürii esimees), laulja Iris Oja, helilooja Maria Kõrvits, dirigent Lodewijk van der Ree, dirigent ja laulja Endrik Üksvärav.

Konkursi kategooriate parimad:
A-kategooria
I-II koht Kammerkoor Encore, dirigent Karin Kuulpak
I-II koht E STuudio Noortekoor, dirigendid Külli Lokko ja Eliisa Sakarias
III koht Tallinna Kammerkoor, dirigendid Heli Jürgenson ja Mariell Aren

Parim kohustusliku loo T. Kõrvits IV ja V osa tsüklist “Canticle of the Sun” esitus -Kammerkoor Encore, dirigent Karin Kuulpak
Eripreemia tehniliste tugeva M. Ostrzyga “Iuppiter” esituse eest – E STuudio Noortekoor, dirigent Külli Lokko
Eripreemia K. Tipi “Miniatuurid” esituse eest – Nuku koor, dirigent Reeda Kreen

B-kategooria
I koht Viljandimaa Kammerkoor, dirigent Kadi Ritsing
II koht Rae Kammerkoor, dirigent Ingrid Orumaa

Eripreemia vene rahvalaulu “Na goruške, na gare” hea stiilitunnetusega esituse eest -Saaremaa segakoor Eysysla, dirigent Veikko Lehto
Eripreemia meeleoluka C. Kreegi “Külapoiste laulu” eest – Akadeemiline Meeste Lauluselts, dirigent Laine Randjärv

C-kategooria
I koht Nõmme Noorte Naiste Koor KEVAD, dirigent Õnne-Ann Roosvee
II koht Segakoor August07, dirigent Urve Uusberg
III koht Maksu- ja Tolliameti segakoor Peale Viit, dirigent Kristel Marand

C-kategooria parim dirigent – Õnne-Ann Roosvee
Eripreemia kaunilt kujundatud konkursikava eest – Urve Uusberg

D-kategooria
I koht Tallinna Prantsuse Lütseumi segakoor, dirigent Margot Peterson
II-III koht Pärnu muusikakooli neidudekoor Argentum Vox, dirigent Toomas Voll
II-III koht Tallinna Inglise Kolledži neidudekoor, dirigent Margot Peterson

Parim Cyrillus Kreegi teose esitus – Tallinna Inglise Kolledži neidudekoor
Eripreemia õnnestunud esinemise eest kahe eriilmelise kooriga – Margot Peterson
Eripreemia P. Uusbergi “Mis on inimene?” hingestatud esituse eest – Tallinna Prantsuse Lütseumi segakoor


XV Eesti Kammerkooride Festivalil osalenud kooride nimekirja saab näha siit.

Eesti Kammerkooride Liit tänab seoses festivali korraldamisega Eesti Kultuurkapitali, Eesti Kooriühingut, Tallinna Õpetajate Maja, Eesti Muusika- ja Teatriakadeemiat, Eesti Muusikanõukogu, Niguliste muuseumi, Wasa resorti, Muusikute fondi PLMF, Klassikaraadiot/Marge-Ly Rookäär, Nurme lilleäri ja festivalil kaasaaidanud vabatahtlikke.

Festivali eesmärk on kvaliteetse a cappella koorilaulutraditsiooni säilitamine ja edendamine Eestis. Festivali keskmes on kooride konkurss, mis toimub erinevates kategooriates (A, B ja C). Koolikammerkooride tegevuse innustamiseks on eraldi alagrupp D. Lisaks kohustuslikule loole tuli kooridel esitada ka vabalt valitud a cappella teos Cyrillus Kreegi loomingust.

Üle-eestiline kammerkooride festival toimub iga kahe aasta järel, järgmine festival kevadel 2022. Esimene festival toimus 1986. aastal nimetusega Vabariiklik Kammerkooride Festival. 1998. aastast on festivali korraldaja Eesti Kammerkooride Liit (EKKL).

Eesti Kammerkooride Liit (EKKL) on Eesti Kooriühingu alaliiduna Eesti kammerkoore koondav ning nende tegevust edendav liit, mis loodi 1997. aastal. Liit on katusorganisatsioon kooridele, esindades oma liikmete huvisid ja toetades läbi erinevate ettevõtmiste kooride arengut. Liidu eesmärk on edendada kõrgetasemelist a cappella koorilaulu Eestis, olla asjatundlik ja usaldusväärne partner. Peame oma südameasjaks kammerkooride liigi hoidmist ja vokaalkultuuri mitmekesist arendamist. 
Liidu olulisemate tegevuste hulka kuuluvad Eesti Kammerkooride Festivali, traditsiooniliste jõuluootuskontsertide ja kontsertsarjade “Kuulajale” ja “Heliloojad-juubilarid” korraldamine, samuti teabepäevade, õppereiside ning koolituste läbiviimine. 

Lisainfo: www.ekkl.ee

Veljo Tormis “Kalevala XVII runo” ja Tõnu Kõrvits “Kuu triptühhon” 14.oktoobril Estonia kontserdisaalis Eesti Rahvusmeeskoori esituses

Sooduspiletid 14/10 € Piletilevis, Piletimaailmas ja Estonia kontserdisaali kassas.

Kontsert on pühendatud Veljo Tormise 90. sünniaastapäevale. Rahvusmeeskoori esituses kõlavad Veljo Tormise „Kalevala 17. runo“, mida viimati sai kuulda 13 aastat tagasi ja valik Tõnu Kõrvitsa meeskoorimuusikat.

„Kalevala” 17. runo” (1985/1994) ehk „Vipuses käimine” oma pooletunnise pikkusega on nagu koorisümfoonia, dramaatilise arendusega suurvorm. Lisaks pikale ja tõusva pingega monotoonsele „kerimisele”, mis on peamine arendusvõte paljudes Tormise suurtes kompositsioonides, on siin ka sümfoonilistele teostele omane kahe karakteri kontrast. Seda suurejoonelist teost esitavad meeskoor, solistid, kaasatud on viiekeelse kandled, šamaanitrummid ning veel teisedki nõidade arsenalist tuntud mürariistad – vurr, käristi, puukell, suhistuspuu. Loo tellis RAM 1985. aasta Soome-ringreisi jaoks – see oli „„Kalevala” 17. runo” Kalevala” juubeliaasta, mida tähistati suure pidulikkusega kogu maailmas.

„Kalevala 17. runo“: „Kogu selle runo üldmõte võiks meie jaoks olla sümboolne: Väinämöisel õnnestus ellu äratada igipõlised algteadmised, muistse elutunde sügavamad arusaamad ning neist tarkust ja tugevust ammutada.“ (Tormis, 1985).„Folkloristid on sugulashõimude „Kalevala“-ainelisi tekste teaduslikult võrrelnud ja analüüsinud. Mina olen aga selle ühiskultuuri tunnetuse muusikalis-emotsionaalselt läbi elanud oma praktilises heliloomingulises töös läänemere-soome rahvalauludega. (Tormis, 1985).

Kontserdil kõlab esiettekandes Tõnu Kõrvitsa uudisteos “Kuu triptühhon” (Doris Kareva tekstile), mis on Eesti Kontserdi ja helilooja kingitus rahvusmeeskoori 75. juubeliks. Tõnu Kõrvitsa loomingust esitatakse veel „Laulud vihmast ja tuulest“ meeskoorile ja neljale löökpillile ning „The Night Is Darking Round Me“, kus on solistiks metsosopran Iris Oja.

Laupäeval algab Tallinnas XV Eesti Kammerkooride Festival

Eeloleval nädalavahetusel, 10.-11. oktoobril 2020 toimub Tallinnas XV Eesti Kammerkooride Festival. Konkursil osaleb 18 kammerkoori üle Eesti, esindatud on nii sega-, mees- kui naiskammerkoorid, samuti on ka sel korral kaasatud koolikoorid. Laupäeva õhtul toimub Niguliste kirikus festivalikontsert.

“Hea meel, et varasemalt maisse plaanitud konkurss saab nüüd ikkagi toimuma. Koorid on pikalt seda oodanud. Tulenevalt muudatustest tuli osadel registreerunud kooridel loobuda, samuti on osalemist vähendanud praegune ebakindel olukord, kuid järgime korraldamisel kehtivaid nõudeid ning loodame, et tuleb põnev ja meeleolukas koorimuusika nädalavahetus,“ ütles Eesti Kammerkooride Liidu juhatuse liige Kristel Üksvärav.

XV Eesti Kammerkooride Festivali konkursiosa kategooriate lõikes toimub laupäeval, 10. oktoobril algusega kell 9.30 Tallinna Õpetajate Majas. Festivali Grand Prix voor ja lõppkontsert toimuvad 11. oktoobril kell 11 Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia suures saalis. Kui festivali avapäev on mõeldud ennekõike osalevatele kooridele jälgimiseks ja osasaamiseks, siis GP vooru ja lõppkontserdile on kõik huvilised oodatud. Lisaks toimub laupäeva õhtul kell 19 festivali kooride kontsert Niguliste kirikus (sissepääs 5 eur).

Konkurssi hindab 5-liikmeline žürii koosseisus: laulja Iris Oja, helilooja Maria Kõrvits, dirigent Ingrid Kõrvits, dirigent Lodewijk van der Ree, dirigent ja laulja Endrik Üksvärav.

XV Eesti Kammerkooride Festivalil osalevate kooride ning nende kategooriate nimekirja saab näha siit.

Festivali eesmärk on kvaliteetse a cappella koorilaulutraditsiooni säilitamine ja edendamine Eestis. Festivali keskmes on kooride konkurss, mis toimub erinevates kategooriates (A, B ja C). Koolikammerkooride tegevuse innustamiseks on eraldi alagrupp D. 
Lisaks kohustuslikule loole tuleb sel korral konkursil esitada ka vabalt valitud a cappellateos Cyrillus Kreegi loomingust.

Üle-eestiline kammerkooride festival toimub iga kahe aasta järel. Viimati 2018. aastal Tartus toimunud festivali Grand Prix pälvis Elleri tütarlastekoor, dirigendid Külli Lokko ja Kärolin Orav. Esimene festival toimus 1986. aastal nimetusega Vabariiklik Kammerkooride Festival. 1998. aastast on festivali korraldaja Eesti Kammerkooride Liit (EKKL). Festivali korraldamist toetab Eesti Kultuurkapital ja Eesti Kooriühing.

Eesti Kammerkooride Liit (EKKL) on Eesti Kooriühingu alaliiduna Eesti kammerkoore koondav ning nende tegevust edendav liit, mis loodi 1997. aastal. Liit on katusorganisatsioon kooridele, esindades oma liikmete huvisid ja toetades läbi erinevate ettevõtmiste kooride arengut. Liidu eesmärk on edendada kõrgetasemelist a cappella koorilaulu Eestis, olla asjatundlik ja usaldusväärne partner. Peame oma südameasjaks kammerkooride liigi hoidmist ja vokaalkultuuri mitmekesist arendamist. 
Liidu olulisemate tegevuste hulka kuuluvad Eesti Kammerkooride Festivali, traditsiooniliste jõuluootuskontsertide ja kontsertsarjade “Kuulajale” ja “Heliloojad-juubilarid” korraldamine, samuti teabepäevade, õppereiside ning koolituste läbiviimine. 

Lisainfo: www.ekkl.ee

Kuula 19.08.2020 EFK kontserdi helifaili

Kooriühingu kontserdid 2020 sügis-/2021 kevadhooajal

Kuni koroonaviirus lubab, jätkuvad 2020 sügis-/ 2021 kevadhooajal tasuta kontserdid Kooriühingu kirikukontsertide sarjas Niguliste ja Rootsi-Mihkli kirikutes ning „Cantus Revaliensise“ raames Hopneri majas.

Niguliste kirikus on võimalik anda veel kontserte käesoleva aasta oktoobrikuu laupäevadel. 2021.  aastaks saab kandideerida laupäevastele kl 12 aegadele jaanuarist kuni juunini.

Rootsi-Mihkli kirikukontsertide ajad on käesolevast hooajast muutunud ja kontserdid hakkavad toimuma iga kuu esimesel ja kolmandal pühapäeval kl 15.

„Cantus Revaliensise“sarjas esinemine ei ole piiratud kindla nädalapäeva ega kellaajaga, aeg sõltub koori soovist ja teiste ürituste toimumisest Hopneri majas,  aga nagu teistegi kontsertide puhul, teeb soovijate seast valiku Kooriühingu muusikanõukogu. 2020 sügishooajal on küll enamik kontserdiaegu reserveeritud neile kooridele, kelle esinemine viiruse tõttu kevadel ära tuli jätta, aga juba praegu on õige aeg teha plaane 2021.esimeseks poolaastaks.

Mustpeade majas jätkub Tallinna Kultuuriameti, Tallinna Filharmoonia ja Eesti Kooriühingu kontserdisari „Kooskõla“, kus käesoleva aasta lõpuni on paraku juba kõik kontserdid paigas. 2021. aastaks avame kandideerimise oktoobris.

Oma soovist teada andmiseks ja enama info saamiseks palun saatke e-mail:

mare.zaneva@kooriyhing.ee  või  helistage telefonil 6274450.

Ilmunud on Siiri Siimeri lastelaulude plaat ja noodikogumik „Mis kõik juhtub ja ei juhtu“

Kevadel ilmus  Siiri Siimeri lastelaulude plaat ja noodikogumik „Mis kõik juhtub ja ei juhtu“.

15 lastelaulu on ilmunud nii CD kui noodiraamatuna.

Muusikaringkonnad tunnevad Siiri Siimerit eelkõige kui NYYD Ensemble’i ja Vox Clamantise mänedžeri, sellest suvesti ka koolinoorte  klassikalise muusika festivali Kratt loojana.

Eelmisel laulupeol kõlas lastekooride esituses ka Siiri laul “Ilus oled, Isamaa!” See oli võimas tunnustus tema kaunile ja isikupärasele helikeelele ning sama laulu võib leida ka plaadilt ja noodikogumikust.

Väljaandja ja kirjastaja ERP Music, nendib, et ilmunu näol on tegemist ühe suurima Eesti lastelaulude projektiga pärast Entel-Tentelit.

Lisaks noodiraamatule valmis ka plaat, et pakkuda võimalikule esitajale paremat ettekujutust lugude iseloomust. Siiri kindel soov oli hea instrumentaalseade, mille autoriks on Tauno Aints. Hea seade vääris parimaid pillimehi ja ka häid ning sobivaid lauljaid.
Valminud kogumik sisaldab 84 leheküljel 15 laulu koos klaverisaate ja akordimärkidega.

CD plaadilt leiab laulud koos instrumentaalseadega ja eraldi fonogrammi, et soovijad selle taustal saaksid laulu esitada. Nii on võimalik tulevastel laululastel ja muusikaõpetajatel õppida ja õpetada käsikäes parimate eeskujudega ja heas seltskonnas. Laulude tekstid pärinevad samuti tuntud autoreilt nagu Viivi Luik, Ott Arder, Leelo Tungal, Ellen Niit jt.

Siiri Siimeri lastelaulude plaat ja noodikogumik „Mis kõik juhtub ja ei juhtu“
15 lastelaulu CD ja noodiraamatuna
(CD on saadaval koos noodiraamatuga ja ka eraldi)

Laulavad: Ott Lepland, Sandra Uusberg, Estonia Poistekoor, Roman Elts, Elisabeth Leppik,
Mängivad: Raivo Tafenau, Ramuel Tafenau, Mihkel Mälgand, Urmas Lattikas, Ain Agan, Meelis Vind, Madis Metsamart, lisaks keelpillikvartett koosseisus Harry Traksmann, Olga Voronova, Laur Eensalu, Leho Karin
Instrumentaalseaded:
Tauno Aints
Salvestus: Tanel Klesment, Liisa Tali (AudioMaja)
Digigraafika: Mari Amor
Joonistused: Erasmus Ignatius Elts, Peeter Paul Pajo, Mathias Tiitus
Väljaandja ning kujundus: ERP Music

Noodiraamatut ja plaati on võimalik osta ka autorilt lõpphinnaga 25€ koos saatmiskulu- ja ilma käibemaksuta

Info: Siiri Siimer,
siiri@sircorp.ee,
tel  372 5018971

KUULA SIIT
„Mis kõik juhtub ja ei juhtu“-
tekst Ott Arder, laulab Roman Dominic Elts, https://youtu.be/xxdCyiEa6OY
„Emakeel“ – Tekst Viivi Luik, laulab Ott Lepland, https://youtu.be/P5RrmpVPbc8
„Valged uksed“ – tekst Ott Arder, laulab Sandra Uusberg, https://youtu.be/ipb35BvjXdM
„Ma kodus istuda ei saa” – tekst tundmatult autorilt, laulab Elisabeth Sofia Leppik, https://youtu.be/WJwmX_YWUFA
„Ilus oled isamaa“ – tekst Mihkel Veske, laulab Estonia poistekoor, https://youtu.be/yRy5L2rrae0

 

Unikaalse hübriidlahendusega kontserdi “Pärt&Pärt” eel toimub virtuaalkohtumine muusikaekspertidega

XXVIII Rapla Kirikumuusika Festival 2.07-12.07 saab alguse neljapäeval kell 19.00 avakontserdiga “Pärt&Pärt”, kus saab soovi korral osaleda ka virtuaalselt. Kirikus on piiratud arv istekohti, kuid virtuaalselt osaleva publiku arv piiratud ei ole. Uudne lahendus toob kokku hulgaliselt muusikasõpru üle maailma.

“Seekordne festival algab pisut teisiti, sest esmakordselt ühendatakse Arvo Pärdi muusika eel inimesed reaalajas erinevatest maailma paikadest, kellel kõigil on antud muusikaga isiklik seos,“ ütles festivali kunstiline juht Pille Lill. “Virtuaalkontserdile pileti ostjaid ootab ees kontserdile eelnev personaalne kohtumine, kus kontserdipublik saab ka ise küsimusi esitada. Kohtumisel osalevad muusikateadlane Kristina Kõrver Arvo Pärdi keskusest Laulasmaalt, keskuse loomenõukogu liige Mikko Fritze Amsterdamist ja mitmete auhindadega pärjatud dirigent Risto Joost kontserdipaigast Raplast. Juttu tuleb Arvo Pärdi ühe peateose “Aadama itk” saamisloost ja selle esiettekandega seotud lugudest. Meisterliku virtuaalülekande režii vahendusel on vahepeal võimalus viibida Arvo Pärdi keskuse kabelis ning näha arhiivimaterjale.

Avakontserdi hübriidlahendus, mille tehniliseks teostajaks on Hybridity meeskond, teeb videosilla vahendusel võimalikuks osalemise eri maailma paikadest. “Toome vaatamata kaugetele vahemaadele üksteisele lähedale suurepärased artistid, muusikateadlased ja kultuuritegelased, kohapealse publiku ning üle maailma kuulama tulnud muusikasõbrad,” sõnab Hybridity meeskonna esindaja Lehari Kaustel.

Tehniliselt kõrgetasemelise ülekandega avakontserdi “Pärt&Pärt” ülekanne algab kell 19.00. Voces Tallinna koori ja orkestri esituses kõlab Risto Joosti dirigeerimisel Arvo Pärdi “Siluani laul” ja “Aadama itk” ning Pärt Uusbergi “Kiituselaul” ja “Et kiitke Jumalat, kes on nii helde.” Kontserdi heli edastatakse virtuaalpublikule 320kbps kvaliteediga, mis on kolm korda suurema helilise kvaliteediga võrreldes tavapäraste internetiülekannetega.

Virtuaalse avakontserdi piletid koos juhenditega on saadaval Piletilevis. Pilet hinnaga 5€ annab võimaluse avakontserdist osa saada ning kuulata vestlusringi, 10€ pileti ostjaid ootab võimalus vestlusel küsimusi esitada ja kaasa rääkida, viibides justkui ise vahetus vestlusringis. Toetajapiletiga on võimalus soetada endale virtuaalne istekoht spetsiaalses tahvelarvuti vahendusel loodud kontserdi- ja vestlusringi esireas. Toetajapilet annab panuse Raplamaa “Noor Muusik 2021” stipendiumifondile. Täpsem info koos ülekannet puudutavate juhistega saadetakse piletiostjaile virtuaalkontserdile eelneval päeval.

Festivali korraldamisel peame silmas kõiki ohutusreegleid, et mitte külastajaid soovimatult ohtu seada. Seoses sellega soovitame kontserdikülastajatel osta piletid eelnevalt Piletilevist: https://www.piletilevi.ee/est/piletid/muusika/festival/virtuaalne-avakontsert-voces-tallinn-koor-ja-orkester-xxviii-rapla-kirikumuusika-festival-rapla-church-music-festival-71456/

Festivali kava koos esinejate fotode ja cv-dega on nähtav www.raplafestival.ee

Kontaktid:

Festivali kunstiline juht:

Pille Lill, 5114077, plmf@plmf.ee

Avakontserdi tehniline lahendus:

Lehari Kaustel, 56633002, lehari.kaustel@royal.ee

Räpina Muusikakool ootab oma kollektiivi tööle RÜHMAAINETE ÕPETAJAT

Räpina Muusikakool ootab oma kollektiivi tööle alates
01.09.2020.a.
RÜHMAAINETE ÕPETAJAT
(solfedžo, muusikalugu, eelklass)
Kandideerimistingimused:
 keskeri või kõrgem muusikaline haridus
 arvuti kasutamisoskus
 valmisolek töötada internetikeskkonnas
 sõbralikkus, tolerantsus, arenemisvõimelisus
Omalt poolt pakume:
 toredat kollektiivi
 häid töötingimusi
 vajadusel sõidukompensatsiooni
 vajadusel ööbimisvõimalust
Kandideerimiseks saata CV meiliaadressile:
muusikakool@rapina.ee hiljemalt 01.08.2020
Täpsem info telefonil 516 4848 (direktor)

Konkurss Tallinna Huvikeskuse „Kullo“ direktori ametikohale

Tallinna Haridusamet kuulutab välja avaliku konkursi Tallinna Huvikeskus “Kullo” direktori vabale ametikohale.

Tallinna Huvikeskus “Kullo” (Mustamäe tee 59) on vanim ja suurim huvikool Eestis, mis loodi 1941. aastal. Huvikoolis õpib 58 erinevas huviringis üle 2400 õpilase. Õppe- ja kasvatustöö toimub aastaringselt, peamajas, Kullo Lastegaleriis ning suvel Kullo Karepa Noortelaagris. 

Nõuded kandidaadile:

vastavus Tallinna Linnavalitsuse 14. veebruari 2007 määruse nr 20 „ Tallinna munitsipaalhuvikoolide pedagoogide kvalifikatsiooninõuded“ sätestatud nõuetel;

  • vastutustunne, korrektsus ja täpsus;
  • koostöövõime ja väga hea suhtlemisoskus;
  • õpi- ja otsustusvõimelisus;
  • analüüsi- ja planeerimisoskus.

Kandideerimiseks palume esitada 14. juuniks 2020 digitaalselt allkirjastatuna elektronposti aadressil tiina.vainrauh@tallinnlv.ee või postitada aadressil Tallinna Haridusamet, Estonia pst 5a, Tallinn 10143, märgusõnaga „Konkurss“ järgmised dokumendid:

  • avaldus;
  • elulookirjeldus;
  • ametikohale esitatud nõuetele vastavust tõendavate dokumentide koopiad;
  • kandidaadi visioon ja tegevuskava haridusasutuse direktorina;
  • muud dokumendid, mida kandidaat peab oluliseks.

 Lisainfo telefonil 640 4975.