Kutsume ka sel aastal segakoore osalema Bachi Johannese passiooni ettekandes koraalilauljatena!

Kontsert toimub palmipuudepühal ehk pühapäeval, 24. märtsil 2024 kell 17 Tallinna Kaarli kirikus, dirigent on Andres Mustonen. Koorid laulavad kaasa 11 passioonikoraali saksa keeles,  vastavalt soovile kas neljahäälses segakooriseades või ühehäälselt.

Osalevad koorid saavad noodid Kooriühingust meili teel, soovi korral on huvilistel võimalik ka küsida noodinäidist raskusastmega tutvumiseks.

Peaproov koos orkestriga toimub samal päeval orienteeruvalt kell 14, lisaks on plaanis üks varasem ühisproov kooridega, mille päev täpsustub.

Kasuta ainulaadset võimalust Bachi suurteose ettekandes kaasa teha!

Palume soovivatel kooridel registreeruda meiliaadressil kooriyhing@kooriyhing.ee hiljemalt 1. veebruariks k.a., märkides ära: 
• Koori nimi 
• Lauljate arv ja sopranite-altide-tenorite-basside arv eraldi 
• Dirigendi nimi ja kontakt (e-post ja telefon) 
• Kontaktisiku nimi ja kontakt (e-post ja telefon)

Kuna osalejate arv on piiratud, siis – kes ees, see sees!

Konkurss Eesti Noorte Puhkpilliorkestri peadirigendi kohale

Eesti Kooriühing ja Eesti Puhkpillimuusika Ühing kuulutavad välja konkursi ENPO kunstilise juhi / peadirigendi kohale.

Kandideerida võivad kõik orkestrijuhid, kes vastavad esitatud nõuetele ning kellel on kollektiivi konkreetne arengu- ja tegevuskava selleks tööks järgnevaks viieks aastaks.

Kandideerimiseks tuleb esitada hiljemalt 6. oktoobriks 2023. a Eesti Kooriühingusse meiliaadressile aiki.koolmeister@kooriyhing.ee:

· vabas vormis vastav avaldus, mis sisaldab ka viidet palgasoovile;

· CV senise loomingulise tegevuse ja saavutuste kohta;

· dirigendi kutsekvalifikatsiooni tõendava dokumendi koopia – nõutav vähemalt 6. kategooria kutsekvalifikatsioon;

· oma ettepanekud kollektiivi arengu- ja tegevuskava kohta järgnevaks viieks aastaks (oma kunstilise ettekujutuse ja tööplaani projekt kollektiivi järgneva viie aasta arengusuundade ja eesmärkide kohta);

· ettepanek kollektiivi teise dirigendi koha täitmiseks. Ka teisel dirigendil nõutav vähemalt 6. kategooria kutsekvalifikatsioon. Võimalik on ka külalisdirigentide kasutamine erinevates projektides.

Kollektiivi kunstiliselt juhilt / peadirigendilt ootame:

· vastutamist vabariikliku kollektiivi töö plaanipärase täitmise eest.

Soovitav:

· varasem töökogemus projektkollektiivi juhina.

Eesti Kooriühingu muusikatoimkond vaatab laekunud avaldused läbi ja teatab tulemused hiljemalt 13. oktoobriks 2023.

Tutvustav info orkestri kohta on leitav SIIT

Vanemuise ooperikoori lisakoori konkurss

Eesti Segakooride Liit ootab segakoore, noortekoore, vokaalansmbleid ning seenioride koore osalema XXIV võistulaulmisel TULJAK

Eesti Segakooride Liit ootab segakoore, noortekoore, vokaalansmbleid ning seenioride koore osalema XXIV võistulaulmisel TULJAK, mis toimub L 10. veebruaril 2024 Tartu Miina Härma Gümnaasiumis. Konkursil on avatud 7 kategooriat.

Registreerimine ja lisainfo: eestisegakoorideliit@gmail.com

Võistulaulmise juhend

Eesti Noorte Segakoor avaldas 25. sünnipäeva puhul oma lauljate loominguga plaadi “Oma laul”.

Plaadil kõlab Brenda Pärteli, Triin Samueli, Egon Elbre, Eerik Robert Otsa, Kaspar Saakpakki, Luisa Susanna Kütsoni ja Patrik Sebastian Unti looming.

“Selle plaadi sündi mõjutas tugevasti koroonaaeg. Sel ajal me koorilaagreid ei saanud korraldada, kuid lauljate seas tekkis üleskutse kirjutada ise koorilaul. Mõni laul sel plaadil on noore inimese esimene katsetus selles vallas, mõni helilooja on juba veidi teatum. Noored mõtlevad ja kirjutavad igatsusest, armastusest, surmast ja Jumalast aga ka looduses kogetust. Oma lauljate loomingu õppimine ja laulmine on olnud eriline. Üle-eestiline koor on niigi väga ühtehoidev punt, sest peale laulmise me ka sööme, mängime ja magame pead-jalad koos, aga nende laulude õppimisel tajusin mingisugust erilist toetust ja hoitust heliloojate vastu, kes on julgenud Oma Laulu kaasa tuua ja end seeläbi teistele avada. Huvitav on ka see, kelle tekste on noored valinud. Ernst Enno ja Doris Kareva kõrval on sõnu seadnud ritta noored ise ja on ka pöördutud oma sõprade ja samaealiste luuletajate poole,” kirjeldab koori dirigent Silja Uhs.

Plaati saab soetada otse koori käest või Laseringi e-poest: https://www.lasering.ee/oma-laul-cd.html

Kel huvi partituuridega tutvuda või kaasa laulda, saab noori heliloojaid toetada soetades Noodiriiulist samanimelise kogumiku: https://noodiriiul.ee/noot/segakoorilaule-2022-oma-laul/

Klassikaraadio korraldab rahvusvahelise muusikapäeva puhul traditsioonilise e-viktoriini

Lõbusat mälumängu saab lahendada Klassikaraadio ja Raadio 4 kodulehel

1. ja 2. oktoobril

Kuidas viktoriinil osaleda?

Teadmised saab proovile panna Klassikaraadio (klassikaraadio.err.ee) ja Raadio 4 (r4.err.ee) kodulehel nii nutitelefonis kui ka arvutis.

15 küsimusest koosnev mälumäng on vastusevariantidega ning loogiliselt mõeldes või sõpradega koos lahendades on võimalik õigesti vastata ka siis, kui vastust ei tea. Küsimusi on nii klassika, džässi kui ka popmuusika vallast. Lahendades tuleb kuulata helifaile, vaadata pilte ja jälgida videot.

Muusikaviktoriini on lihtne lülitada ka kooriproovidesse.

Möödunud aastal lahendas muusikapäeva viktoriini rohkem kui 3500 muusikasõpra. Osa võtsid igas vanuses muusikasõbrad üle Eesti ning paljudes koolides suisa terve klassiga. Kollektiivselt otsiti vastuseid küsimustele Ahtme põhikoolis, Audru koolis, Hiiumaa gümnaasiumis, Iisaku ühisgümnaasiumis, Jakob Westholmi gümnaasiumis, Kadrina keskkoolis, Kärdla muusikakoolis, Kärdla põhikoolis, Laulasmaa koolis, Leisi koolis, Mooste mõisakoolis, Püünsi koolis, Rakvere põhikoolis, Saku gümnaasiumis, Südalinna koolis, Tallinna Kesklinna vene gümnaasiumis, Tallinna Muusika- ja Balletikoolis MUBA, Tallinna Tehnikagümnaasiumis, Türi ühisgümnaasiumis, Valtu koolis. Ühislahendamisest võtsid osa ka Eesti Riiklik Sümfooniaorkester, Tallinna Muusika- ja Balletikooli MUBA 12. klass ning Pärnu Linnaorkester.

Soojendusviktoriin on juba avatud!

Muusikapäeva viktoriiniks saab valmistuda juba praegu, sest ERRi kultuuriportaalis on üleval soojendusviktoriin: https://kultuur.err.ee/1609112549/proovi-jarele-soojendusharjutused-klassikaraadio-muusikapaeva-viktoriiniks

Ootame kõiki muusikasõpru oma muusikalisi teadmisi proovile panema 1. ja 2. oktoobril!

Tublimate lahendajate vahel loositakse välja hulgaliselt auhindu.

Rahvusvaheline Koorimuusika Föderatsioon (IFCM) pakub noortele koorijuhtidele (alla 35-aastased) tasuta liikmestaatust kaheks aastaks!

Tegemist on sponsorprojektiga, mille raames on raha noorte eest liikmemaksu tasumiseks annetanud rahvusvahelised ettevõtted.

Liikmed saavad IFCMi uudiskirju (kord kuus), International Choral Bulletini (kord kvartalis), soodushinnaga osaleda IFCM üritustel (Maailma Koorimuusikasümpoosion, World Choral EXPO), tasuta ligipääsu Musica andmebaasi (see on koorirepertuaari andmebaas, kust saab valida oma koorile noote), rahvusvahelisi kontakte jne.

IFCMi kohta saate infot siit: https://www.ifcm.net/

Tasuta liikmelisust kaheks aastaks saab taotleda siin: https://ifcm.net/how-to/apply-for-a-sponsored-membership

Tasuta liikmekohti on saadaval veel 40 inimesele, nii et kes seda soovib, taotlegu võimalikult nobedalt!

Ilmus uus album Veljo Tormise loominguga

ECM Records andis välja CD-plaadi Veljo Tormise loominguga „Reminiscentiae” („Meenutused”), mille on Tõnu Kaljuste juhatusel salvestanud Eesti Filharmoonia Kammerkoor ja Tallinna Kammerorkester.

Salvestise jaoks materjali valinud Tõnu Kaljuste iseloomustab selle albumi tervikut kui meenutuste meenutusi. „Siin on mitmed Veljo Tormise meenutused lapsepõlvest, nagu näiteks „Kurvameelsed laulud” ja „Helletused”, aga ka tema kooriteoste keelpilliseaded „Reminiscentiae“.

Muidugi on plaadile jäädvustatud 1978. aastal Tormiselt tellitud teos „Tornikell minu külas”. Selle Fernando Pessoa tekstiga läksin ma helilooja ukse taha sooviga, et Tormis looks meie koori kontserditurnee tarvis teose. Kokkuvõttes on siin albumis meenutusi meie koostöö erinevatest aegadest. See on esimene, mille olen salvestanud pärast helilooja lahkumist,“ ütleb Kaljuste. Plaadile on jäädvustatud lisaks nimetatud teostele veel koorile ja orkestrile loodud „Mure murrab meele“ ja „Hamleti laul I“. Salvestusel osalesid solistidena Veiko Tubin (jutustaja), Annika Lõhmus, Triin Sakermaa ja Maria Valdmaa (sopran), Iris Oja (metsosopran), Indrek Vau (trompet), Madis Metsamart (löökpillid) ja Linda Vood (flööt). Plaadistus on tehtud 2020. aasta oktoobris ja novembris Tallinna Metodisti kirikus, peaprodutsent Manfred Eicher, helirežissöör Tammo Sumera.
Fotol Veljo Tormis ja Tõnu Kaljuste kontserdireisi “Tornikell minu külas” ajal 1978. aastal, autor Tõnu Tormis.    

XVII Eesti Kammerkooride Festivali juhend on avalikustatud!

XVII Eesti Kammerkooride Festival toimub 23.–24. märtsil 2024 Pärnu Vanalinna Põhikoolis. Festivali korraldab Eesti Kammerkooride Liit.

Tutvu juhendiga siin: ekkl.ee/xvii-eesti-kammerkooride-festival

Koor täidab ära festivali registreerimisvormi ning festivalil osaleja andmete ankeedi hiljemalt 15. jaanuariks 2024. aastal.

Festivali korraldab Eesti Kammerkooride Liit. Lisainfo: kammerkoorideliit@gmail.com

2023. aasta muusikapäeval toimub ligi 60 kontserti ning tunnustatakse muusikuid

1. oktoobril tähistatakse rahvusvahelist muusikapäeva. Rahvusvahelise muusikapäeva eesmärgiks on juhtida tähelepanu muusikavaldkonnale, tõsta esile valdkonnas tegutsevaid muusikuid ja panna märkama mitmekesist helide maailma meie ümber. Sellel aastal on muusikapäeva programmi kirja pandud 57 üritust 11 maakonnas. 

Tänavu langeb 1. oktoober pühapäevale, mis annab hea võimaluse kogu perega muusika nautimiseks. Näiteks sisustavad muusikaõpilased Viljandist, Pärnust, Tartust ning Tallinnast Eesti Lastekirjanduse Keskuses terve päeva pilli- ja muinaslugude ehk “Muusikaliste maiuspaladega”, rahvusooper Estonia lavale jõuab lastemuusikal “Pipi Pikksukk”, Viljandimaale aga Tartu Arsise käsikellade ansambel.  

Üle Eesti on võimalik Muusikapäeval kuulata nimekaid kollektiive ja soliste nagu Vanemuise Sümfooniaorkester Tartus, kammerkoor Collegium Musicale Valgamaal, Nele-Liis Vaiksoo Lääne-Virumaal, Raiko Raalik, Juuli Lill Pärnumaal, Silver Sepp Tartumaal, Harjumaal Korporatsioon Rotalia meeskoor, pealinnas aga kammerkoor Voces Tallinn ning Eesti Panga kammerkoor. Traditsiooniliselt korraldab kontserdimaratoni Vene Kultuurikeskus Tallinnas. Muusikapäeva programmi rikastavad Narva, Viimsi, Tabasalu, Kehra, Mustvee, Tõrva, MUBA muusikakoolide ning Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia noored artistid. 

Kontsertidele lisaks leiab Tartu ülikooli raamatukogu fuajees aset Psühhodisko plaadilaat, kus on oma lettidega kohal rahvusvaheliste plaadipoodide esindajad ja Eesti väikesed plaadipoed. Eduard Tubina Muuseumis Alatskivil on võimalik kohtuda skulpturist Joonatan Mäggiga, kes on sidunud enda tegevusega kaks suurt kirge – muusika ja sepise eriala ning räägib oma skulptuurist “Kohtumine Bachiga”. Muusikapäeva programmist leiab nii tasuta kui tasulisi sündmusi. Kogu programmiga saab tutvuda Muusikapäeva kodulehelt.

Muusikapäeva lahutamatuks osaks on valdkonna säravamate tegijate tunnustamine. Sellel aastal tehakse seda suure muusikamänguga. Rahvusvahelise muusikapäeva suursündmusel Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia suures saalis esitatakse kauneid teoseid ning jagatakse välja iga-aastased kauaoodatud Eesti Muusikanõukogu ja Eesti Kultuurkapitali helikunsti sihtkapitali aastapreemiad. Kõigil muusikasõpradel on võimalik Eesti Muusika- ja Teatriakadeemias pidulikust tähistamisest osa saada Eesti Televisiooni vahendusel või sündmuse keskel kohapeal. Selleks on müügil eksklusiivsed piiratud koguses pääsmed Fienta keskkonnas. 

Rohkem infot:

Muusikapäev.ee

Facebook: Muusikapäev

Fotoalbum on leitav SIIT