Eesti Puhkpilliorkestrite Turniir 2024

Lp. Puhkpilliorkestri dirigent

Oled oodatud osalema enda juhatatava puhkpilliorkestriga rahvusvahelisele konkursile “Eesti Puhkpilliorkestrite Turniir 2024”, mis toimub 20. aprillil 2024 Estonia Kontserdisaalis.

Registreerimine kuni 1. veebruarini 2024 mailile: ryytelmaa@gmail.com
Info telefonilt +372 5064 898

Eesti Meestelaulu Seltsi 35. aastapäevale  ja Gustav Ernesaksa 115. sünniaastapäevale pühendatud mees – ja noorte meeskooride konkursi tulemused

26. novembril toimus  Eesti Muusika – ja Teatriakadeemia saalis Eesti Meestelaulu Seltsi 35. aastapäevale ja Gustav Ernesaksa 115. sünniaastapäevale pühendatud mees – ja noorte meeskooride konkurss. Kokku osales erinevates kategooriates 19 koori, koguarvuga  350 lauljat. Konkurssi hindas žürii koosseisus Mikk Üleoja ( esimees ), Triin Koch, Pärt Uusberg ja Mati Turi.

Konkursil auhinnatud koorid:

Noormeestekoorid:

I koht      Püha Miikaeli Noormeestekoor         dirigendid Kadri Hunt, Karin Veissmann

III koht    Saue Noorte Meeste Koor                dirigent Elviira Alamaa

C-kategooria meeskoorid

II koht      EMLS Tallinna Meeskoor                   dirigent Evi Eespere

III koht     Elva Meeskoor                                    dirigent Meelis Roosaar

III koht     Pärnu M.Lüdigi nim. Meeskoor           dirigent Evelin Mei

B-kategooria meeskoorid

I koht       Meeskoor Sakala           dirigent Liisi Toomsalu

II koht      Haaslava  Meeskoor      dirigent Kalev Lindal

III koht     Meeskoor Forestalia     dirigendid Alo Ritsing, Made Ritsing

A-kategooria meeskoorid

I koht       Tartu Akadeemiline Meeskoor                    dirigent Kuno Kerge

I koht       RO Estonia Noormeestekoor                      dirigent Hirvo Surva

III koht     Tehnikaülikooli Akadeemiline Meeskoor     dirigent Valter Soosalu

Dirigendi eripreemia           Liisi Toomsalu,  Sakala Meeskoor

Parima kohustusliku teose – Ester Mägi „Isamaa“ eripreemia

Rahvusooper Estonia Noormeestekoor, dirigent Hirvo Surva

Konkurss Vanemuise teatri ooperikoori kooriartisti kohale

Rae Kammerkoor koorifestivalil Voices for Peace

Rae Kammerkoori muusikaline teekond viis neid IV koorifestivalile Voices for Peace Perugias Itaalias, kus uhkusega esindati Eestit koos Tallinna Reaalkooli tütarlastekooriga. 27. septembrist kuni 1. oktoobrini toimunud konkursil osales 24 koori 17 erinevast riigist. Märkimisväärne on asjaolu, et kaks koori olid kohale tulnud maailma kaugematest nurkadest – üks neist Indoneesiast ning teine Venezuelast. Euroopa oli esindatud kooridega Portugalist Rootsi ja Bulgaariani.

Dirigent Ingrid Orumaa jaoks oli see Rae Kammerkooriga esimene rahvusvaheline konkurss. Suurem osa kooriliikmeid jäi reisi pikenduseks Rooma ja Anziosse. 28-kraadised temperatuurid olid mõnusaks suve pikenduseks.

Rae Kammerkoor näitas oma talenti kammerkooride/ansamblite ja folkloorikategooriates, esitades heliloojate Veljo Tormise, Ester Mägi, Pärt Uusbergi, Ola Gjeilo ja Bruno Bettinelli mitmekülgset repertuaari. Abidirigent Brenda Pärtel juhatas ka omaloomingulist teost “Mu kallis kuu.” Mitmete teiste kooride dirigendid uurisid pärast esitusi, kust oleks võimalik leida Tormise, Mägi, Uusbergi ja Tuule noote.

Kogu konkursi olustik oli lummav – kohad nagu Perugia ülikooli Aula Magna võistluspaigana ja vabaõhuproov linnamüüride ääres jäid kõigile meelde. Perugia enam kui 2300-aastane ajalugu tekitas ajatu suursugususe õhkkonna, mida oli tunda ja näha igal sammul.

Koori uued sinised vormirõivad pälvisid palju tähelepanu ning pilke nii kohalike kui turistide seas, kui Perugia tänavatel esinemispaikade vahel liiguti, kuid koori muusika jättis veelgi sügavama mulje. Rae Kammerkoori teekonnal oli ka omajagu Itaalia võlu, sealhulgas meeldejääv äpardus vanale raudteesillale kinni jäänud bussiga ning omapärane hotellitoit.

Aga lõpp hea, kõik hea: žürii hindas Rae Kammerikoori esituse mõlemas kategoorias hõbediplomi vääriliseks. Reisil loodi palju uusi sidemeid, saadi hulganisti kogemust ning koor ootab juba põnevusega järgmist võimalust mõnel rahvusvahelisel konkursil osaleda.

Tallinna Võru Seltsi ansambel Liiso otsib uut juhti!

Oleme üks eriline ja rõõmsameelne 26 aastane 8-liikmeline naisansambel, kel ainsana maailmas vaid võrukeelne repertuaar. Elukogemust ja -aastaid meil jagub, ent hingelt oleme noored.
Ette on näidata folkansambli tiitel. Laulame nii rahva- kui rahvalikke laule. Oleme Võru Pärimustantsu Festivalile oodatud esinejad. Kontsertreise oleme teinud Prantsusmaast Krimmini.
Otsime teotahtelist, väljakutsealdist uut juhti, et ansambli 30.sünnipäevaks teine CD välja anda.
Eeldame kandidaadilt klahvpilli mängu oskust, on hea, kui valdab akordioni.
Lauluproovid on 2 korda kuus, teisipäeva õhtuti, kesklinnas Sakala 14 majas.
Töö eest saab ka tasu.
Huvilistel anda teada telefonil 5525241 Külli Müürsepp või meilile kylli.myyrsepp@gmail.com

Eesti laululavad ja kõlakojad

Käesolevalt kaardilt https://www.google.com/maps/d/u/0/edit? leiate Eestis olemas olevad laululavad ja kõlakojad, kus on võimalik oma koori(de)ga kontserti anda!

Olge julged Eestimaad ja uusi esinemiskohti avastama!

Selle Tallinna Ülikooli poolt läbiviidava projekti idee on kaardistada eesti laululavad ja kõlakojad nende akustiliste parameetrite järgi. Kaugem eesmärk sellel projektil oleks leida need kohad, kus saab koorikontserte anda ilma helivõimenduseta. On ju nii, et paljud laululavad ja kõlakojad on projekteeritud akustiliste ruumidena, mis iseenesest peaks heli piisava tugevusega kuulajateni tooma. Samuti on tänapäeva kuulajad harjunud küll kuulma muusikat, kuid kas nad KUULAVAD, on küsitav. (Ka Tallinna laululava on esialgselt projekteeritud nn. suure kõlarina, mis täiendavat võimendamist ei vaja).

Nii sündiski plaan teostada interaktiivne kaart, kus sisaldub info laululavade ja kõlakodade asukoha, arhitekti, projekteerija, akustiliste omaduste ja ajaloo kohta. Kaart on mõeldud kasutamiseks Eesti Kooriühingule, Laulu- ja Tantsupeo Sihtasutusele, kohalikele omavalitsustele ning kooridele ja orkestritele, kes soovivad a cappella kontserte anda. Vähetähtis pole ka rohepöördeline mõtlemine selles suunas, et mürareostus on juba kahjustamas (või kahjustanud) meie kõikide kuulmisorganeid.

Tule algaval hooajal oma kooriga esinema Kooriühingu kontserdisarjadesse!  

UNESCO muusikalinna tiitli saanud Tallinna linnas on kooridel võimalik kasutada kontserdisaale kas tasuta või soodustingimustel – selleks kandideeri Kooriühingu kontserdisarja(desse) september 2023 – juuni 2024!

Tallinna Filharmoonia Mustpeade Majas on Tallinna Kultuuri- ja Spordiameti, Tallinna Filharmoonia ja Eesti Kooriühingu kontserdisarjas “Kooskõla” raames veel 2023.a vabad tasuta kontserdiajad kas ühel esmaspäeval, teisipäeval või kolmapäeval septembris ja oktoobris  Samuti on saadaval kontserdiajad jaanuarist juunini 2024! (See kontsert peaks olema publikule tasuta, kava on vaba.)

Tallinna Rootsi-Mihkli kirikus on saadaval kontserdiajad iga kuu esimesel või kolmandal pühapäeval kl 15.00. (Koor ise tasub saalirendist 80 €, neile kontsertidele saab koor müüa ka pileteid, kavas peaks olema vaimulik muusika.)

Hopneri majas jätkub kontserdisari „Cantus Revaliensis“, mille raames on võimalik kontserti anda koorile ja majale sobival nädalapäeval – koor esitab oma soovitud ajad ning Kooriühingus siis püüame leida ühise võimaliku. Koor tasub normaalpikkusega kontserdi puhul saalirenti 150 €, vastuvõtu korral lisandub sellele 50 € kööginurga ja nõude kasutamise eest.

Lauluväljaku Klaassaalis saab kandideerida ühele kontserdiajale kuus sümboolse tasu eest või tasuta! (Tingimused sõltuvad kontserdiajast ja koori muudest soovidest.) Saab ka küsida tasuta prooviaegu! 

Kandideeri võimalikult nobedalt – kes ees, see sees !

Registreerimiseks ja täpsema info saamiseks palume kirjutada kooriyhing@kooriyhing.ee või helistada telefonil 6274450.

Eestirootslaste V laulu- ja tantsupidu KAUGEMALT JA LÄHEMALT

6. juuli 2024 toimub Eestirootslaste V laulu- ja tantsupidu Haapsalu Piiskopilinnuses. Peo hoiab koos teema kaugemalt ja lähemalt, mis väljendub kooride, rahvatantsijate ja talharpamängijate kavades. Lähemalt on pärit kohalik omalooming ja rannarootsi pärimus laulude, tantsuviiside ja tantsude näol. Kaugemalt on pärit laulud Eesti, Rootsi ja Soomerootsi koorilauluvarast. Kaugemalt on ka pärit Ukrainas asuvast Gammalsvenskbyst pärit rahvalik koraaliviis “Den blomstertid nu kommer” / “Suvekoraal”, mis kannab endas jälgi küla varasemast epohhist rannarootsi kogukonnana Hiiumaal enne 1781.a. Teemast kaugemalt ja lähemalt lähtudes on koostatud ka peo eriprogramm Laulikusüit “Lähemalt ja kaugemalt”. Süit sisaldab laule, mis olid populaarsed noorte rannarootslaste seas 19. sajandi keskpaigast 20. sajandi keskpaigani. Koos lauludega liigume eelmodernsest ajajärgust modernse ajajärgu poole ja näeme, kuidas rannarootslased tutvusid ümbritsevate kultuuride ja keeltega. Laulikusüiti lauldakse muusika saatel üheskoos laulikukooriga. Laulikukoori ootame osalema nii osalevate kooride liikmed kui üksiklauljad. Laulu- ja tantsupeo kava ühisproov toimub 5. juulil. Eestirootslaste laulu- ja tantsupeole ootame registreerima sega-, nais-ja meeskoore ja üksiklauljad (need, kes ei laula peol mõne koori koosseisus), kes soovivad osaleda laulikukooris. Osalussoovist teada anda meiliaadressil: jana@eestirootslane.ee
Eelregistreerimine kuni 20.septembrini 2023.

Vokaalkammeransambel Vox pUNT naaseb Saksamaalt mainekalt Johannes Brahmsi nimeliselt koorifestival-konkursilt kahe kategooriavõidu, parima dirigendi eripreemia ja Grand Prix’ga.

Tartust pärit vokaalkammeransambel Vox pUNT osales 12. korda toimuval Johannes Brahmsi nimelisel koorifestival-konkursil folkloori- ning kammerkooride ja vokaalansamblite kategooriates. Folkloorikategoorias kindlustati võit 26,75 punktiga ning kammerkoosseisude kategoorias 26,88 punktiga 30st, mis olid ühtlasi konkursi kõrgeimad punktiskoorid.

INTERKULTURi korraldatav koorifestival-konkurss on tuntud oma rahvusvahelisuse poolest – esindatud oli 27 kollektiivi neljalt kontinendilt. Kategooriate tulemuste põhjal valiti üldvõidu nimel võistlema kaheksa kollektiivi, kelle seast parimaks tunnistati Vox pUNT. Konkursi Grand Prix ehk üldvõiduga kaasneb auhinnaraha 2000 eurot. Konkursitulemuste avalikus teates toodi esile Vox pUNTi fantastilised esitused, erakordne meisterlikkus ja musikaalsus.

Konkursi rahvusvaheline žürii autasustas parima dirigendi eripreemiaga Vox pUNTi dirigenti Patrik Sebastian Unti. “Minule kui noorele dirigendile on eripreemia suur tunnustus ning selle pälvimine oli kahtlemata kahepoolse töö vili. Selliste tulemuste saavutamine kollektiiviga, kes on tegutsenud veidi üle kahe aasta, poleks tulnud ilma suure pühendumiseta. Oleme saanud väga lähedasteks sõpradeks, mis ei jäänud märkamata ka žüriile, kes kommenteeris meie lavalist olekut sõnadega enesekindel, kuid soe,” sõnas Unt.

Ansambli konkursikavades kõlas nii Eesti kui ka välismaiste heliloojate looming, kusjuures folkloorikava oli pühendatud täielikult Veljo Tormisele. Kammerkoosseisude kategoorias esitas Vox pUNT Sweelincki, Mäntyjärvi, Brahmsi, Tõnu Kõrvitsa ja Mart Saare loomingut. Lisaks konkursile esines ansambel festival-konkursi gala-, folkloori- ning lõppkontserdil.

Vaata lisaks: https://www.interkultur.com/newsroom/competitions-festivals/details/news/all-good-things-come-in-fours/

Eesti Meestelaulu Selts otsib TEGEVJUHTI

Oled oodatud kandideerima, kui:

  • tunned sidet Eesti meestelauluga ja soovid panustada selle arengusse
  • sind motiveerib vabatahtliku organisatsiooni töö korraldamine ja juhtimine
  • omad kogemust projektide kirjutamises ja juhtimises

Eesti Meestelaulu Selts pakub:

  • võimalust jätta enda jälg Eesti meestelaulu- ja laulupeoliikumisele
  • tööaega osalise koormusega
  • paindlikkust töötamise aja ja koha osas

Tööle asumise aeg on 1. august 2023.

Kandideerimiseks esita motivatsioonikiri ja CV 14. juuliks alloleval e-aadressil.

Lisainfo:

Indrek Vijard, Eesti Meestelaulu Seltsi juhatuse esimees

+372 502 0690

indrek.vijard@nmkool.ee