Dirigent Aarne Saluveeri eestvedamisel salvestati Ukraina hümn Eesti Televisiooni tütarlastekoori ja laulja Rute Trochynskyi esituses.

“Kutsume inimesi üles seda salvestust jagama, et olla südames Ukraina ning ukrainlastega,” ütles dirigent Aarne Saluveer.

“Meie koor sündis ajal, kui Eesti vabanes Nõukogude Liidu okupatsioonist – meid toetas kogu vaba maailm, vabaduse leeki meie südametes hoidsid aastakümneid elus kõik need eestlased, kes repressioonide eest olid sunnitud põgenema,” märkis Saluveer.

“Lauldes ETV tütarlastekoori ja Rute Trochynskyiga Ukraina hümni ühendame ning pühendame oma hääled ja meeled palveks,” ütles dirigent. Tema sõnul on sõda ja agressioon Ukrainas barbaarselt ja inimsusevastaselt hävitamas kõike head ning siirast, mida oleme pidanud pühaks – inimväärikust, poliitika-, vaadete – ja piirideülest rahumeelset koostööd ja eneseväljendust läbi laulu ja muusika.

Saluveer loetles traagilisi aastaid ja küsis: “1939 Poola ja Soome, 1940 Eesti, Läti ja Leedu, 1945 Saksamaa, 1956 Ungari, 1968 Tšehhoslovakkia, 1979 Afganistan, 2008 Georgia, 2014 Krimm, 2015 Süüria, 2022 Ukraina… Kaua me sellisel viisil jätkame?”
https://menu.err.ee/1608517766/video-etv-tutarlastekoor-salvestas-koos-rute-trochynskyiga-ukraina-humni

Koraalimaraton Viljandi Jaani kirikus 2022.a 14. mai päikesetõusust 15. mai pärastlõunani

Hea koor või ansambel!

Kuni 14. märtsini on võimalik registreeruda koraalimaratonile, mis toimub 14.-15. mail Viljandi Jaani kirikus. Lühidalt öeldes on tegemist mitmepäevase katkematu ettekandega, mille raames esitatakse numeratsiooni järjekorras kõik kiriku laulu- ja palveraamatu koraalid (arvestades esituse sisu ja vormi juures sellega, et kõikidele koraalidele saaks KLPR järgi kaasa laulda).

Koraalimaratonide traditsioon algas 2002. aastal Viljandis, kui Pauluse kirikus kanti katkematu esitusena ette kõik KLPR koraalid. Sarnase taotlusega korraldatud ettelaulmised said jätku kahe algatusena Haapsalus aastatel 2011 ja 2017. Kuna 2022. aasta suvel möödub esimesest maratonist 20 aastat ning see ajaraam langeb kokku mitme teise Viljandi jaoks olulise tähtpäevaga, on kavas koraalimaraton tagasi Viljandisse tuua.
Olete teretulnud ettekandega liituma, koraalimaratonile on võimalik registreeruda siin:https://forms.gle/nNfHqn6khmPcyi546

Noodiraamat “Lasterikkuse võlumaailm”

Ilmunud on heategevuslik noodiraamat “Lasterikkuse võlumaailm”, mis on välja kasvanud samanimelisest laulukonkursist. Kogumikus on 70 lastelaulu 1- ja 2-häälsele mudilaskoorile ja solistidele.
Lisaks leiad noodiraamatust 192 vahvat ja omanäolist laste joonistust, mis heliteoseid illustreerivad.
Heliplaati ja noodiraamatut, saavad kõik huvilised soetada Eesti Lasterikaste Perede Liidu e-poest https://www.lasterikkad.ee/e-pood/  või Apollo Raamatud ja Rahva Raamat kauplustest üle Eesti.

Noored muusikud toovad Eesti sünnipäevaks publikuni esiettekanded

26. veebruaril toimub Tallinna Peeteli kirikus kontsert “Öömaastikud”, kus astuvad noore dirigendi Leiu Tõnissaare käe all lavale projektikoor ja Harjumaa keelpilliorkester. Eesti Vabariigi iseseisvuspäeva auks kõlab kontserdil vaid eesti muusika nii praegustelt noortelt heliloojatelt kui ka tuntud klassikutelt.

Kontsert “Öömaastikud” on rännak, mille eritahuliste kõlade ja tunnetega saab suhestuda igaüks, olles kordki elus kogenud unenäos viibimist. “Mõneti elu ise on võimalik näha unenäona. “Kõik ilmub, kõik muutub, kõik kaob,” ütleb üks idamaine tarkusetera. Elu kui liivale joonistus, kui mööduv unenägu,” tõdeb unele mõeldes helilooja Pärt Uusberg.

Eesti Vabariigi sünnipäevale pühendatud kontserdil kõlab nii esiettekandeid kui ka varasemalt kirjutatud teoseid noortelt heliloojatelt, aga ka eestlastele südamelähedaste klassikute loomingut. Esmakordselt jõuavad publikuni Pille-Riin Langeprooni kirjutatud segakooriteos “Improvisatsioon taevasinistel” ning segakoorile ja keelpilliorkestrile loodud “Õhtupalve”. “Värvide ja muusika sünesteesias valminud teos “Improvisatsioon taevasinistel” noodid on tuletatud õhtuse taeva sinaka tooni värvikoodist. Just sellise toonina, mis minu silme ette joonistub, kuulates antud kirjutist. Lisaks annab teos igale koorilauljale võimaluse loo ajal tunda end heliloojana, luues hetkese tunnetuse järgi endale sobiv partii.” kommenteerib teose tagamaid Pille-Riin Langeproon. Õhtusele kontserdile lisavad värve veel Karl Tipi ja Pärt Uusbergi segakooriteosed ning Veljo Tormise ja Ester Mägi keelpilliorkestriteosed.

Kontserdil esineva projektikoori on Leiu Tõnissaar kokku pannud noortest eesti muusikutest ja koorilauljatest, kes igapäevaselt laulavad hinnatud koorides nagu kammerkoor Head Ööd, Vend, segakoor HUIK!, üle-eestiline neidudekoor LEELO, Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia segakoor ning Collegium Musicale. Lisaks teeb kaasa Harjumaa keelpilliorkester, mille koosseisus mängivad noored tulevased muusikud ning ka nende praegused õpetajad.

Kontsert “Öömaastikud” toimub 26. veebruaril algusega kell 19.00 Tallinna Peeteli kirikus. Piletid saadaval Fienta keskkonnas ja tund enne kontserdi algust kohapeal.

Kammerkoori Voces Tallinn uus peadirigent ja kunstiline juht on Veronika Portsmuth

Voces Tallinn (kuni 2019 Voces Musicales) on kollektiiv, mis juba üle 20 aasta toob Eesti publikuni eriilmelisi kontserte ja avardab pool-professionaalse koorilaulu piire. Alates koori asutamisest 1999. aastal on koor osalenud konkurssidel ja andnud hulgaliselt kontserte nii Eestis kui ka välismaal, tehes koostööd kodumaiste ja rahvusvaheliste muusikutega. Seniajani oli kollektiivi peadirigent Risto Joost, nüüdsest võtab taktikepi üle dirigent Veronika Portsmuth. 

“Jätkame Voces Tallinna sisuka ja nõudliku repertuaari esitamisega, laiendades püsirepertuaari kaasaegsema muusika suunas. Pean oluliseks jätkata koori vokaalse kõlapildi arendamist, teha koostööd eesti ja välismaa parimate interpreetide ja kollektiividega ning heliloojatega. Voces Tallinnale omaselt on peamiseks fookuseks muusikaline kvaliteet ning seeläbi elamuslikud kontserdid, kindlasti tulevikus ka rohkem rahvusvahelisel muusikamaastikul. Olles ise koori loomise juures ning aastaid selle laulja on mul rõõm taas resoneerida uues võtmes koos kõrgetasemelise kooriga. Samuti on mul hea meel, et lauljad on mind hästi vastu võtnud ning usun, et koostöö saab olema täis energiat ning põnevaid muusikaprojekte!” tutvustab eesootavat koostööd Veronika Portsmuth.

Koori repertuaar hõlmab kogu lääne muusikalugu ulatudes vanamuusikast (Palestrina, Victoria jt) nüüdisheliloojate uudisteosteni (James MacMillan, Pärt Uusberg, Evelin Seppar jt) ning sisaldab olulist osa maailma koorimuusika klassikast. Vankumatuks osaks Voces Tallinna hooajas on saanud traditsiooniline aastalõpukontsert Händeli oratooriumi “Messias”. 2015. aastal pälvis Voces Tallinn Kultuurkapitali helikunsti sihtkapitali aastapreemia muusikaelu rikastavate kõrgetasemeliste kontsertide eest. Voces Tallinna teine helikandja “A Black Birch in Winter” pälvis Aasta Koorialbum 2019 tiitli ja koor ise Aasta Koor 2020 preemia. 2022. aaasta tõotab Voces Tallinnale tulla põnev, sest eriilmelisi projekte on ees ootamas mitmeid — aastat alustati MustonenFestiga, veel esineb koor Vanemuise hooaja lõppkontsertidel, Klaaspärlimängul, Haapsalu ning Viljandi Vanamuusikafestivadel, MustonenFestil Iisraelis ning aasta lõpetatakse traditsioonilise G. F Händeli suurteosega “Messias”.

Veronika Portsmuth (1980) on lõpetanud Tallinna Muusikakeskkooli Evi Eespere dirigeerimisklassi, Eesti Muusikaakadeemia magistrantuuri kooridirigeerimise erialal emeriitprofessor Kuno Arengu juhendamisel (2004) ning G. Otsa nimelise Tallinna Muusikakooli klassikalise laulu erialal Mare Jõgeva klassis. Laulnud Eesti Filharmoonia Kammerkooris ja teinud selle kooriga ka koostööd. Veel on ta juhatanud segakoori Helitron, Tallinna Kammerkoori, Eesti Teaduste Akadeemia naiskoori ja Tallinna Muusikakeskkooli kammerkoori, hetkel veab omanimelist kooriakadeemiat, kus tegutseb kolm eriilmelist koori. 

Kes soovib kooriga koos laulda, siis Voces Tallinn ootab oma ridadesse uusi lauljad kõikidesse häälerühmadesse. Voces Tallinn pakub oma lauljale võimaluse laulda väga mitmekesist repertuaari vanamuusikast nüüdisheliloojate esmaettekanneteni ning a cappella miniatuuridest ooperite ja oratooriumiteni; musitseerida koos tunnustatud orkestrite, solistide ja dirigentidega; tegeleda järjekindlalt oma hääle ja musikaalsuse arendamisega ja teha kõike kvaliteetselt ning pürgida professionaalsuse poole. Lisainfo koori kodulehelt www.vocestallinn.ee/ettelaulmine

Segakoor K.O.O.R edukas Tokyo rahvusvahelisel koorikonkursil online-kategoorias

Uusi ideid ja muutusi täis ajal võttis segakoor K.O.O.R. ette osalemise Tokyo rahvusvahelisel koorikonkursil online-kategoorias. Kaheaastaseks kujunenud eelsõelast pääses viimaks aastal 2021 toimunud finaali konkureerima 44 koori, neist 11 osales video vahendusel. Vägagi rohepöördeline ettevõtmine sai teoks vaid mõne faili saatmisega. Lähikonnas tegutsevad koorid laulsid füüsiliselt kohapeal ning muidugi maskides. Ka online-kategooria failid mängiti ette sealsamas – esinduslikus Daiichi Seimei Halllis 25. septembril 2021. Segakoor K.O.O.R.-i esitus sai züriilt  84.71 punkti ning sellega kaasneva auhinna: Silver Prize.

Kammerkoor Encore Soomes korraldatud JSFestil

Kammerkoor Encore (dirigent Karin Kuulpak) osales online-vormis toimunud rahvusvahelisel koorikonkursil JSFest (https://www.jsfestcompetition.com/) ning saavutas täiskasvanute vanuseastmes vaimuliku muusika kategoorias 2. koha. Konkursil osales ligi pool sada koori erineves vanuses ning kooriliigis.

Soomes korraldatud JSFestil osalemise põhiline motivatsioon oli see, et viimasel hetkel ära jäänud Tallinna Koorifestivaliks õpitud teosed jõuaks lõpptulemuseni. 

Videod:
* F. Mendelssohn “Im Advent”: https://www.youtube.com/watch?v=or8LHaSii4o
* P. Lukaszewski “Beatus Vir – Sanctus Martinus”: https://www.youtube.com/watch?v=o1lysqEKW28
* A. Pärt “Morning Star”: https://www.youtube.com/watch?v=VkawDID1-Ws

Helirežissöör: Teet Kehlmann

Videod: Martin Haamer  
Salvestusvõimalus: Edmar Tuul

Mind peatada miski ei saa!

Koostöös Eesti Laulu- ja Tantsupeo Sihtasutusega avaldas Noodiriiul kogumiku XIII Noorte laulupeo omaloomingu korjetalgutel esiletõstetud teosed “Mind peatada miski ei saa!”. Noot sisaldab 16 laulu 13 autorilt erinevatele kooriliikidele. Esmakordselt ilmuvad kogumikuna muusikateosed, mis ei osutunud küll valituteks 2023. aasta laulupeo kavasse, kuid pälvisid žürii tunnustuse. Kogumik on PDF-failina kohe peale ostu allalaetav aadressil:

Piirangud kooridele alates 1. novembrist 2021

Eesti Kooriühing kinnitas koostöös kultuuriministeeriumi ning haridus-ja teadusministeeriumiga üle otseselt koori- ja orkestriproove ja esinemisi puudutavate piirangute info.

Piirangud alates 1. novembrist 2021:

· Proovis osalejate arv ei ole piiratud. Siiski pole väga suurte, mitmete piirkondade ja kümnete kollektiivide kokkupuudet eeldavate sündmuste korraldamine praeguses olukorras mõistlik.

· Proovis tuleb kanda maske, kui see on vähegi võimalik (puhkpilliorkestrite puhul paraku näiteks ei ole võimalik, seega seal neid kanda ei saa).

· Avalikul esinemisel koorid ja orkestrid maske kandma ei pea.

· Tegevustes saavad osaleda täiskasvanud inimesed (19 ja vanemad) kehtiva koroonatõendi alusel, mis tõendab nende haiguse läbi põdemist viimase kuue kuu jooksul või vaktsineeritust. Negatiivse kiirtesti/antigeen-testi/PCR-testi alusel proovis osalemine ei ole lubatud.

· Vaktsineeritud/Covid-19 läbi põdenud inimesed lähikontaktsuse korral isolatsiooni jääma ei pea, kuid see on tungivalt soovitatav, kui lähikontaktne on pereringis.

ALAEALISTE (alla 19-aastased) osalemine koori- ja orkestritegevustes:

· Proovis osalejate arv ei ole piiratud. Siiski pole väga suurte, mitmete piirkondade ja kümnete kollektiivide kokkupuudet eeldavate sündmuste korraldamine praeguses olukorras mõistlik.

· Proovis tuleb vähemalt 12-aastastel lastel kanda maske, kui see on vähegi võimalik (puhkpilliorkestrite puhul paraku näiteks ei ole võimalik, seega seal neid kanda ei saa). Alla 12-aastased maske kandma ei pea.

· Avalikul esinemisel koorid ja orkestrid maske kandma ei pea.

· Koroonatõendit huvitegevuses ja -hariduses osalemiseks alla 19-aastastel vaja ei ole.

· Lähikontaktsuse korral kehtib kuni 19-aastastel huvitegevuses ja huvihariduses osalejatel samasugune testimise ja eneseisolatsiooni kord nagu koolielus: lähikontaktsuse korral tuleb 4. päeval pärast kontakti teha PCR-test. Kui see on negatiivne, saab naasta huvitegevuse juurde, seni tuleb olla eneseisolatsioonis

· Praegu koolides tehtav laste kiirtestimine ei laiene huviharidusse ja huvitegevusse, st koorid ega orkestrid lapsi testima ei pea.

· Meelelahutuses, kinos, teatris, spaas jt tegevustes saavad alla 12-aastased lapsed osaleda ilma testimiseta ja COVID-19 tõendita, 12–17-aastased peavad aga esitama COVID-19 tõendi või tõendi tervishoiuteenuse osutaja tehtud PCR-testi (tehtud kuni 72 h varem) või antigeeni testi (tehtud kuni 48 h varem) negatiivse tulemuse kohta. SEE EI PUUDUTA osalemisest huvitegevuses ja huvihariduses (st proovides ja esinemistel), aga tuleb arvestada, et kui soovite oma koori/orkestriga minna kontserdile, muuseumi, kinno või ka koori/orkestrilaagrisse mõnda majutusasutusse vms, siis neis kohtades võib tõendinõue rakenduda!

Kollektiivide juhendajad:

· Juhendajate puhul (dirigendid, koormeistrid, hääleseadjad, klaverisaatjad jne), kellel on kollektiivis töösuhe, paneb tööandja poolt koostatud riskianalüüs paika, millised meetmed viiruse leviku tõkestamiseks juhendaja puhul kasutusele võtta. Seda, kas juhendaja peab proovides kandma maski, olema vaktsineeritud ja/või ennast testima, otsustab tööandja. Siiski tuleb arvestada sellega, et väljaspool tavalist proovitegevust (esinemisel, reisimisel, koori- või orkestrilaagris, ühisüritusel osalemisel vm) võib vaktsineerimata juhendaja osalemine osutuda võimatuks.

· Iga kollektiiv otsustab juhendaja ja tööandja kokkuleppel, kes ja kuidas kontrollib kollektiiviliikmete koroonatõendi olemasolu.

Tervislikel põhjustel maski mitte kandmine/mitte vaktsineerimine

Kui inimene ei saa tervislikel põhjustel kanda maski ja/või end vaktsineerida, peab ta selle kohta esitama arsti poolt väljastatud tõendi.

Üldiste reeglitega on võimalik tutvuda leheküljel: www.kriis.ee

Eesti Muusikanõukogu preemiate laureaadid 2021

Eesti Muusikanõukogu ja Eesti Kultuurkapitali helikunsti sihtkapital tunnustasid rahvusvahelisel muusikapäeval muusikamaastiku parimaid. Koos anti preemiad välja neljateistkümnendat aastat järjest.

Eesti Muusikanõukogu annab alates 2002. aastast välja muusikapreemiad tunnustamaks Eesti muusikuid või muusikainstitutsioone, kelle tegevus on kaasa aidanud muusikavaldkonna arengule. Preemiatega tunnustatakse kogu senise tegevuse eest.

Heliloomingupreemia – Peeter Vähi – pikaajaline viljakas helilooming, mis sünteesib Ida- ja Lääne mõjutusi
Interpretatsioonipreemia – Arvo Volmer – silmapaistev ja laiahaardeline rahvusvahelise dirigenditegevus, märkimisväärne panus eesti orkestri- ja ooperikultuuri arengusse
Muusikaelu tegelase preemia – Eesti Muusikanõukogu poolt üleantav helikunsti sihtkapitali preemia muusikaelu jaoks olulise ja väljapaistva tegevuse eest – Hirvo Surva – oluline panus eesti kooriliikumisse suunanäitajana, laulupidude üldjuhi ja dirigeerimise õppejõuna.

Eesti Muusikanõukogu president Ivari Ilja: “Selle aasta Eesti Muusikanõukogu preemia laureaadid on oluliselt mõjutanud meie helikunsti arengut pikal ajateljel. Kõik kolm on väljapaistvad loovisikud, kuid nende panus valdkonda on erialastest raamidest märgatavalt laiem. On suur rõõm anda üle preemiad just 1. oktoobril, Rahvusvahelise Muusikanõukogu poolt ellu kutsutud ja praeguseks juba traditsiooniks saanud rahvusvahelisel muusikapäeval.”

Eesti Kultuurkapitali helikunsti sihtkapital tunnustas aastapreemiatega hooajal 2020/21 enim silma paistnud muusikategelasi ja -kollektiive. Traditsioon pärineb aastast 1995. Tänavu anti välja kümme aastapreemiat, ning kaks tunnustuspreemiat. Kultuurkapitali helikunsti valdkonna peapreemia ja elutööpreemia antakse üle Kultuurkapitali nõukogu poolt aastapreemiate sündmusel 2022. aasta alguses.

Helikunsti sihtkapitali esimees Marje Lohuaru: „Kultuurkapitali helikunsti sihtkapitali preemiatele esitati tänavu üle seitsmekümne nominendi. Loomulikult väärivad tunnustust kõik esitatud kandidaadid. Sel aastal tunnustasime säravamaid tegijaid, kes on mõjutanud ja rikastanud muusikavaldkonda nii uute ideedega kui ka väärikate traditsioonide kandjana. Andsime välja ka kaks tunnustuspreemiat pikaajalise erialase pühendumise eest”.

Helikunsti sihtkapitali aastapreemiad 2021

Alisson Kruusmaa – märkimisväärselt tiheda loomingulise ja esiettekannete rohke hooaja eest
Anna-Liisa Eller – kandle hääle sidumise eest baroki ja nüüdiskõlailmadega sooloplaadil „Strings Attached“
Kirill Ogorodnikov – kõrgetasemeliste kontsertide ja Eesti muusika esituste eest
Eesti Elektroonilise Muusika Seltsi Ansambel: Doris Hallmägi, Ekke Västrik, Mihkel Tomberg, Taavi Kerikmäe, Tarmo Johannes, Theodore Lee Parker – viljaka ja entusiastliku tegevuse eest: Sven Grünbergi „Hingus“ lahtimuukimine ja taasesitus, hariv ja avardav loengusari ning omanäolised kontserdid ja otsingud
Kaido Välja – Eesti keelpillimängijate konkursi korraldamise ning Eesti Keelpilliõpetajate Ühingu eestvedamise eest
Kaspar Mänd – tipptasemel esiettekannete ja Pärnu Linnaorkestrile uue hingamise andmise eest
Maksim Štšura – kõrgetasemelise rahvusvahelise kontserttegevuse eest solisti ja kammermuusikuna
Raivo Tafenau – tippvorm jazz-saksofonistina ja suurepärane autoriplaat „The Same Differences“ Tallinna Kammerorkestriga
Sten Lassmann – järjekindla ja väljapaistva tegevuse eest muusikamaastikul, suure panuse eest Eesti muusika jäädvustamisel
Toivo Tulev – rahvusvahelise haardega sügav ja haarav looming ning mitmekesiselt helisev panus EMTA heliloomingu õpetusse

Helikunsti sihtkapitali tunnustuspreemiad pikaajalise panuse eest valdkonda

Ülle Õun – Eesti muusika pildil hoidmise eest
Ene Kuljus – Eesti muusika mälu hoidmise eest