Selgunud on koori- ja puhkpillimuusika aastapreemiate nominendid 2022!

Aastapreemiate nominendid on valitud, preemiasaajad aga selguvad koori- ja puhkpillimuusika aastagalal pühapäeval, 5. veebruaril 2023 kell 15.00 Estonia kontserdisaalis!

Seekordse aastakontserdi kunstiline juht on Ode Pürg ja lavastaja Kirill Havanski. Õhtut juhib Johannes Richard Sepping.


Piletid 17/12 € Piletilevist ja Piletimaailmast.

Olete oodatud 5. veebruaril 2023 Estonia kontserdisaali!

Seni aga tutvuge aastapreemiate nominentidega SIIN:

 AASTA KOOR
1Elleri tütarlastekoor
2I.N.T.A. segakoor
3Nuku koor
4Pärnu Mihkel Lüdigi nimeline Meeskoor
5Rae kammerkoor
6Segakoor HUIK!
7Segakoor Rõõmusõõm
8Tallinna Muusika- ja Balletikooli neidudekoor
9Tütarlastekoor Ellerhein
10Võru segakoor Tervis 
  
 AASTA PUHKPILLIORKESTER
1Heino Elleri Muusikakooli puhkpilliorkester
2Kaitseliidu Tallinna Maleva Orkester
3Lasnamäe Muusikakooli Puhkpilliorkester
4Tallinna Tuletõrjeühingu puhkpilliorkester
  
 AASTA KOORIDIRIGENT
1Endrik Üksvärav
2Ingrid Kõrvits
3Inta Roost
4Janne Fridolin
5Külli Kiivet
6Külli Lokko
  
 AASTA DIRIGENT-MUUSIKAÕPETAJA
1Annelii Traks
2Elen Ilves
3Jaanika Kuusik
4Kaie Tanner
  
 AASTA PUHKPILLIORKESTRI DIRIGENT
1Kaido Kivi
2Kalev Kütaru
3Margus Kasemaa
4Mart Aus
5Mart Kivi
  
 AASTA NOOR DIRIGENT
1Ingrid  Orumaa
2Mariell Aren
3Ode Pürg
4 Patrik Sebastian Unt
  
 AASTA KORRALDAJA
1Aavo Ots
2Kertu Süld
3Marika Kuusik
  
 AASTA TEGU
1Eesti Naislaulu Seltsi ja Eesti Meestelaulu Seltsi ühislaulupäev  “KODU(L)OOTUS”
2Eesti segakooride vabariiklik laulupäev “Laulu tuules” 4. juunil 2022 Pärnu vallikäärus.
3Kolme koori kontsert „Las vihistab…“ (2023)
4“Mart Saar 140” kontserdid Tallinnas ja Hüpassaares
5I Tallinna Noortekooride Festival
6Ühislaulmine “Eesti laulab Ukrainale” Tallinna Lauluväljakul
7Ühtekuuluvuskontsert “Mis on inimene?”
  
 AASTA KOOSTÖÖPREEMIA
1Jüri-Ruut Kangur
2Kerli Relli,  Tamsalu Kultuurimaja juhataja
3Marika Vaher, SA Võru Kannel kunstnik
4Piret Aus ja Eesti Puuetega Inimeste Koda
5Reeda Kreen
6Riina Roose
  
 AASTA KOORI/ORKESTRIPLAAT
1“Eesti tunne”, kammerkoor Encore debüütalbum
2“Leelo 25+1” , Üle-eestiline neidudekoor Leelo
3 “Lembit Veevo”, segakoor HUIK!
4“Maastikud”, Kammerkoor Helü
5„Me olime nagu lapsed“ (Alo Ritsingu looming)
6“Südames on Eesti”, Tallinna Tehnikaülikooli Akadeemiline Naiskoor
  
 AASTA TOETAJA
1Tartu linn
2Tallinna linn
3Tallinna Tehnikaülikool
4Võru linn
  
 AASTA KOORI/ORKESTRIHELILOOJA
1Ardo Ran Varres
2Karin Tuul
3Mari Amor
4Rein Rannap

Lahkus helilooja Urmas Sisask

Laupäeval suri 62-aastasena helilooja Urmas Sisask (09.09.1960-17.12.2022).

Urmas Sisask õppis kompositsiooni Tallinna Muusikakeskkoolis Anatoli Garšneki, René Eespere ja Mati Kuulbergi juhendamisel. 1985. aastal lõpetas ta Tallinna Riikliku Konservatooriumi. Tema looming on inspireeritud astronoomiast, ta on loonud ka filmi- ja teatrimuusikat.

Tema teoseod on muuhulgas “Plejaadid” (1989), “Linnutee galaktika” (1991), “Jõuluoratoorium” (1992), “Leoniidid” (2001), “Pro Patria” (2003). Tema viimaseks teoseks jäi novembris Stockholmis esmaettekandele tulnud “Gloria Patri 2”, mille tekstide autor on Jaan Tammsalu.

1991. aastal pälvis Urmas Sisask Eesti Vabariigi kultuuripreemia, 2001. aastal Valgetähe IV klassi teenetemärgi. 2005. aastal nomineeriti Eesti Filharmoonia kammerkoori plaat “Baltic Voices 2” Grammy auhinnale parima koorisalvestise kategoorias. Plaadil kõlas muu hulgas ka Urmas Sisaski looming. 2010. aastal pälvis ta kultuurkapitali helikunsti aastapreemia, 2020. aastal Eesti Muusikanõukogu muusikapreemia.

Toimetaja: Kaspar Viilup

Urmas Sisask Autor/allikas: Muusikapäev

Lahkunud on MARJE SAAR

Esmaspäeval, 3. oktoobril 2022 lahkus meie hulgast 81 aasta vanuselt meie pikaajaline kolleeg
Marje Saar.


Marje ärasaatmine toimub neljapäeval, 13. oktoobril kl 11.30 Pärnamäel.

Kallis Marje, jääme sind mäletama alati tubli, toimeka ja abivalmis inimesena. Juba pensionipõlves olles vapra „edurivi mutina“, nagu sa ise end nimetasid, kes meie ürituste korraldamisel vajadusel alati käed külge lõi!
Olgu muld Sulle kerge!

Meie sügav kaastunne Sinu abikaasale, poegadele ja lastelastele!

Eesti Kooriühingu pere

Haapsalu neidudekoori Canzone Grand Prix Kalamata koorifestivalil

Haapsalu neidudekoor Canzone osales 22.-26.09.22 rahvusvahelisel koorikonkursil “4th Kalamata International Choir Competition and Festival” Kreekas.

Canzone võistles kahes kategoorias – folkloori kategooria ja vaimuliku muusika kategooria ning võitis mõlemas kategoorias I koha. Canzone pääses Grand Prix vooru 5 parima koori hulka ja võitis konkursi Grand Prix.
Koori dirigent on Ulrika Grauberg.
https://www.interkultur.com/newsroom/competitions-festivals/details/news/kalamata-2022-congratulations-to-the-winners/

Palju õnne!

Tule algaval hooajal oma kooriga esinema Kooriühingu kontserdisarjadesse!  

UNESCO muusikalinna tiitli saanud Tallinna linnas on kooridel võimalik kasutada kontserdisaale kas tasuta või soodustingimustel – selleks kandideeri Kooriühingu kontserdisarja(desse) september 2022 – juuni 2023!

Tallinna Filharmoonia Mustpeade Majas vabanes üks tasuta kontserdiaeg oktoobris Tallinna Kultuuri- ja Spordiameti, Tallinna Filharmoonia ja Eesti Kooriühingu kontserdisarjas “Kooskõla” raames! Valida on: 11. oktoober, 12. oktoober, 18. oktoober, 25. oktoober või 26. oktoober. Samuti on saadaval kontserdiajad jaanuarist juunini 2023! (See kontsert peaks olema publikule tasuta, programm on vaba.)

Tallinna Rootsi-Mihkli kirikus on saadaval kontserdiajad iga kuu esimesel või kolmandal pühapäeval kl 15.00. (Koor ise tasub saalirendist 80 €, neile kontsertidele saab koor müüa ka pileteid, kavas peaks olema vaimulik muusika.)

Hopneri majas jätkub kontserdisari „Cantus Revaliensis“, mille raames on võimalik kontserti anda koorile ja majale sobival nädalapäeval – koor esitab oma soovitud ajad ning Kooriühingus siis püüame leida ühise võimaliku. Koor tasub normaalpikkusega kontserdi puhul saalirenti 150 €, vastuvõtu korral lisandub sellele 50 € kööginurga ja nõude kasutamise eest.

Lauluväljaku Klaassaalis saab kandideerida ühele kontserdiajale kuus sümboolse tasu eest või tasuta! (Tingimused sõltuvad kontserdiajast ja koori muudest soovidest.) Saab ka küsida tasuta prooviaegu! 

Kandideeri võimalikult nobedalt – kes ees, see sees !

Registreerimiseks ja täpsema info saamiseks palume kirjutada kooriyhing@kooriyhing.ee või helistada telefonil 6274450.

Kogumik Karl August Hermanni segakoorilaulude ja rahvaviisiseadetega “Laule ja rahvaviise segakoorile”

Kirjastus SP Muusika on koostanud ja välja andnud Karl August Hermanni koorilaulude kogumiku! Siit leiab nii kõik tema tuntud ja armastatud koorilaulud (“Oh laula ja hõiska”, “Munamäe otsas”, “Ilus oled, isamaa”) kui ka vähemtuntud kooriloomingut (“Kevadine tundmus”, “Oh võiksin”, “Hääd ööd” jt). Lisaks originaalloomingule sisaldab kogumik ka K. A. Hermanni rahvaviisiseadeid, mis oma lihtsuses on jõudumööda ka väiksematele kooridele.
Soodne hind kooridele alates 10-st eksemplarist!

Üle 40 loo, 72 lk.
Küsi Kooriühingust või telli siit:
Laule ja rahvaviise segakoorile (estonianmusic.com) 

Tuhanded lauljad kogunesid Tallinna lauluväljakule Ukraina toetuseks laulma

Pühapäeva õhtupoolikul kogunesid Tallinna lauluväljakule tuhanded lauljad üle kogu Eesti, et dirigent Hirvo Surva juhatamisel esitada Ukraina rahvuslaul “Punane lodjapuu aasal”. Üle maailma tuntuks saanud laulule kirjutas neljahäälse kooriseade helilooja Jonas Tarm.

Ühislaulmise eestvedajad on fotograaf Kaupo Kikkas, ettevõtja Enno Rätsep ja helilooja Jonas Tarm. Kikkase sõnul on eesmärk näidata toetust Ukrainale ja aidata koguda rahalisi annetusi MTÜ Slava Ukraini jaoks: “Laulmisest valminud videot levitame sotsiaalmeedia kanalites, et see jõuaks inimesteni üle kogu maailma ja aitaks koguda nii rahalist kui ka moraalset toetust Ukrainale.”

Helilooja Jonas Tarm usub, et esitatav laul on tugeva sümbolväärtusega: “Ukraina rahvalaulu “Punane lodjapuu aasal” on tänaseks esitanud paljud muusikud üle maailma, sest selle sõnum on ühtsustunnet ja lootust andev. Kuna eestlaste laulupeo traditsioon on sügavalt seotud iseseisvumisega ja kooris lauldes tajume tugevat õlatunnet, siis parim viis Ukrainale toetust näidata on laulda ühiselt just seda laulu.”

Enno Rätsep tahab seista selle eest, et maailm ei väsiks Ukrainat toetamast: “Me ei tohi tunda sõjaväsimust ega harjuda ja jätta Ukrainat üksinda! Seepärast toimubki ühislaulmine just praegu, mil kolm kuud kestnud sõjauudised on muutunud paljudele juba taustamüraks, aga Ukraina vajab jätkuvalt nii rahalist kui ka vaimset tuge ja seda eesmärki meie ühislaulmine täidabki.”

Ühislaulmise ülekannet sai ETV vahendusel vaadata esmaspäeva õhtul kell 20.

Esitatud lugusid: “Punane lodjapuu aasal”, “Mu isamaa on minu arm” ja “Ta lendab mesipuu poole” saab järelvaadata SIIT


Saadetega kogutakse toetust MTÜ-le Slava Ukraini, mille toetusliinid on avatud:

9002406 – 10€
9002407 – 25€
9002408 – 50€


ERR

Foto: Patrik Tamm / ERR

„Juhatab Jüri Rent. Nagu vahuse jõe…“

1.mail 2022 oleks dirigent Jüri Rent saanud 70-aastaseks. Kahjuks lahkus ta meie seast 9. juunil 2018.
Armastatud dirigendi sünniaastapäevaks korraldasid „tema koorid“ Tehnikaülikooli Akadeemiline Meeskoor ja Tallinna Ülikooli Meeskoor pühapäeval, 1. mail Tallinna Ülikooli aulas meeleoluka mälestuskontserdi.
Ants Sootsi eestvedamisel andis Eesti Kooriühing Jüri Rendi sünniaastapäevaks välja CD „Juhatab Jüri Rent. Nagu vahuse jõe…“

CDl on esindatud Eesti Rahvusringhäälingu fonoteegi varamust valitud 20 laulu Jüri Rendi juhatusel, aastatest 1975 kuni 2013, esitajateks Tehnikaülikooli Akadeemiline Meeskoor, Tallinna Ülikooli Meeskoor, Eesti Televisiooni ja Raadio Segakoor.

Valiku fonoteegi 450 nimetusest tegi Ants Soots, keskendudes, nagu ta CD sissejuhatuses ütleb, eht-rendilikule muusikalisele ütlemisviisile, milleks on kargus, otsustavus ja meelekindlus, mehisus ja jõulisus.

CD „Juhatab Jüri Rent. Nagu vahuse jõe…“ on saadaval Eesti Kooriühingus, hinnaks 6.€

Pühapäeval, 24. aprillil toimub XVI Eesti kammerkooride festival

Pühapäeval, 24. aprillil toimuvad Tamsalu kultuurimajas järjekorras juba XVI Eesti kammerkooride festivali raames kooride konkurss, kultuuriloengud ja mitmekesine lõppkontsert. Tänavune festival on inspireeritud liidu 25. tegutsemisaastast ja pühendatud helilooja Mart Saare 140. sünniaastapäevale.

Alates 1986. aastast on iga kahe aasta järel toimunud vabariiklik kammerkooride festival, mille korraldajaks on 1998. aastast Eesti Kooriühingu alaliit Eesti Kammerkooride Liit. Kammerkooride tegevuse ergutamisele ja inspireerimisele pühendatud festivali keskmeks on kooride konkurss ja avatud kontserdid. Viimati toimus festival 2020. aasta oktoobris Tallinnas, kus konkursi grand prix’ võitis Tallinna Kammerkoor, dirigendid Heli Jürgenson ja Mariell Aren. 

Tamsalus toimuval konkursil võtavad mõõtu kokku 10 kammernais- ja kammersegakoori kahes kategoorias, nende esitusi hindab viieliikmeline žürii Eesti tippmuusikutest ja kultuuritegelastest. Värskendusena leiavad aset ka kaks kultuuriteaduslikku loengut, kus esimeses keskendub Katrin Aller helilooja Mart Saarele ning teises räägib Brigitta Davidjants eesti naistest popmuusikas nõukogude ajal ja sellele järgnenud perioodil.

“On erakordselt hea meel, et kooridele keerulistest aastatest hoolimata saame sel kevadel oma festivali ikkagi pidada,” sõnas Eesti Kammerkooride Liidu esinaine Karin Tuul. “Kammerkooride festival on ühena vähestest kõikidele kooriliikidele avatud konkurssidest saanud toimuda Eestis alates 2020. aasta kevadest. Sellised võimalused on harrastuskooridele üliolulised, et hoida üleval lauljate motivatsiooni.”

Festival algab 24. aprillil kell 10.45 ja toimub terve päeva Tamsalu kultuurimajas, täpsem ajakava on leitav Eesti Kammerkooride Liidu kodulehel ja sotsiaalmeedias. Konkursivoorud ja loengud on kuulajatele tasuta, festivali lõppkontserdi piletid hinnaga 5 eurot on saadaval sularahas kohapeal.

XVI Eesti kammerkooride festivali toimumist toetavad Eesti Kultuurkapital, Kultuuriministeerium, Eesti Kooriühing, ajakiri Muusika ja Muusikute Fond PLMF.

Palju õnne! Eesti Kooriühing sai täna 40-aastaseks!

Eesti Kooriühing (toona küll Eesti NSV Kooriühing) asutati 28. märtsil 1982. Kooriühingu eelkäija Eesti Lauljate Liit tegutses juba 1921. aastast, aga saadeti nõukogude võimu poolt 1940. aastal laiali. Selle järglasena asutatigi Kooriühing pidulikul asutamiskongressil Toompeal Eesti NSV Ülemnõukogu istungite saalis 281 delegaadi osavõtul.
Kooriühingule valiti 66-liikmeline juhatus ja 11-liikmeline revisjonikomisjon. Juhatuse esimeheks sai Gustav Ernesaks.
Sama aasta lõpuks loodi Kooriühingule 488 allorganisatsiooni, mis ühendasid üle 22 000 laulja ja pillimehe.

Kooriühingu aastapäeva avalik tähistamine toimub käesoleva aasta sügisel.