Tuhanded lauljad kogunesid Tallinna lauluväljakule Ukraina toetuseks laulma

Pühapäeva õhtupoolikul kogunesid Tallinna lauluväljakule tuhanded lauljad üle kogu Eesti, et dirigent Hirvo Surva juhatamisel esitada Ukraina rahvuslaul “Punane lodjapuu aasal”. Üle maailma tuntuks saanud laulule kirjutas neljahäälse kooriseade helilooja Jonas Tarm.

Ühislaulmise eestvedajad on fotograaf Kaupo Kikkas, ettevõtja Enno Rätsep ja helilooja Jonas Tarm. Kikkase sõnul on eesmärk näidata toetust Ukrainale ja aidata koguda rahalisi annetusi MTÜ Slava Ukraini jaoks: “Laulmisest valminud videot levitame sotsiaalmeedia kanalites, et see jõuaks inimesteni üle kogu maailma ja aitaks koguda nii rahalist kui ka moraalset toetust Ukrainale.”

Helilooja Jonas Tarm usub, et esitatav laul on tugeva sümbolväärtusega: “Ukraina rahvalaulu “Punane lodjapuu aasal” on tänaseks esitanud paljud muusikud üle maailma, sest selle sõnum on ühtsustunnet ja lootust andev. Kuna eestlaste laulupeo traditsioon on sügavalt seotud iseseisvumisega ja kooris lauldes tajume tugevat õlatunnet, siis parim viis Ukrainale toetust näidata on laulda ühiselt just seda laulu.”

Enno Rätsep tahab seista selle eest, et maailm ei väsiks Ukrainat toetamast: “Me ei tohi tunda sõjaväsimust ega harjuda ja jätta Ukrainat üksinda! Seepärast toimubki ühislaulmine just praegu, mil kolm kuud kestnud sõjauudised on muutunud paljudele juba taustamüraks, aga Ukraina vajab jätkuvalt nii rahalist kui ka vaimset tuge ja seda eesmärki meie ühislaulmine täidabki.”

Ühislaulmise ülekannet sai ETV vahendusel vaadata esmaspäeva õhtul kell 20.

Esitatud lugusid: “Punane lodjapuu aasal”, “Mu isamaa on minu arm” ja “Ta lendab mesipuu poole” saab järelvaadata SIIT


Saadetega kogutakse toetust MTÜ-le Slava Ukraini, mille toetusliinid on avatud:

9002406 – 10€
9002407 – 25€
9002408 – 50€


ERR

Foto: Patrik Tamm / ERR

„Juhatab Jüri Rent. Nagu vahuse jõe…“

1.mail 2022 oleks dirigent Jüri Rent saanud 70-aastaseks. Kahjuks lahkus ta meie seast 9. juunil 2018.
Armastatud dirigendi sünniaastapäevaks korraldasid „tema koorid“ Tehnikaülikooli Akadeemiline Meeskoor ja Tallinna Ülikooli Meeskoor pühapäeval, 1. mail Tallinna Ülikooli aulas meeleoluka mälestuskontserdi.
Ants Sootsi eestvedamisel andis Eesti Kooriühing Jüri Rendi sünniaastapäevaks välja CD „Juhatab Jüri Rent. Nagu vahuse jõe…“

CDl on esindatud Eesti Rahvusringhäälingu fonoteegi varamust valitud 20 laulu Jüri Rendi juhatusel, aastatest 1975 kuni 2013, esitajateks Tehnikaülikooli Akadeemiline Meeskoor, Tallinna Ülikooli Meeskoor, Eesti Televisiooni ja Raadio Segakoor.

Valiku fonoteegi 450 nimetusest tegi Ants Soots, keskendudes, nagu ta CD sissejuhatuses ütleb, eht-rendilikule muusikalisele ütlemisviisile, milleks on kargus, otsustavus ja meelekindlus, mehisus ja jõulisus.

CD „Juhatab Jüri Rent. Nagu vahuse jõe…“ on saadaval Eesti Kooriühingus, hinnaks 6.€

Pühapäeval, 24. aprillil toimub XVI Eesti kammerkooride festival

Pühapäeval, 24. aprillil toimuvad Tamsalu kultuurimajas järjekorras juba XVI Eesti kammerkooride festivali raames kooride konkurss, kultuuriloengud ja mitmekesine lõppkontsert. Tänavune festival on inspireeritud liidu 25. tegutsemisaastast ja pühendatud helilooja Mart Saare 140. sünniaastapäevale.

Alates 1986. aastast on iga kahe aasta järel toimunud vabariiklik kammerkooride festival, mille korraldajaks on 1998. aastast Eesti Kooriühingu alaliit Eesti Kammerkooride Liit. Kammerkooride tegevuse ergutamisele ja inspireerimisele pühendatud festivali keskmeks on kooride konkurss ja avatud kontserdid. Viimati toimus festival 2020. aasta oktoobris Tallinnas, kus konkursi grand prix’ võitis Tallinna Kammerkoor, dirigendid Heli Jürgenson ja Mariell Aren. 

Tamsalus toimuval konkursil võtavad mõõtu kokku 10 kammernais- ja kammersegakoori kahes kategoorias, nende esitusi hindab viieliikmeline žürii Eesti tippmuusikutest ja kultuuritegelastest. Värskendusena leiavad aset ka kaks kultuuriteaduslikku loengut, kus esimeses keskendub Katrin Aller helilooja Mart Saarele ning teises räägib Brigitta Davidjants eesti naistest popmuusikas nõukogude ajal ja sellele järgnenud perioodil.

“On erakordselt hea meel, et kooridele keerulistest aastatest hoolimata saame sel kevadel oma festivali ikkagi pidada,” sõnas Eesti Kammerkooride Liidu esinaine Karin Tuul. “Kammerkooride festival on ühena vähestest kõikidele kooriliikidele avatud konkurssidest saanud toimuda Eestis alates 2020. aasta kevadest. Sellised võimalused on harrastuskooridele üliolulised, et hoida üleval lauljate motivatsiooni.”

Festival algab 24. aprillil kell 10.45 ja toimub terve päeva Tamsalu kultuurimajas, täpsem ajakava on leitav Eesti Kammerkooride Liidu kodulehel ja sotsiaalmeedias. Konkursivoorud ja loengud on kuulajatele tasuta, festivali lõppkontserdi piletid hinnaga 5 eurot on saadaval sularahas kohapeal.

XVI Eesti kammerkooride festivali toimumist toetavad Eesti Kultuurkapital, Kultuuriministeerium, Eesti Kooriühing, ajakiri Muusika ja Muusikute Fond PLMF.

Palju õnne! Eesti Kooriühing sai täna 40-aastaseks!

Eesti Kooriühing (toona küll Eesti NSV Kooriühing) asutati 28. märtsil 1982. Kooriühingu eelkäija Eesti Lauljate Liit tegutses juba 1921. aastast, aga saadeti nõukogude võimu poolt 1940. aastal laiali. Selle järglasena asutatigi Kooriühing pidulikul asutamiskongressil Toompeal Eesti NSV Ülemnõukogu istungite saalis 281 delegaadi osavõtul.
Kooriühingule valiti 66-liikmeline juhatus ja 11-liikmeline revisjonikomisjon. Juhatuse esimeheks sai Gustav Ernesaks.
Sama aasta lõpuks loodi Kooriühingule 488 allorganisatsiooni, mis ühendasid üle 22 000 laulja ja pillimehe.

Kooriühingu aastapäeva avalik tähistamine toimub käesoleva aasta sügisel.

Koorid on oodatud andma kontserte hiljuti renoveeritud Padise kloostris!

Kloostris on suurepärane akustika, kontserdiandjatelt renti ei küsita, külastajad saaksid kuulama tulla muuseumipiletiga.

Kontserte saab teha kloostri lahtiolekuaegadel – täpse aja saate juba juhatajaga kokku leppida.

Saali mahub ca 330 kuulajat, seal on klapptoolid ning kooripoodium 8×6 m. Saali ei saa kütta, nii et seal on üsna välistemperatuur, aga ca aprillikuust saaks ilmselt juba esineda küll 😊. Kloostrist ca 400 m eemal on külastuskeskus, kus on soojad ruumid ja saab riietuda, ka kloostri keldrikorrusel on köetav ruum tualettidega – seega päris välitingimused need pole.  Ja tõesti on ilus ja eriline koht.

Huvilistel palun kontakteeruda: Marje Kidron, Padise kloostri juhataja

info@padise.ee
www.padise.ee

Dirigent Aarne Saluveeri eestvedamisel salvestati Ukraina hümn Eesti Televisiooni tütarlastekoori ja laulja Rute Trochynskyi esituses.

“Kutsume inimesi üles seda salvestust jagama, et olla südames Ukraina ning ukrainlastega,” ütles dirigent Aarne Saluveer.

“Meie koor sündis ajal, kui Eesti vabanes Nõukogude Liidu okupatsioonist – meid toetas kogu vaba maailm, vabaduse leeki meie südametes hoidsid aastakümneid elus kõik need eestlased, kes repressioonide eest olid sunnitud põgenema,” märkis Saluveer.

“Lauldes ETV tütarlastekoori ja Rute Trochynskyiga Ukraina hümni ühendame ning pühendame oma hääled ja meeled palveks,” ütles dirigent. Tema sõnul on sõda ja agressioon Ukrainas barbaarselt ja inimsusevastaselt hävitamas kõike head ning siirast, mida oleme pidanud pühaks – inimväärikust, poliitika-, vaadete – ja piirideülest rahumeelset koostööd ja eneseväljendust läbi laulu ja muusika.

Saluveer loetles traagilisi aastaid ja küsis: “1939 Poola ja Soome, 1940 Eesti, Läti ja Leedu, 1945 Saksamaa, 1956 Ungari, 1968 Tšehhoslovakkia, 1979 Afganistan, 2008 Georgia, 2014 Krimm, 2015 Süüria, 2022 Ukraina… Kaua me sellisel viisil jätkame?”
https://menu.err.ee/1608517766/video-etv-tutarlastekoor-salvestas-koos-rute-trochynskyiga-ukraina-humni

Koraalimaraton Viljandi Jaani kirikus 2022.a 14. mai päikesetõusust 15. mai pärastlõunani

Hea koor või ansambel!

Kuni 14. märtsini on võimalik registreeruda koraalimaratonile, mis toimub 14.-15. mail Viljandi Jaani kirikus. Lühidalt öeldes on tegemist mitmepäevase katkematu ettekandega, mille raames esitatakse numeratsiooni järjekorras kõik kiriku laulu- ja palveraamatu koraalid (arvestades esituse sisu ja vormi juures sellega, et kõikidele koraalidele saaks KLPR järgi kaasa laulda).

Koraalimaratonide traditsioon algas 2002. aastal Viljandis, kui Pauluse kirikus kanti katkematu esitusena ette kõik KLPR koraalid. Sarnase taotlusega korraldatud ettelaulmised said jätku kahe algatusena Haapsalus aastatel 2011 ja 2017. Kuna 2022. aasta suvel möödub esimesest maratonist 20 aastat ning see ajaraam langeb kokku mitme teise Viljandi jaoks olulise tähtpäevaga, on kavas koraalimaraton tagasi Viljandisse tuua.
Olete teretulnud ettekandega liituma, koraalimaratonile on võimalik registreeruda siin:https://forms.gle/nNfHqn6khmPcyi546

Noodiraamat “Lasterikkuse võlumaailm”

Ilmunud on heategevuslik noodiraamat “Lasterikkuse võlumaailm”, mis on välja kasvanud samanimelisest laulukonkursist. Kogumikus on 70 lastelaulu 1- ja 2-häälsele mudilaskoorile ja solistidele.
Lisaks leiad noodiraamatust 192 vahvat ja omanäolist laste joonistust, mis heliteoseid illustreerivad.
Heliplaati ja noodiraamatut, saavad kõik huvilised soetada Eesti Lasterikaste Perede Liidu e-poest https://www.lasterikkad.ee/e-pood/  või Apollo Raamatud ja Rahva Raamat kauplustest üle Eesti.

Noored muusikud toovad Eesti sünnipäevaks publikuni esiettekanded

26. veebruaril toimub Tallinna Peeteli kirikus kontsert “Öömaastikud”, kus astuvad noore dirigendi Leiu Tõnissaare käe all lavale projektikoor ja Harjumaa keelpilliorkester. Eesti Vabariigi iseseisvuspäeva auks kõlab kontserdil vaid eesti muusika nii praegustelt noortelt heliloojatelt kui ka tuntud klassikutelt.

Kontsert “Öömaastikud” on rännak, mille eritahuliste kõlade ja tunnetega saab suhestuda igaüks, olles kordki elus kogenud unenäos viibimist. “Mõneti elu ise on võimalik näha unenäona. “Kõik ilmub, kõik muutub, kõik kaob,” ütleb üks idamaine tarkusetera. Elu kui liivale joonistus, kui mööduv unenägu,” tõdeb unele mõeldes helilooja Pärt Uusberg.

Eesti Vabariigi sünnipäevale pühendatud kontserdil kõlab nii esiettekandeid kui ka varasemalt kirjutatud teoseid noortelt heliloojatelt, aga ka eestlastele südamelähedaste klassikute loomingut. Esmakordselt jõuavad publikuni Pille-Riin Langeprooni kirjutatud segakooriteos “Improvisatsioon taevasinistel” ning segakoorile ja keelpilliorkestrile loodud “Õhtupalve”. “Värvide ja muusika sünesteesias valminud teos “Improvisatsioon taevasinistel” noodid on tuletatud õhtuse taeva sinaka tooni värvikoodist. Just sellise toonina, mis minu silme ette joonistub, kuulates antud kirjutist. Lisaks annab teos igale koorilauljale võimaluse loo ajal tunda end heliloojana, luues hetkese tunnetuse järgi endale sobiv partii.” kommenteerib teose tagamaid Pille-Riin Langeproon. Õhtusele kontserdile lisavad värve veel Karl Tipi ja Pärt Uusbergi segakooriteosed ning Veljo Tormise ja Ester Mägi keelpilliorkestriteosed.

Kontserdil esineva projektikoori on Leiu Tõnissaar kokku pannud noortest eesti muusikutest ja koorilauljatest, kes igapäevaselt laulavad hinnatud koorides nagu kammerkoor Head Ööd, Vend, segakoor HUIK!, üle-eestiline neidudekoor LEELO, Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia segakoor ning Collegium Musicale. Lisaks teeb kaasa Harjumaa keelpilliorkester, mille koosseisus mängivad noored tulevased muusikud ning ka nende praegused õpetajad.

Kontsert “Öömaastikud” toimub 26. veebruaril algusega kell 19.00 Tallinna Peeteli kirikus. Piletid saadaval Fienta keskkonnas ja tund enne kontserdi algust kohapeal.

Kammerkoori Voces Tallinn uus peadirigent ja kunstiline juht on Veronika Portsmuth

Voces Tallinn (kuni 2019 Voces Musicales) on kollektiiv, mis juba üle 20 aasta toob Eesti publikuni eriilmelisi kontserte ja avardab pool-professionaalse koorilaulu piire. Alates koori asutamisest 1999. aastal on koor osalenud konkurssidel ja andnud hulgaliselt kontserte nii Eestis kui ka välismaal, tehes koostööd kodumaiste ja rahvusvaheliste muusikutega. Seniajani oli kollektiivi peadirigent Risto Joost, nüüdsest võtab taktikepi üle dirigent Veronika Portsmuth. 

“Jätkame Voces Tallinna sisuka ja nõudliku repertuaari esitamisega, laiendades püsirepertuaari kaasaegsema muusika suunas. Pean oluliseks jätkata koori vokaalse kõlapildi arendamist, teha koostööd eesti ja välismaa parimate interpreetide ja kollektiividega ning heliloojatega. Voces Tallinnale omaselt on peamiseks fookuseks muusikaline kvaliteet ning seeläbi elamuslikud kontserdid, kindlasti tulevikus ka rohkem rahvusvahelisel muusikamaastikul. Olles ise koori loomise juures ning aastaid selle laulja on mul rõõm taas resoneerida uues võtmes koos kõrgetasemelise kooriga. Samuti on mul hea meel, et lauljad on mind hästi vastu võtnud ning usun, et koostöö saab olema täis energiat ning põnevaid muusikaprojekte!” tutvustab eesootavat koostööd Veronika Portsmuth.

Koori repertuaar hõlmab kogu lääne muusikalugu ulatudes vanamuusikast (Palestrina, Victoria jt) nüüdisheliloojate uudisteosteni (James MacMillan, Pärt Uusberg, Evelin Seppar jt) ning sisaldab olulist osa maailma koorimuusika klassikast. Vankumatuks osaks Voces Tallinna hooajas on saanud traditsiooniline aastalõpukontsert Händeli oratooriumi “Messias”. 2015. aastal pälvis Voces Tallinn Kultuurkapitali helikunsti sihtkapitali aastapreemia muusikaelu rikastavate kõrgetasemeliste kontsertide eest. Voces Tallinna teine helikandja “A Black Birch in Winter” pälvis Aasta Koorialbum 2019 tiitli ja koor ise Aasta Koor 2020 preemia. 2022. aaasta tõotab Voces Tallinnale tulla põnev, sest eriilmelisi projekte on ees ootamas mitmeid — aastat alustati MustonenFestiga, veel esineb koor Vanemuise hooaja lõppkontsertidel, Klaaspärlimängul, Haapsalu ning Viljandi Vanamuusikafestivadel, MustonenFestil Iisraelis ning aasta lõpetatakse traditsioonilise G. F Händeli suurteosega “Messias”.

Veronika Portsmuth (1980) on lõpetanud Tallinna Muusikakeskkooli Evi Eespere dirigeerimisklassi, Eesti Muusikaakadeemia magistrantuuri kooridirigeerimise erialal emeriitprofessor Kuno Arengu juhendamisel (2004) ning G. Otsa nimelise Tallinna Muusikakooli klassikalise laulu erialal Mare Jõgeva klassis. Laulnud Eesti Filharmoonia Kammerkooris ja teinud selle kooriga ka koostööd. Veel on ta juhatanud segakoori Helitron, Tallinna Kammerkoori, Eesti Teaduste Akadeemia naiskoori ja Tallinna Muusikakeskkooli kammerkoori, hetkel veab omanimelist kooriakadeemiat, kus tegutseb kolm eriilmelist koori. 

Kes soovib kooriga koos laulda, siis Voces Tallinn ootab oma ridadesse uusi lauljad kõikidesse häälerühmadesse. Voces Tallinn pakub oma lauljale võimaluse laulda väga mitmekesist repertuaari vanamuusikast nüüdisheliloojate esmaettekanneteni ning a cappella miniatuuridest ooperite ja oratooriumiteni; musitseerida koos tunnustatud orkestrite, solistide ja dirigentidega; tegeleda järjekindlalt oma hääle ja musikaalsuse arendamisega ja teha kõike kvaliteetselt ning pürgida professionaalsuse poole. Lisainfo koori kodulehelt www.vocestallinn.ee/ettelaulmine