26. novembril toimus  Eesti Muusika – ja Teatriakadeemia saalis Eesti Meestelaulu Seltsi 35. aastapäevale ja Gustav Ernesaksa 115. sünniaastapäevale pühendatud mees – ja noorte meeskooride konkurss. Kokku osales erinevates kategooriates 19 koori, koguarvuga  350 lauljat. Konkurssi hindas žürii koosseisus Mikk Üleoja ( esimees ), Triin Koch, Pärt Uusberg ja Mati Turi.

Konkursil auhinnatud koorid:

Noormeestekoorid:

I koht      Püha Miikaeli Noormeestekoor         dirigendid Kadri Hunt, Karin Veissmann

III koht    Saue Noorte Meeste Koor                dirigent Elviira Alamaa

C-kategooria meeskoorid

II koht      EMLS Tallinna Meeskoor                   dirigent Evi Eespere

III koht     Elva Meeskoor                                    dirigent Meelis Roosaar

III koht     Pärnu M.Lüdigi nim. Meeskoor           dirigent Evelin Mei

B-kategooria meeskoorid

I koht       Meeskoor Sakala           dirigent Liisi Toomsalu

II koht      Haaslava  Meeskoor      dirigent Kalev Lindal

III koht     Meeskoor Forestalia     dirigendid Alo Ritsing, Made Ritsing

A-kategooria meeskoorid

I koht       Tartu Akadeemiline Meeskoor                    dirigent Kuno Kerge

I koht       RO Estonia Noormeestekoor                      dirigent Hirvo Surva

III koht     Tehnikaülikooli Akadeemiline Meeskoor     dirigent Valter Soosalu

Dirigendi eripreemia           Liisi Toomsalu,  Sakala Meeskoor

Parima kohustusliku teose – Ester Mägi „Isamaa“ eripreemia

Rahvusooper Estonia Noormeestekoor, dirigent Hirvo Surva

Rae Kammerkoori muusikaline teekond viis neid IV koorifestivalile Voices for Peace Perugias Itaalias, kus uhkusega esindati Eestit koos Tallinna Reaalkooli tütarlastekooriga. 27. septembrist kuni 1. oktoobrini toimunud konkursil osales 24 koori 17 erinevast riigist. Märkimisväärne on asjaolu, et kaks koori olid kohale tulnud maailma kaugematest nurkadest – üks neist Indoneesiast ning teine Venezuelast. Euroopa oli esindatud kooridega Portugalist Rootsi ja Bulgaariani.

Dirigent Ingrid Orumaa jaoks oli see Rae Kammerkooriga esimene rahvusvaheline konkurss. Suurem osa kooriliikmeid jäi reisi pikenduseks Rooma ja Anziosse. 28-kraadised temperatuurid olid mõnusaks suve pikenduseks.

Rae Kammerkoor näitas oma talenti kammerkooride/ansamblite ja folkloorikategooriates, esitades heliloojate Veljo Tormise, Ester Mägi, Pärt Uusbergi, Ola Gjeilo ja Bruno Bettinelli mitmekülgset repertuaari. Abidirigent Brenda Pärtel juhatas ka omaloomingulist teost “Mu kallis kuu.” Mitmete teiste kooride dirigendid uurisid pärast esitusi, kust oleks võimalik leida Tormise, Mägi, Uusbergi ja Tuule noote.

Kogu konkursi olustik oli lummav – kohad nagu Perugia ülikooli Aula Magna võistluspaigana ja vabaõhuproov linnamüüride ääres jäid kõigile meelde. Perugia enam kui 2300-aastane ajalugu tekitas ajatu suursugususe õhkkonna, mida oli tunda ja näha igal sammul.

Koori uued sinised vormirõivad pälvisid palju tähelepanu ning pilke nii kohalike kui turistide seas, kui Perugia tänavatel esinemispaikade vahel liiguti, kuid koori muusika jättis veelgi sügavama mulje. Rae Kammerkoori teekonnal oli ka omajagu Itaalia võlu, sealhulgas meeldejääv äpardus vanale raudteesillale kinni jäänud bussiga ning omapärane hotellitoit.

Aga lõpp hea, kõik hea: žürii hindas Rae Kammerikoori esituse mõlemas kategoorias hõbediplomi vääriliseks. Reisil loodi palju uusi sidemeid, saadi hulganisti kogemust ning koor ootab juba põnevusega järgmist võimalust mõnel rahvusvahelisel konkursil osaleda.

Käesolevalt kaardilt https://www.google.com/maps/d/u/0/edit? leiate Eestis olemas olevad laululavad ja kõlakojad, kus on võimalik oma koori(de)ga kontserti anda!

Olge julged Eestimaad ja uusi esinemiskohti avastama!

Selle Tallinna Ülikooli poolt läbiviidava projekti idee on kaardistada eesti laululavad ja kõlakojad nende akustiliste parameetrite järgi. Kaugem eesmärk sellel projektil oleks leida need kohad, kus saab koorikontserte anda ilma helivõimenduseta. On ju nii, et paljud laululavad ja kõlakojad on projekteeritud akustiliste ruumidena, mis iseenesest peaks heli piisava tugevusega kuulajateni tooma. Samuti on tänapäeva kuulajad harjunud küll kuulma muusikat, kuid kas nad KUULAVAD, on küsitav. (Ka Tallinna laululava on esialgselt projekteeritud nn. suure kõlarina, mis täiendavat võimendamist ei vaja).

Nii sündiski plaan teostada interaktiivne kaart, kus sisaldub info laululavade ja kõlakodade asukoha, arhitekti, projekteerija, akustiliste omaduste ja ajaloo kohta. Kaart on mõeldud kasutamiseks Eesti Kooriühingule, Laulu- ja Tantsupeo Sihtasutusele, kohalikele omavalitsustele ning kooridele ja orkestritele, kes soovivad a cappella kontserte anda. Vähetähtis pole ka rohepöördeline mõtlemine selles suunas, et mürareostus on juba kahjustamas (või kahjustanud) meie kõikide kuulmisorganeid.

Tartust pärit vokaalkammeransambel Vox pUNT osales 12. korda toimuval Johannes Brahmsi nimelisel koorifestival-konkursil folkloori- ning kammerkooride ja vokaalansamblite kategooriates. Folkloorikategoorias kindlustati võit 26,75 punktiga ning kammerkoosseisude kategoorias 26,88 punktiga 30st, mis olid ühtlasi konkursi kõrgeimad punktiskoorid.

INTERKULTURi korraldatav koorifestival-konkurss on tuntud oma rahvusvahelisuse poolest – esindatud oli 27 kollektiivi neljalt kontinendilt. Kategooriate tulemuste põhjal valiti üldvõidu nimel võistlema kaheksa kollektiivi, kelle seast parimaks tunnistati Vox pUNT. Konkursi Grand Prix ehk üldvõiduga kaasneb auhinnaraha 2000 eurot. Konkursitulemuste avalikus teates toodi esile Vox pUNTi fantastilised esitused, erakordne meisterlikkus ja musikaalsus.

Konkursi rahvusvaheline žürii autasustas parima dirigendi eripreemiaga Vox pUNTi dirigenti Patrik Sebastian Unti. “Minule kui noorele dirigendile on eripreemia suur tunnustus ning selle pälvimine oli kahtlemata kahepoolse töö vili. Selliste tulemuste saavutamine kollektiiviga, kes on tegutsenud veidi üle kahe aasta, poleks tulnud ilma suure pühendumiseta. Oleme saanud väga lähedasteks sõpradeks, mis ei jäänud märkamata ka žüriile, kes kommenteeris meie lavalist olekut sõnadega enesekindel, kuid soe,” sõnas Unt.

Ansambli konkursikavades kõlas nii Eesti kui ka välismaiste heliloojate looming, kusjuures folkloorikava oli pühendatud täielikult Veljo Tormisele. Kammerkoosseisude kategoorias esitas Vox pUNT Sweelincki, Mäntyjärvi, Brahmsi, Tõnu Kõrvitsa ja Mart Saare loomingut. Lisaks konkursile esines ansambel festival-konkursi gala-, folkloori- ning lõppkontserdil.

Vaata lisaks: https://www.interkultur.com/newsroom/competitions-festivals/details/news/all-good-things-come-in-fours/

Tänavusel noorte laulupeol kõlab neidudekooride esituses Maili Metssalu lugu „Mina ja meri“. Koos ansambliga RÜÜT ja üle-eestilise neidudekoor LEELOga, kelle dirigent Külli Kiivet lugu laulupeol ka juhatab, salvestati selleks tähtpäevaks loost uusversioon koos kauni looduskeskse muusikavideoga.

„Mina ja meri” on laulja ja viiuldaja Maili Metssalu viisi ja sõnadega laul, mis on eht-rüüdilikult lõõtsatämbriga vürtsitatud. „See on laul armastuse väest, mis avab meie tiivad ja tõstab meid lendu,“ iseloomustas lugu autor Maili Metssalu ise. „Laulule lisas inspiratsiooni ja paralleele ka loodus ise – kuidas meri võib olla talvel nii jäine ja karm ning kuidas suvi sulatab ka kõige kargema külma.“

Külli Kiivet, üle-eestilise neidudekoor LEELO peadirigent ja noorte laulupeol neidudekooride liigidirigent, sõnas: „Originaalis on „Mina ja meri“ ansambli RÜÜT laul, mis sai selleks laulupeoks endale kauni neidudekoori seade Tõnis Kõrvitsa käe läbi. Sellel laulul on kaunis korduv motiiv, mis kõrvu kumisema jääb ning ikka ja jälle meelde tuletab, et „mina“ on osa „meiest“, osa loodusest, osa maailmast.“

Sarnaselt tänavuse noorte laulupeoga, on ka selle loo keskmes mõte meid ümbritsevast loodusest ja selle hoidmisest. „Viimasesse salmi on pikitud isiklik südamevalu mere ja looduse seisukorra pärast – kuidas meri on inimese tegude peegel,“ selgitas Metssalu. Kiivet lisas: „Me kõik oleme oluline osake millestki suures ja pühast: „mina ja meri, taevas ja maa“.“

Uus muusikavideo on tänasest üleval YouTube’is: youtu.be/NBphiuYgeWo 

Muusika ja sõnad Maili Metssalu, seade koorile Tõnis Kõrvits – „Mina ja meri“

Heli Siim Mäesalu, video Nojah Film. Video väljaandmist toetas Eesti Autorite Ühing.

Kertu Süld

Üle-eestilise neidudekoor LEELO mänedžer

leelotajad@gmail.com