Maria Väli arranžeeringutega noodiraamat “Mitmed viisid mitmel häälel” sisaldab seadeid vokaalansamblitele ja segakoorile.

Raamatu ja tellimise kohta leiab infot SIIT

Kursus toimub 14. septembrist – 14. detsembrini 2022 kolmapäeviti kell 18.00–19.30 Tallinna Rahvaülikoolis, Vene tn 6.

Õpetaja on Maire Pedak.

Täpsem info ja registreerumine

Eesti Rahvusringhäälingu segakoor ja dirigendid Hirvo Surva ning Mai Simson ootavad meie lahedasse kollektiivi uusi lauljaid! Koori vokaalset arengut toetab hääleseadja Kaia Urb.

Katseteks valmista ette üks saateta laul omal valikul. Uute lauljate katsed toimuvad ERR Uudistemajas (F. R. Kreutzwaldi 14) 29. ja 30. augustil kell 18.00-20.00.

Vajalik eelregisteerimine (kuni 28.08) – errkoor@gmail.com.

Koori vastu võtmisel ole valmis osalema hooaja avalaagris 10.-11. septembril Viinistus. Kooriproovid toimuvad kord nädalas teisipäeviti 17:45-20:30!

ERR segakoori email – errkoor@gmail.com

Koorivanem Mihkel Tagel – tel 5121124

Kohtume varsti!

Tartu Noortekoor osales Karpenissis, Kreekas, rahvusvahelisel koorikonkursil, pälvides vaimuliku muusika kategoorias esikoha 97 ning segakooride kategoorias 95 punktiga 100-st võimalikust. Samuti võitis koor peaauhinna ning dirigent Markus Leppoja nimetati konkursi parimaks dirigendiks. Võistluskavades esitati Härma, Grigorjeva, Põldmäe, Monteverdi, Tüüri ja Tormise teoseid.

Ateenas andis Tartu Noortekoor kontserdi Eesti suursaadiku proua Karin Rannu vastuvõtul diplomaatilisele korpusele, esitades lisaks eespool nimetatutele veel Tambergi, Ehala ja Uusbergi muusikat.

Erandkorras avatakse 15.–31. augustini täiendav taotlusvoor laulu- ja tantsupeo liikumises osalevate kollektiivide juhendajate tööjõukulu jagamiseks 2022. aasta eest. Esmakordselt saab toetust taotleda ka määruses esitatud nõuetele vastavate võimlemisrühmade juhendajate tööjõukulude katmiseks.

„Toetuse andmisega tagame võimalikult paljudele juhendajatele senisest õiglasema ja ootustele vastava töötasu ning töölepingust tulenevad sotsiaalsed garantiid. See võimaldab suuremal hulgal juhendajatel keskenduda kollektiivi juhendamisele kui põhitööle ja tagada professionaalide pealekasvu,“ selgitas Eesti Rahvakultuuri Keskuse toetusmeetmete osakonna juhataja Margit Salmar.

Toetust makstakse juhul, kui tööandja kui taotleja on maksnud juhendajale vähemalt 2021. aastal kehtinud kultuuritöötaja brutotöötasu alammäära ja juhendaja täiskoormuse jagamisel saadud kontakttunni tasu, millele lisanduvad sotsiaalmaks ja töötuskindlustusmakse. 31. augustini kestva täiendava taotlusvooru raames saab toetust küsida tagasiulatuvalt 2022. aasta eest.

„Oluline on märkida, et täiendavas taotlusvoorus arvestatava tunnitasu hinnaks on minimaalselt 15,50 eurot. Kuivõrd käesolevast aastast on kultuuritöötaja miinimumpalk tõusnud 1400 eurole, tõuseb 2023. aastaks ehk sügisel eesootavaks taotlusvooruks aga kollektiivi juhi minimaalne tunnitasu juba 16,66 eurole,“ lisas Salmar.

Infoseminar täiendava taotlusvooru kohta toimub 10. augustil kell 10-11. Seminarile on kuni 9. augustini (k.a) võimalik registreerida siin, registreerunutele saadetakse osalemiseks vajalik link vahetult enne selle algust.

Laulu- ja tantsupeoliikumises osalevate kollektiivide juhendajate tööjõukulu toetuse määruse ja seletuskirjaga saab tutvuda Eesti Rahvakultuuri Keskuse kodulehel. Taotlemine toimub Toetuste Menetlemise Infosüsteemi kaudu. Toetuse menetlejaks on Eesti Rahvakultuuri Keskus.

Eelinfona anname teada – taotlusvoor 2023. aastaks tööjõukulu toetuse taotlemiseks on avatud 1.–31. oktoobrini 2022 ning vastav infopäev toimub 30. augustil kell 11–12.30.

Lisainfo

Margit Salmar

Toetusmeetmete osakonna juhataja

Eesti Rahvakultuuri Keskus

tel: 600 9165

E-post: margit.salmar@rahvakultuur.ee

Täna 60 aastat tagasi algas Tallinnas esimene koolinoorte laulu- ja tantsupidu. Sellega seoses ootab Eesti Rahva Muuseum koostöös Eesti Laulu- ja Tantsupeo Sihtasutusega kirjalikke meenutusi ning fotosid noorte laulu- ja tantsupidudel osalenutelt.

Esimene koolinoorte laulu- ja tantsupidu, mis oli toona paraku pühendatud pioneeriorganisatsiooni ümmargusele tähtpäevale, algas 30. juuni õhtul kell 19.00 Kalevi staadionil lõkkeõhtu-tantsupeoga ning jätkus 1. juulil laulupeoga.

Idee korraldada üldpidude kõrval noorte laulu- ja tantsupidu tekkis Ellerheina tütarlastekoori dirigendil ja muusikapedagoogil Heino Kaljustel ning rahvatantsujuhil ja tantsupedagoogil Alfred Raadikul. Üheks põhjuseks oli kindlasti koolinoorte kooride ja tantsurühmade rohkus üldpidudel. Noortepidu andis võimaluse peost osa saada ka mudilaskooridel, kes üldlaulupeole pääsesid esimest korda alles 1994. aastal.

Esimesest noorte laulupeost võttis osa 11 000 noort, tantsupeost 4000 tantsijat.

Järgmisel suvel toimuva XIII noorte laulupeo „Püha on maa“ kunstiline juht Pärt Uusberg ütleb, et ta on oma nahal kogenud, kuivõrd sügavalt võib üks laste- ja noortekoor mõjutada noore inimese tulevast elu, kasvatades järk-järgult hinge armastust (koori)muusika ning elu ja inimeste vastu. Seetõttu on tal hea meel, et ta on just noorte laulupidu vedamas. „Kui mõtlen end tagasi koolinooreks, on mul väga hea meel, et laulupeod toimusid iga 2–3 aasta tagant. Eks ju noortepeo mõte olegi juurutada lastes ja noortes armastust laulupeo kui fenomeni vastu ja ses mõttes tundub taoline tihedus põhjendatud olevat. Tajub ju ühtlasi laps aega teistmoodi kui täiskasvanu – lapse jaoks võib kaks aastat olla tunnetuslikult sama pikk intervall kui täiskasvanule viis,“ tõdeb Uusberg.

XIII noorte tantsupeo etenduse „Sillad“ pealavastaja Agne Kurrikoff-Herman leiab, et noorte laulu- ja tantsupeod on aja jooksul leidnud oma kindla koha laulu- ja tantsupidude järjepidevuse hoidjatena, kõnetades noori ja kutsudes neid Eesti rahvatantsu ning oluliste väärtuste juurde. 
„Ei ole saladus, et peale kaht keerukat pandeemia-aastat on suured lootused pandud taas laulu- ja tantsupeole, et see innustaks taas rahvatantsu ja koorilauluga tegelema. See emotsioon, mille saab sel hetkel, kui sammud saavad suurde mustrisse tantsitud, täidab meeli ning kannab edasi,“ ütleb pealavastaja.

Rahvamuusikapeo üldjuht Juhan Uppin usub, et on noortepidudel on laulu- ja tantsupeo traditsiooni jätkumise seisukohalt keskne roll just uute põlvkondade kaasamisel. „Nooremate põlvkondade mänguoskus ja huvi, samuti rahvamuusikaõpetajate pühendunud töö väärib ainult kiitust,“ rõhutab Uppin.

Eesti Rahva Muuseum ja Eesti Laulu- ja Tantsupeo Sihtasutus on algatanud noorte laulu- ja tantsupidude juubeli puhul meenutuste ja piltide kogumise kampaania, kuhu on oodatud kõik lood, mis inimestele on noortepidudest või nendeks valmistumisest mällu sööbinud. Huvi pakuvad erinevatest aegadest pärit lood olmest – näiteks ööbimiskohtadest, toitlustusest – aga samuti rongkäigust, peomeeleolust, esinemisriietest, ilmaoludest jne. Saata võib nii meenutusi, fotosid kui ka videoid. 

Lugusid noorte laulu- ja tantsupidudelt saab kirja panna siin: https://rahvalood.ee/lood/noorte-laulu-ja-tantsupidu-60/

Mälestusi oodatakse kuni 27. novembrini 2022 ning kogunenud materjalist annavad Eesti Rahva Muuseum ja Eesti laulu- ja Tantsupeo Sihtasutus 2023. aasta XIII noortepeo ajaks välja kogumiku „Noorte laulu- ja tantsupidu 60 – MINU LUGU“.

XIII noorte laulu- ja tantsupidu „Püha on maa“ toimub 30. juunist kuni 2. juulini 2023 Tallinnas. XIII noorte laulupeo kunstiline juht on Pärt Uusberg, tantsupeo pealavastaja on Agne Kurrikoff-Herman ning rahvamuusikapeo üldjuht on Juhan Uppin.

BFMis saab nüüd omandada uusi teadmisi tudengiks olemata. Oleme mõelnud ka kultuurivaldkonnas, sh muusikamaastikul tegutsejatele.

Nimelt pakub TLÜ Balti filmi, meedia ja kunstide instituut (BFM) sügisest erinevaid mikrokraadiprogramme. Mikrokraad on nii Eestis kui Euroopas alles uus ja põnev enesetäienduse vorm, kus õppekava koosneb valikust omavahel seotud ainekursustest, mille läbimisel kujuneb tervikvaade koos uute oskuste ja kogemustega.

BFM pakub  koostöös valdkondlike ekspertide, kompetentsikeskuste ja huvigruppidega kõigile huvilistele mitmeid mikrokraadiprogramme, et areneda endale meelepärases ja vajalikus valdkonnas. Nii ongi teadmishimulisel inimesel võimalik haarata endale sobivas mahus ja vormis uusi pädevusi ning saada osa akadeemilisest maailmast ja BFMi inspireerivast õhustikust. Mitmes õppekavas õpitakse osaliselt koos bakalaureuse- või magistriõppe tudengitega, mistõttu on võimalik neid ainepunkte vähemalt valikainetena ka edasistes õpingutes arvestada. 

Toome välja mõningad mikrokraadiprogrammid, mis võiksid huvi pakkuda valdkonnas tegutsevatele inimestele:  

Eelkooliealiste laste laste muusikaõpetaja ja huvikooli juhendaja

Mikrokraadiprogramm toetab lasteraia muusikaõpetajat ja huvikooli muusikaringi juhendajat töös eelkooliealiste lastega. Õppekava annab teadmised muusikaõppe kavandamiseks ja läbiviimiseks eelkooliealistele lastele ning pakub võimalusi omandatu praktiseerimiseks.

Loov- ja kultuuriprojektide juhtimine

Õppekava tutvustab loov- ja kultuurivaldkonnas tegutsejatele erinevaid kultuurikorralduse aspektide sidudes neid meedia, andragoogika, turunduse ja kommunikatsiooniga. 

Kehateadlik tantsija ja tantsuõpetaja

Mikrokraadi “Kehateadlik tantsija ja tantsuõpetaja” õppekava annab pädevused teadliku ja läbimõeldud liikumise kavandamiseks ning ellu viimiseks. Õppekava sisaldab ainekursuseid, mille eesmärk on ühise tervikuna tõsta iga tanstija ja tanstuõpetaja teadlikkust erinevaid võimalusi pakkuvaks tantsuliseks liikumiseks.

Heaolu ja vaimse tervise toetamine loovtegevustega

Mikrokraadipprogramm pakub teadmisi heaolust ja vaimsest tervisest, nende mõjuritest ja toetamisest ning võimalust omandada selleks vajalikud pädevused erinevaid loomingulisi tegevusi läbi tehes.

Võimestav kommunikatsioon koostöövõrgustike toetamiseks

Mikrokraadi õppekava, mis annab oskused ja teadmised erinevate meeskondade sidusaks ja koostöiseks tegutsemiseks. 

Kogu informatsiooni kõikide BFMi mikrokraadiprogrammide kohta leiab meie mikrokraadide kodulehelt.

Ilmunud on vinüülplaat „Lapsepõlve lood“, millel Arvo Pärdi loodud lastelaule esitavad Raadio Laste Laulustuudio lapsed Kadri Hundi juhatusel. Vinüülplaadi andsid välja TIKS rekords ja Arvo Pärdi Keskus.

Helilooja Arvo Pärt on plaadil kõlavad laulud kirjutatud ajavahemikul 1956–1970 peamiselt näidenditele ja multifilmidele. Esimest korda koguti need kokku 2015. aastal ilmunud CD-albumi „Lapsepõlve lood“ jaoks, mis sündis laulja ja dirigendi Kadri Hundi algatusel Arvo Pärdi Keskuse ja Eesti Rahvusringhäälingu koostöös.

Mõni plaadile valitud lauludest kuulus juba varem Arvo Pärdi loomenimekirja, nagu „Mina olen juba suur“, mille avasõnu „Käin juba lasteaias, ei ole väike ma!“ mäletavad oma lasteaiapäevilt ka paljud praegused täiskasvanud. Peale selle sai eluõiguse veel kümmekond laulu, mis seisid varem vaid käsikirjadena Eesti Teatri- ja Muusikamuuseumi ning Arvo Pärdi Keskuse arhiiviriiulitel. Plaadi jaoks valmisid helilooja Tauno Aintsil koostöös Arvo Pärdiga lauludest ka uued värvikad instrumentaalseaded, mis on välja toodud eraldi fonogrammidena.

Vinüülplaat „Lapsepõlve lood“ sai teoks plaadifirma TIKS ja Arvo Pärdi Keskuse koostöös.

„Täna lõpuks kõigile kättesaadav vinüül on Eesti vinüüliloos oluline ka üldisemas plaanis. Meie teada on see esimene lastelaulude vinüül taasiseseisvunud Eestis ja ühtlasi ka esimene Arvo Pärdi muusika vinüülikogumik, mis on täielikult siin toodetud. Plaadifirma TIKS jaoks on lihtsalt suur au ja hea meel, et Arvo Pärdi Keskus oli nõus meiega koos seda projekti ette võtma,“ sõnas plaadifirma TIKS tegevjuht Peeter Ehala.

„Selle plaadi valmimise käigus on saanud selgeks, et Arvo Pärdi laulud on teatrietenduste, multifilmide ja koolilaulikute kaudu mitme põlvkonna jaoks sõna otseses mõttes lapsepõlve lood. Need ei rõõmusta mitte ainult praegusi laululapsi, vaid neil on oma eriline nostalgiaväärtus ka paljude tänaste emade-isade, aga ka juba vanaemade-vanaisade jaoks,“ märkis Kristina Kõrver Arvo Pärdi Keskusest.

Vinüülplaat on saadavad Arvo Pärdi Keskuse poes, TIKS rekordsi veebipoes ning tulevast nädalas plaadipoodides üle Eesti. Igalt ostetud plaadilt läheb 5€ sihtasutusele Kiusamisvaba Kool.