Tere laulu- ja tantsurahvas üle maa!

Olete oodatud Elvasse 20. augustil, et tähistada Eesti taasiseseisvumisepäeva laulupeol!

Elvas ulatub laulupidude traditsioon saja aasta taha, mil teadaolevalt esimesel mustvalgel fotol laulupiduliste proov jäädvustatud. Soovime laulupidudele pikka iga ja kutsume taasiseseisvumispäeva tähistama,

Elva lauluväljakul 20. augustil 2023 kell 16

ELVA LAULUPIDU 100 „ILUS OLED, ISAMAA!“

Pidu algab vabaduse marsiga Elva keskväljakult ja suundub peopaika Elva lauluväljakul.

Laulupeo kontserdile järgneb ansambliga rahvalik pidu.

Üleskutse kooridele, rahvatantsijatele, orkestritele!

Tule peole!

Kaare alla on oodatud mudilas-, laste-, neidude-, naiste-, mees-, ja segakoorid üle terve Lõuna-Eesti ja kaugemalt.

Kaastegevad puhkpilliorkestrid ja rahvatantsijad.

Proovid liikide kaupa sama päeva hommikust.

PEO REPERTUAAR/ KAVA

Täpsemalt sündmuse kohta https://elvakultuur.ee/sundmused/elva-laulupidu-100-ilus-oled-isamaa/

REGISTREERU PEOLE

Kohtumispaik Elva!

XIII noorte laulupeo maakondlikud eelproovid on läbi ja kunstiline toimkond valis välja koorid ja orkestrid, kes 2. juulil laulukaare all üles astuvad. Kokku on sellesuvisele suurpeole tulemas ligi 800 kollektiivi ligi 25 000 koorilaulja ja orkestrandiga.

XIII noorte laulupeo kunstiline juht Pärt Uusberg väljendas siirast rõõmu, et pikk maakondlike eelproovide kadalipp, mis algas juba jaanuaris, on tänaseks edukalt läbitud. “Mulle isiklikult pakkusid need proovid väga palju ilu ja rõõmu. Osalesin ise paljudes eelproovides ja mulle tundus, et repertuaar oli väga kuulamapanev ja vägagi hästi omandatud,” väljendas kunstiline juht oma heameelt pingelise tööperioodi lõpul. “Nüüd on jäänud veel vaid viimane väike ootus, et kaare all juba umbes pooleteist kuu pärast taas kord kohtuda ja kõik üheskoos tehtud töö vilju nautida,” sõnas Pärt Uusberg.

XIII noorte laulupeo muusikatoimetaja Kersti Seitam tõdes, et kuigi vahepealsed koroona-aastad koori- ja orkestriliikumist selgelt puudutasid, pole need siiski laululaste ja noorte pillimeeste esinemisrõõmu rikkunud. “Keskmine tase oli väga hea ja repertuaar üleüldiselt kenasti omandatud,” kiitis Seitam. “Selle eest tuleb kindlasti tunnustada ka kõiki juhendajaid – just nende panus laulupeotraditsiooni hoidmisel ja edasikandmisel on kriitilise tähtsusega.”

XIII noorte laulupeol osalejate täpne arv on Seitami sõnul veel selgitamisel. “Numbrite kokkulöömine võtab natuke aega, kasvõi näiteks muuhulgas seetõttu, et esinejate seas on üksjagu selliseid lapsi-noori, kes löövad kaasa mitmes kollektiivis. Praegu saab öelda, et laulupeole on tulemas ligi 25 000 esinejat, sealhulgas üle 22 600 koorilaulja ja pea 2300 sümfoonia- ja puhkpilliorkestri muusikut. Nagu ikka on meil laval kõige rohkem mudilaskoore. Suurema arvukusega on ka laste-  ja segakoorid,” rääkis Seitam. “Lisaks Eestis elavatele lauljatele-pillimängijatele on noortepeole saabumas ligikaudu 300 esinejat ka piiri tagant,” lisas muusikatoimetaja.

Laulupeo korraldusmeeskond võtab peole valitud kooridega ühendust tänase päeva jooksul, lisaks jõuab info lähiajal üles ka XIII noorte laulu- ja tantsupeo kodulehele.

XIII noorte peo muusikatoimetaja soovitusel võiksid peole osalevad kollektiivid ikka ka pärast eelproovide lõppemist veel edasi harjutada, et laulud-pillilood järgnevate nädalate jooksul ei ununeks.“ Juuni lõpus ootame koore ja orkestreid Tallinna lauluväljakule koondproovidesse, kus kogu kava saab viimase lihvi,” selgitab muusikatoimetaja. Ta edastab ka palve kõigile kollektiivide juhendajatele hoolikalt jälgida neile saadetavat korralduslikku infot. “Kindlasti tasub olla ühenduses oma maakonna kuraatoritega, kellel on ka laulupeonädalal toimuva osas olemas kõige värskem teave,” rõhutas Kersti Seitam.

XIII noorte laulupeo juhtmõte “Püha on maa” sündis käesoleva peo üldjuhi Pärt Uusbergi ideekavandist. Uusberg on öelnud, et sai selleks tõuke Hando Runneli luuletusest “Valgust!”, mis võttis tema jaoks kõige paremini kokku nägemuse tulevasest noortepeost. Sama luuletuse sõnadele loodud Pärt Uusbergi heliteos kõlab XIII noorte laulupeol ühendkooride esituses.

XIII noorte laulu- ja tantsupidu toimub 30. juunist 2. juulini Tallinnas. Tantsupeo etendus „Sillad“ 30. juunil ja 1. juulil, rahvamuusikapidu „Päriselt“ 1. juulil. Rongkäik ja laulupidu pealkirjaga „Püha on maa“ toimub 2. juulil. XIII noorte laulupeo kunstiline juht on Pärt Uusberg ning XIII noorte tantsupeo pealavastaja Agne Kurrikoff-Herman. Rahvamuusikapeo üldjuht on Juhan Uppin.

Foto: Rene Mitt

Valmis on saanud VI Uma Pido noodivihik ja algab kooride kirjapanek Uma Pidole, mis toimub 1. juunil 2024 Põlva Intsikurmus.

Seekordse peo keskmes on mäng, mis pakub lihtsat rõõmu koos olemisest, koos laulmisest ja koos hingamisest. Üheskoos lustides ja hõisates hoiame võrokeste pärandit. Kui meie juured on sügaval, siis ei kanguta meid siit eales ükski torm ega maru. Peo kavas on nii uuemaid kooridele seatud laule ja klassikalisi koorilaule kui ka rahvalaule, rahvalikke laule ja laulumänge. Peo lavastaja on Põlvast pärit Diana Leesalu.

Registreerumine peole on avatud 1. novembrini 2023. Kaasa lööma oodatakse mudilas-, laste-, poiste-, nais-, mees- ja segakoore kõigist Lõuna-Eesti maakondadest, kel on side võru keele ja kultuuriga. Aga peole on oodatud ka koorid, kes koos lõunaeestlastega võru keelest ja meelest rõõmu tunda tahavad ning laulud ära õpivad.

Ka seekord saavad ühendkooride hulka lavale laulma tulla konnakoorid, mis pannakse kokku pere-, sõprus- või kogukondadest. Ootame registreeruma! Tingimusteks on vaid konnakoori liikmete viisipidamisoskus ning nooti tundev juhendaja.

Samuti oodatakse Umalõ Pidole registreerunud mees- ja naiskooride juurde laule õppima viisipidajaid naisi nurmelt ja mehi metsast – kõiki nurmõnaisi ja mõtsamiihi nii külast kui linnast! Koos õpitakse selgeks nais- ja meeskooride laulud ning naiste-meeste osad ühendkoorilauludes. Rohkem infot saab www.umapido.ee uudiselingilt alates 15. septembrist 2023.

Koori kirjapanekuks Umale Pidole tuleb täita registreerimisleht lingil: https://forms.gle/GzjGyJggXY4QMriS8.

Küsimuste korral aitab projektijuht Merike Tigas (tel 5691 6280).

Peo noodivihik on 80 lehekülge ja kõigile kooriliikidele ühine. Kooridele, kus laulavad lapsed, maksab noodivihik 3 eurot ja täiskasvanute kooridele 5 eurot. Olgu selline hinnas vahetegemine kummardus kasvavale põlvkonnale! Koorijuhid saavad noodivihiku tasuta. Kui koor ei oska kohe otsustada, kas tulla peole või mitte, siis on koorijuhil võimalik paluda noodivihik endale tutvumiseks saata.

Noodivihikud saab kätte:

– Võru Instituudist (Merike Tigas, tel 5691 6280);

– Põlvast (Taisto Uuslail, tel 5749 3451);

– Tartu Omavalitsuste Liidust (Astrid Hallik, 5649 1696);

– postiga (sel juhul lisandub noodivihikute hinnale saatekulu).

Uma Pido ei ole lihtsalt laulupidu. See on tee, mida mööda käies hoiame end üleilmastumise tuultes kaotsimineku eest. Tulge meiega seda teed käima!

Uma Pido korraldajate nimel

Merike Tigas

projektijuht

merike.tigas@wi.ee, tel 5691 6280

umapido.ee

*******************************************************************************************************************

Nakkas pääle kuurõ kirjapandminõ Umalõ Pidolõ

Valmis om saanu VI Uma Pido noodivihk ja nakkas pääle kuurõ kirjapandminõ Umalõ Pidolõ, miä tulõ 1. piimäkuul 2024 Põlvan Indsikurmun.

Seokõrd om pido kesken mäng, miä pakk rõõmu kuun olõmisõst, kuun laulmisõst ja kuun hengämisest. Ütenkuun hõisatõn hoiami võrokõisi perändüst. Ja ku mi juurõ omma sügäväl, sis ei kanguda meid siist kunagi ütski torm ei maru. Pido kavan om seokõrd vahtsit kuurõlõ säetü laulõ, vanõmbit koorilaulõ, rahvalaulõ, rahvalikkõ laulõ ja ka laulumängõ. Pido lavastaja om Põlvast peri Leesalu Diana.

Pidolõ saa hinnäst kirja panda kooni 1. märdikuuni 2023. Laulma oodõtas mudilaisi-, latsi-, poiskõisi-, naisi-, miihi- ja segäkuurõ Lõuna-Eesti maakundõst. Niisama omma oodõdu koori muialt Eestist – tulõ õnnõ tahta võrokõisiga kuun võro keelest ja meelest rõõmu tunda ja laulu är oppi.

Nigu varramba saava ka seokõrd ütiskuurõga kuun püüne pääle astu kunnakoori, kon omma kuun perekunna, sõpruskunna vai kogokunna. Oodami hinnäst kirja pandma! Om õnnõ kats nõudmist: kunnakuur piäs viisi pidämä ja täl piäs olõma juhendaja, kiä mõist nuuti lukõ.

Viil oodõtas nurmõnaisi ja mõtsamiihi kuurõ mano, kiä omma hinnäst Umalõ Pidolõ kirja pandnu. Ütenkuun opitas selges naisi- ja miihikuurõ laulu ja naisi-miihi osa ütiskuurõ laulõn. Täpsämb teedüs www.pido.ee lingi päält uudissidõ alt alatõn 15. süküskuust.

Koori kirjapandmisõs tulõ täütä registriirmise vorm internetin: https://forms.gle/GzjGyJggXY4QMriS8

Ku om küsümüisi, and noilõ vastussõ Tigase Merike (tel 5691 6280).

Pido noodivihk om 80 lehekülge ja ütine kõigi kooriliike jaos. Latsilõ mass noodivihk 3 eurot ja suuri inemiisi kuurõlõ 5 eurot. Olku sääne vaihõtegemine hinnan kumardus kasuvalõ sugupõlvõlõ. Koorijuhi saava noodivihu massulda. Ku kuur ei mõista õkva otsust tetä, kas tulla Umalõ Pidolõ, sis või koorijuht pallõlda noodivihk hindäle tutvas saamisõs saata.

Noodivihu om võimalik kätte saia:

– Võro Instituudist (Merike Tigas, tel 5691 6280);

– Põlvast (Taisto Uuslail, tel 5749 3451);

– Tartu Omavalitsuisi Liidust (Astrid Hallik, tel 5649 1696);

– postiga (sis tulõ noodivihkõ hinnalõ mano saatõkulu).

Uma Pido ei olõ lihtsäle laulupidu, a reis, miä avitas meil üleilma tõmbetuuli käen hindäs jäiä. Tulkõ miika seod tiid käümä!

Uma Pido kõrraldajidõ nimel

Merike Tigas

projektijuht

merike.tigas@wi.ee, tel 5691 6280

umapido.ee

29. mail tähistatakse Eesti esimese elukutselise helilooja Rudolf Tobiase 150. sünniaastapäeva, aga tema tuntuimat teost saadab intriig. Tagatipuks tulid alles mõni aasta tagasi ühest unustatud kohvrist päevavalgele Tobiase käekirjaga kirjutatud „Joonase“ eestikeelsed tekstid. 13. oktoobril kõlab teos Tõnu Kaljuste juhatusel ja üle 100 laulja ja orkestrandi esituses Tallinna Metodisti kirikus.

Oratoorium “Joonas” on üks Eesti muusikakultuuri tüvitekste, millesse kirjutatud sümbolid on pärit Vanast Testamendist ja jõudnud meieni ka läbi erinevate eeposte.

Joonase tegelaskuju näitab inimestele, mis tegelikult on oluline – loodusseadused ja talupojamõistus. Ta võib olla pahur, kriitiline ning heidab rahvale üht-teist ette, sarnaselt nagu võime seda näha ka tänapäeva ühiskonnas. Joonas kurdab, et uskujaid on vähe – inimesi, kes sisuliselt tahavad midagi teha, neid on ka praegu hästi vähe järgi ja see kõnetab meid.

„Rudolf Tobiase 150. sünniaastapäeva tähistamiseks esitame „Joonase” muusikat nii nagu helilooja on selle kirja pannud. Lisame sellele eestikeelse teksti, mis pärineb Tobiase tütre Silvia Tobiase tehtud teose ümberkirjutusest. Helilooja soovile kodumaal teost eesti keeles esitada saime kinnitust mõned aastad tagasi kui leidsime Silvia Tobiasest Eestisse jäänud kohvrist Rudolf Tobiase kirjutatud eestikeelse libreto mustandi,“ ütles dirigent Tõnu Kaljuste.

Laval on Eesti autorite poolt kirjutatud teoste mõistes kolossaalne esitajate koosseis – üle 100 laulja ja orkestrandi: solistid Mirjam Mesak (sopran), Kai Rüütel (metsosopran), Mati Turi (tenor), Taavi Tampuu (bariton) ja Raiko Raalik (bass, Rahvusooper Estonia); chorus mysticus Maria Listra (sopran), Kadri Tegelmann (metsosopran), Endrik Üksvärav (tenor) ja Tamar Nugis (bass, Rahvusooper Estonia); Eesti Filharmoonia Kammerkoor, tütarlastekoor Ellerhein ja Tallinna Kammerorkester. Kontserti juhatab Eesti Filharmoonia Kammerkoori ning Tallinna Kammerorkestri kunstiline juht ja peadirigent Tõnu Kaljuste.

Piletid (kuni 31.08.2023 soodushinnaga) Piletilevis

Fotod: Vahur Lõhmus

XIII noorte tantsu- ja laulupeo meeskond ootab oma ridadesse vabatahtlikke ja rohesaadikuid, kes saavad aidata kaasa peo sujuvamale toimumisele ning on esinejatele-külalistele abiks erinevate küsimuste lahendamisel. Kui vabatahtlikel on väga erinevaid töölõike nii peoaladel kui ka rongkäigu korraldamisel, siis rohesaadikute ülesanne on aidata kaasa rohelisema laulupeo toimumisele.

Eesti Laulu ja Tantsupeo Sihtasutuse juht Margus Toomla ütles, et sel aastal on loodud mitmeid tegevusi keskkonnahoidlikumaks peokorralduseks. “Oleme võtnud  eesmärgiks koguda peoaladel tekkivaid jäätmeid liigiti ja vähendada pudelijookide tarbimist pakkudes inimestele kraanivett. Lisaks pakutakse sel suvel laulu- ja tantsupeol toitu ainult korduskasutatavatelt nõudelt, mis on samuti väga suur samm puhtama keskkonna poole” loetles Toomla. “Selleks, et pidulised saaks nende uuendustega kaasa minna, leiaks üles nõude tagastamiste kohad ja jäätmepunktid, paneme kokku eraldi vabatahtlike ehk rohesaadikute meeskonna.”

Toomla sõnul on rohesaadik see hea inimene, kes aitab külastajaid jäätmepunktide juures, kui külastaja jääb hätta õige konteineri valikul. “Rohesaadik teab, miks on laulu-ja tantsupidu keskkonnahoiule pühendunud ning jagab seda infot külastajatega, kui selleks vajadus tekib. Kuna rohesaadik on peopaigas kohapeal, siis on tal ka üldised teadmised peo korraldusest ning asukohtadest. Tal on info, kus paikneb esmaabi punkt, wc, söögikohad, väljapääsud ning kindlasti ka teadmine, kuhu viia oma korduskasutus nõud, kus külastaja oma pandiraha tagasi saab.” Toomla sõnul on rohesaadikute puhul oluline, et keskkonnavaldkond oleks neile südamelähedane ning neil oleks julgust inimesi sõbralikult suunata õigeid valikuid tegema.

Rohesaadikute kõrval ootab peotoimkond vabatahtlikke ka teistele töölõikudele. “Abikäsi on vaja nii tantsu- kui laulupeo väljakutoitlustuse korraldamise juurde, ligipääsetavuse toimkonda, rongkäigu organiseerimisele ja staabitööle,” tutvustas Margus Toomla võimalusi.

Vabatahtlikeks ja rohesaadikuteks sobivad täisealised entusiastlikud inimesed, kes on valmis noortepeo õnnestumisse oma aega panustama. Plussiks on mõne võõrkeele oskus, kuid see pole määrav. “Vabatahtlikud peaksid olema olema valmis käsi külge panema, kus iganes parasjagu abi vaja on. Mõnikord on vaja teha ka füüsilist tööd, näiteks transportida pille ja pillikaste, loomulikult arvestatakse sealjuures inimese suutlikkusega,” selgitas Toomla.

Vabatahtlikuks või rohesaadikuks soovijatel tuleks täita leheküljel laulupidu.ee asuvad registreerimisvormid. Seal on ühtlasi võimalik märkida kuupäevad, millal on aega panustada ja valida meelepärasemad tööülesanded. Seejärel saab huviline juba täpsema info edasise kohta.

Margus Toomla sõnul on laulu- ja tantsupidu oma olemuselt suur koostöö, kus ilusa sündmuse õnnestumisse annavad oma osa lauljad-tantsijad-pillimängijad ja nende juhendajad, publik, korraldajad ja loomulikult on väga oluline roll täita vabatahtlikel. “Püüame sealjuures liikuda üha keskkonnahoidlikuma peokorralduse poole ning seda suudame ainult kõik üheskoos panustades. Ma väga loodan, et saame sel korral üheskoos astuda laulu- ja tantsupeol astuda taas sammukese rohelisema tuleviku suunas. Sama mõtet kannab ju ka selleaastase peo pealkiri: “Püha on maa”,” ütles Margus Toomla.

XIII noorte laulu- ja tantsupidu toimub 30. juunist 2. juulini Tallinnas. Tantsupeo etendus „Sillad“ 30. juunil ja 1. juulil, rahvamuusikapidu „Päriselt“ 1. juulil. Rongkäik ja laulupidu „Püha on maa“ toimub 2. juulil. XIII noorte laulupeo kunstiline juht on Pärt Uusberg ning XIII noorte tantsupeo pealavastaja Agne Kurrikoff-Herman. Rahvamuusikapeo üldjuht on Juhan Uppin.

Foto: Jaak Arendi

Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia kutsub MUUSIKAPEDAGOOGIKA eriala infotunnile reedel, 12. mail kell 16.00.

Infotund toimub otseülekandena EMTA Facebookis ja YouTube’i kanalis. Hiljem on võimalik vaadata salvestust.

Infotunnis räägime, mida kujutab endast bakalaureuse õppekava muusikapedagoogika erialal:

– mida sel erialal õpetatakse?
– keda õppima oodatakse?
– millised on sisseastumisnõuded?
– millega tegelevad meie lõpetajad pärast õpingute lõppu?

Eriala tutvustavad õppekava juht ja üliõpilased, kes annavad mitmekülgse ülevaate ja vastavad ka küsimustele.

Lisainfo õpingute kohta: https://eamt.ee/erialad/muusikateadus/muusikapedagoogika/

 

Tallinna Tehnikaülikooli Akadeemiline Naiskoor osales Iirimaal Corkis toimuval rahvusvahelisel koorifestivalil, mis asutati juba 1954. aastal. See on üks Euroopa juhtivamaid festivale, mis on tuntud oma kõrge standardi, mitmekesise ja laiaulatusliku programmi ning sõbraliku vastuvõtu poolest. Festivalil osales ligi sada koori, kuid igal aastal valitakse välja mõned parimad rahvusvahelised amatöörkoorid, kes võistlevad maineka Fleischmann International Trophy nimel. Seekord oli konkursi programmi valitud 11 koori Kanadast Portugalini, nende hulgas kolm Eesti koori, kes kõik esikolmikusse jõudsid. Tasavägises konkurentsis ja pingelises punktiarvestuses võitis Tallinna Tehnikaülikooli Akadeemiline Naiskoor 90,56 punktiga III koha, Tartu Ülikooli Akadeemiline Naiskoor 90,67 punktiga II koha ja esikoha pälvis segakoor Huik! 92,89 punktiga. TalTech akadeemilise naiskoori konkursikavva kuulus kohustuslik vanamuusikateos Thomas Tallise motett „If ye love me“, Tõnu Kõrvitsa „Laulud laulude laulust“ tsüklist II osa „Ärka, põhjatuul“ ja III osa „Vaatame, kas viinapuu ajab võrseid…“ ning Arvo Pärdi „Zwei Beter“.

Koori dirigent Edmar Tuul kirjutab oma facebooki postituses: „Ma ei suuda isegi täna veel kirjeldada seda uhkust, mida ma tundsin naiste üle. Kohaliku aja järgi kell 22:15 (eesti aja järgi 00:15) minna lavale ning teha selline esitus, kus on emotsiooni, muusikat ja vokaaltehnilist perfektsust. See on lihtsalt vapustav. Sellel õhtul (ööl) 12 minutit laval olid need momendid, mis jäävad meelde kogu eluks.“

Kuigi konkursil osalemine oli kesksel kohal, ei piirdunud Corki kogemus ainult sellega. Festivalil said valitud koorid laulda konkursiväliselt mitmesugustel kontsertidel. Naiskoor esines koos Vilniuse ülikooli haigla kammerkoor Santaraga Triskeli kirikus. Blackpooli kirikus osaleti jumalateenistuse koorina ja Glanmire Community College’is esineti noortele õppuritele, kes kontserdi järel ühisel koosviibimisel ka ise tegid eksprompt muusikalisi etteasteid.

Konkursil osalejatele korraldati Meet and Greet seanss ja festivaliklubi, et võimaldada üksteise tundma õppimist ja mitteametlikult kohtuda lõbusas ning vabas õhkkonnas. Kogu festivali võttis kokku pidulik lõpugaala. Kontsertidel sai palju tähelepanu ja head tagasisidet Karin Tuule uudisteos „Silence“ Anne-Mai Tevahi sõnadele. Koori valmistasid konkursiks ette dirigent Edmar Tuul ja koormeister Karin Tuul ning hääleseadjad Karin Salumäe, Kalev Keeroja ja Alar Haak.

Fotod naiskoorist ja autasustamisest (erakogu)

14.-18. august 2023 Haapsalu Kutsehariduskeskus

Loengud ja õpitoad:

• 2025. aasta üldlaulupeo kontseptsiooni ja repertuaari tutvustus (Heli Jürgenson jt) – 10 tundi
• Vokaalpedagoogika, häälehoid, lahtilaulmine (Vilja Sliževski) – 7 tundi

Hääle kujundamine amatöörlauljatel: alused, harjutuste valik lahtilaulmisel, hääleharjutuste põhimõtete ühendamine koorirepertuaariga, lahtilaulmise põhimõtted, hingamine, terminoloogia, pop- ja klassikaline vokaal.

• Tööõnnest ja vaimsest tervisest pingeliste aegade kiuste (Tiina Saar-Veelmaa) – 5 tundi

Töökultuur, ülekoormus ja selle vältimine, toimetulek uue generatsiooni õppuritega

• 150 aastat Eesti laulupidusid (Riina Roose) – 3 tundi
• Rudolf Tobias – elu, looming, tähendus Eesti kultuuriloos (Tiia Järg) – 3 tundi
• Pilates (Anželika Murik) – 2 tundi
• Kogemuste kuld (Ene Üleoja jt) – 2 tundi

Teenekate koorijuhtide kogemused, muljed ja meenutused.

• Koorijuhi-muusikaõpetaja rõõmud, mured ja võimalikud lahendused (ümarlauaarutelu) – 4 tundi

Lisaks annavad seminarlaagri raames kontserdid ansambel Floridante, kammerkoor Collegium Musicale (dirigent Endrik Üksvärav), segakoor HUIK! ja Kammernaiskoor Musamari.

Registreerimine 31. juulini 2023.

Ajakava ja registreerimislehe leiad SIIT