Kammerkoor Helü (dirigent Küllike Joosing) pälvis ühe kuldmärgiga diplomi Tampere rahvusvahelisel koorikonkursil, mis toimus 14.-18. juunil 2023. aastal. Helü võistluskavasse kuulus Rudolf Tobiase, Lembit Veevo, Veljo Tormise ning Eric Whitacre’i looming. Rahvusvaheline žürii koosseisus Jennifer Tham (žürii esimees), Basilio Astulez, Orla Flanagan, Timo Nuoranne ja Kaija Viitasalo tunnustas koori kuldmedaliga ning andis võimaluse esineda konkursi galakontserdil.

Lisaks konkursile astus Helü üles festivalikontserdil ning sai rohkelt tunnustavat tagasisidet, näiteks ütles üks kuulaja Mart Saare “Mis sa nutad, tammekene” kohta, et koor kõlab nagu maailma suurim kannel. Helü eesmärk oli tutvustada Eesti heliloojate loomingut ning meie head koorilaulutava, mis on olnud aastakümneid äramärkimist vääriv kogu maailmas.

Festival andis Helüle võimaluse lähemalt tutvuda soome koorilaulu traditsiooniga ning sõlmida sidemeid sealsete kollektiiviga, millest loodetavasti kujunevad välja edaspidised koostöövõimalused. Soome koorilauljatele jäi kõrvu kammerkoor Helü kõlavärv, mille kujundamise eest on Helü äärmiselt tänulik hääleseadja Triin Ella põhjalikule tööle.

Kokku osales Tampereen Sävel – Tampere Vocal Music Festival konkursil 46 koori eri riikidest. Suurepärase korraldusega festival pakkus väga mitmekesist kava nii kooridele kui vokaalansamblitele, toimusid mitmed õpitoad, workshopid, meistriklassid ning kontserdid mitmes kohas üle linna. Kirsiks tordil oli Tõnu Kaljuste meistriklassi lõppkontsert, kus kõrgetasemeline Vancouveri kammerkoor esitas peamiselt eesti heliloojate loomingut.

Esmaspäeval, 14. augustil algab Haapsalus Eesti suurim ja pikimate traditsioonidega viiepäevane koorijuhtide-muusikaõpetajate koolituslaager – Eesti Kooriühingu 40. suveseminar „Haapsalu 2023“, mis toob Haapsallu kokku 110 koorijuhti ja muusikaõpetajat üle Eesti. 

Seminari loengud, õpitoad ja individuaaltunnid toimuvad Haapsalu Kutsehariduskeskuses, läbiviijateks Heli Jürgenson, Riina Roose, Tiia Järg, Vilja Sliževski, Anželika Murik, Tiina Saar-Veelmaa jt. Dirigeerimistehnika ja hääleseade tunde annavad Hirvo Surva, Triin Ella ja Jaanika Kuusik. Koolitusteemade ampluaa on lai, sisaldades kõike koorijuhile vajalikku – pilatesest ja töökultuurist kuni dirigeerimis- ja vokaaltehnikani. Kuulda saab ka teenekate koorijuhtide kogemusi ja meenutusi.
2025. aasta üldlaulupeo kontseptsiooni ja repertuaari tutvustab Heli Jürgenson.

Suveseminari raames toimub kol kontserti, mis on avatud ka Haapsalu linnarahvale ja teistele huvilistele: segakoori HUIK! ja kammernaiskoori MUUSAD kontsert „HUIK x MUUSAD“ Haapsalu Toomkirikus (14.08), ansambel Floridante kontsert „Õhtu ilu“ Uuemõisa mõisas (15.08) ja kammerkoori Collegium Musicale kontsert „Rudof Tobias 150“ Haapsalu Toomkirikus (16.08).

Suveseminari ajakava saab vaadata SIIT. 

Seminarlaagrit korraldab Eesti Kooriühing. See on toimunud alates 1983. aastast ning kujunenud koorijuhtide iga-aastaseks kohtumiskohaks, kus viie päeva kestel end täiendatakse, kontserte kuulatakse ning erialalisi küsimusi arutatakse.

Suveseminari korraldust toetavad Eesti Kultuurkapital, Kultuuriministeerium, Haridus- ja Teadusministeerium ning Eesti Laulu- ja Tantsupeo Sihtasutus.  

Nõmme Kultuurikeskuse Naiskoor Kevad esindas Eestit Lõuna-Koreas, Gangneungis 3.-13. juulini toimunud kooride maailmamängudel (World Choir Games). Naiskammerkooride (O9) avatud kategoorias saadi kulddiplom ning saavutati ka kategooriavõit.

Dirigent Õnne-Ann Roosvee juhatusel esitas 30-liikmeline naiskoor järgneva kava: 

Sergei Rahmaninov „Bogoroditse devo“, Frode Fjellheim „Dona Nobis Pacem“, Pierre Passereau „Il est bel et bon“ ning kolm osa Veljo Tormise “Sügismaastikest: Tuul kõnnumaa kohal, Külm sügisöö ja Kanarbik“. 

Kontsertmeister oli Irene Kabonen. 

Naiskammerkooride kategooria konkurssi võõrustas Gangneungi Presbyterian Church (presbüterli kirik).

Žüriisse kuulusid Byung Jik Lee (Korea), Giovanni Acciai (Itaalia), Ana Laura Rey (Rumeenia), Jan Mišek (Tšehhi) ja Ai Hooi Lim (Singapur).

Maailmamängudel osales 324 koori 35 riigist, seejuures oli Lõuna-Korea koore võistlustules üle 100.  

Gangneungis toimus kooride võistulaulmine samas kohas, kus 2018. aastal peeti taliolümpiamänge. 

Kevad osales konkursil ainsa Eesti koorina.

Lisaks konkursile tutvustati sõpruskontsertidel Gangneungis ja Seoulis Eesti koorimuusikat. Seoulis võõrustas koori ka Eesti saatkond.

Imeline Korea Vabariik jääb alatiseks meie südametesse.

2020 Eesti aasta naiskooriks valitud Kevad tähistab septembris oma 17. sünnipäeva. 

Kooris laulavad naised vanuses 15-55, keda ühendab armastus koorimuusika vastu, soov panustada kogukondlikku ellu, end arendada ja proovile panna. Koori jaoks on väga oluline kodukoha – Nõmme – identiteet. 

Hääleseadja laululaagrites on Egle Veltmann ja koormeister Jelizaveta Vilippus (kes Koreas ei osalenud).

Naiskoor Kevade võistlusreisi Lõuna-Koreasse toetasid Eesti Kultuurkapital ning Hooandja annetajad.  

Musamari Koorikooli tütarlastekoor (dirigent Tiina Mee, kontsertmeister Piia Paemurru) osales 6.–9. juulil Kreekas, Prevezas toimunud koorikonkursil 27th International Choral Competition of Preveza. Osaleti kahes kategoorias: kuni 18 aastaste lauljatega lastekooride kategoorias ja erinevate stiilide kategoorias (folkloori kavaga). Lastekooride kategoorias sai koor hõbemedali, erinevate stiilide kategoorias 1. koha ja kuldmedali. Lisaks pälvis koori dirigent Tiina Mee dirigendi eripreemia parima vokaalpedagoogilise töö eest noorte lauljatega.

Koorikonkursil osalesid koorid Iisraelist, Suurbritanniast, USA-st, Küproselt, Poolast, Sloveeniast, Filipiinidelt, Itaaliast, Serbiast, Saksamaalt, Rumeeniast, Norrast, Kreekast ja Eestist. Žüriisse kuulusid John Fitzpatrick (Iirimaa), Ursa Lah Rasmussen (Norra), Ambrož Ćopi (Sloveenia), Masis Aram Gözbek (Türgi) ja Maria Emma Meligopoulou (Kreeka).

21. juuni päikesetõusul süttis Võrumaal Viitina järvesaarel XIII noorte laulu- ja tantsupeo “Püha on maa” tuli. Edasi toob tulemeeskond peotule pealinna, kus selle võtab kuni noortepeo alguseni enda juurde hoiule Tehnikaülikooli Akadeemiline Meeskoor.

Pidulikust tulesüütamise tseremooniast võtsid osa XIII noorte laulu- ja tantsupeo kunstilised toimkonnad ning üldjuhid Pärt Uusberg, Agne Kurrikoff-Herman ja Juhan Uppin. Kui üldlaulu ja -tantsupeo toimumisaastatel süüdatakse peotuli  tavakohaselt Tartus, esimese laulupeo hällis, siis noortepeo tuletseremoonia puhul sellist traditsiooni ei ole ning tuli süüdatakse peo lähteideed järgides. “Võrumaal on tänavuse noortepeoga mitmeid kokkupuutepunkte. Just Võrumaal Ööbikuorus jalutades sündis Hando Runneli sõnadele laul “Valgust!”,” ütles laulupeo “Püha on maa” kunstiline juht Pärt Uusberg. “Samuti leiame seekordse laulu- kui ka tantsupeo kavast võrokese Mari Kalkuni laulu “Sata-sata!”,” lisas Uusberg.

Tule tõid laternas sümboolselt Viitina järvesaarele kohale möödunud juubelilaulu ja -tantsupeo üldjuhid Peeter Perens ja Vaike Rajaste. Laternast võttis pirruga tuld Eesti Laulu- ja Tantsupeo Sihtasutuse juhataja Margus Toomla, kes süütas sellega Viitina järvesaarele kohaliku kogukonna püstitatud lõkke. Lõke koosnes muuhulgas kümnetest laastudest, mille asetasid tuleasemele noortepeo kunstiliste toimkondade liikmed. Süttinud lõkkest panid eelmise peo üldjuhid uuesti põlema pirru, süütasid sellest uue peotõrviku ja andsid selle üle tänavuse noortepeo üldjuhtidele.

Tuletseremoonial kõlas Pärt Uusbergi/Hando Runneli ühendkooriteos “Valgust!”, mida koos XIII noortepeo kunstiliste toimkondadega laulsid Võru Noortekoor ja Rõuge Põhikooli lastekoor. Hugo Treffneri Gümnaasiumi rahvatantsuansambel Tantsutallad esitas tantsu “Soovide valss”, mille on loonud noorte tantsupeo traditsiooni algatajad Niina ja Alfred Raadik. Võrumaaa juurtega pärimusmuusik Mari Kalkun kandis ette võrukeelse laulu “Sata-sata”, mida laulavad noorte laulupeol lastekoorid ja mille saatel tantsivad tantsupeol noorte segarühmad Piduliku sündmuse märkimiseks istutasid üldjuhid Viitina mõisa juurde pärna.

Pärast tseremoonia lõppu võttis tõrviku enda hoolde Tallinna Tehnikaülikooli Akadeemiline Meeskoor, kelle juures on peotuli hoiul kuni XIII noorte laulu- ja tantsupeo alguseni. Tallinna Tehnikaülikooli meeskoor hoolitses ka möödunud juubelipeo ajal tuleteekonna muretu kulgemise eest.

XIII noorte laulu- ja tantsupidu toimub 30. juunist 2. juulini Tallinnas. Tantsupeo etendus „Sillad“ 30. juunil ja 1. juulil, rahvamuusikapidu „Päriselt“ 1. juulil. Rongkäik ja laulupidu „Püha on maa“ toimub 2. juulil. XIII noorte laulupeo kunstiline juht on Pärt Uusberg ning XIII noorte tantsupeo pealavastaja Agne Kurrikoff-Herman. Rahvamuusikapeo üldjuht on Juhan Uppin.

Foto: Tiina Tuul

Aavo Ots (25.01.1951– 10.06.2023) sündis Vastseliinas ja alustas trompetiõpinguid Leonid Eriku juhendamisel. Ta õppis Heino Elleri nimelises Tartu muusikakoolis trompeti ja koorijuhtimise erialal ning lõpetas Tallinna riikliku konservatooriumi koorijuhtimise erialal Gustav Ernesaksa ja Olev Oja klassis ning trompeti erialal Tõnu Tarumi klassis. Trompetiõpingutega jätkas ta Leningradi riiklikus konservatooriumis. 

Aavo Ots on mänginud Estonia teatri orkestris. Kuni surmani töötas ta Eesti muusika- ja teatriakadeemias ning muusika- ja balletikoolis. 

Üle 30 aasta korraldas ta kunstilise juhina rahvusvahelisi trompetipäevi, arvukaid meistriklasse, suvelaagreid õpilastele ja kontserte. 

Aavo Ots on dirigeerinud üldlaulupidudel ja üliõpilaslaulupidudel Gaudeamus puhkpilliorkestreid ning olnud puhkpilliorkestrite üldjuht. Ta on mitmekordne Eesti Kultuurkapitali aastapreemia laureaat, Eesti Kooriühingu auliige ja pälvinud mitmel korral Eesti Kooriühingu aasta orkestridirigendi nimetuse. Talle on omistatud Valgetähe V klassi teenetemärk. 

Hüvastijätt Aavo Otsaga toimub 16. juunil kell 11 Tallinna Jaani kirikus.

Foto: erakogu