Tule oma kooriga osalema rahvusvahelisele koorifestivalile Cantate Domino Kaunases 13.-15. oktoobril!

Koorijuhtide Liidu uudiskiri

Hea Koorijuht!

Oleme Eesti Koorijuhtide Liidu juhatusega võtnud meie ja teie ameti endale südameasjaks! Koos muudame rohkem ja kiiremini.

Liitu meie uudiskirjaga, et olla kursis ja jagada mõtteid.

Avaneb taotlusvoor laulu- ja tantsupeo liikumise juhendajate tööjõukulu toetuseks

Laulu- ja tantsupeoliikumises osalevate kollektiivide juhendajate 2024. aasta tööjõukulu toetuse taotlemiseks on taotlusvoor avatud 1. oktoobrist kuni 31. oktoobrini 2023.

2024. aastaks toetuse taotlemisel on minimaalne kontakttunni maksumus 19,05 eurot ning maksimaalne 38,10 eurot. Taotlusvooru prognoositav eelarve on 2 400 000 eurot. Lõplik taotlusvooru eelarve selgub pärast riigieelarve kinnitamist.

Toetuse eesmärk on väärtustada laulu- ja tantsupeo liikumises osalevaid kollektiivijuhte, andes neile võimaluse töötasu tõusuks s.h kehtestades miinimum tasumäära. Luua laulu- ja tantsupeo liikumises osalevatele kollektiivijuhtidele sotsiaalsed garantiid (puhkusetoetus jne) ja korrastada laulu- ja tantsupeo liikumises osalevate kollektiivide maastikku juhendajate palkamisel ning tagada laulu- ja tantsupeoliikumise traditsiooni jätkusuutlikkus.

Toetuse taotlemiseks tuleb tutvuda toetusmeetme määruse ja seletuskirjaga. Lisainfot leib veel Kultuuriministri 12. jaanuari 2021. a määrusest nr 1. Taotluse esitamine toimub Toetuste Menetlemise Infosüsteemi kaudu. Toetuse menetlejaks on Eesti Rahvakultuuri Keskus.

Algab kollektiivide registreerumine 2025. aasta laulu- ja tantsupeole ning rahvamuusikapeole

Alates tänasest saavad end kirja panna kõik kollektiivid, kes soovivad osa võtta XXVIII laulu- ja XXI tantsupeost ning rahvamuusikapeost. Registreerumine suurpeole kestab kuni 15. oktoobrini. Kuni septembri lõpuni on laulu- ja tantsupeo protsessis osalevatel kollektiividel võimalik taotleda toetust selleks loodud riiklikust toetusprogrammist.

Kollektiivid saavad end laulu-,  tantsu- ja rahvamuusikapeole kirja panna tavapäraselt laulu- ja tantsupeo elektroonilises registris aadressil: register.laulupidu.ee. Eesti Laulu- ja Tantsupeo Sihtasutuse juhataja Margus Toomla rõhutab, et eriti tasuks registreerumisega kiirustada just uutel kollektiividel, kes varem ei ole laulu- ja tantsupeol osalenud. „Kuna toetuse taotlemise eelduseks on osalemine laulu- ja tantsupeo protsessis, tuleks uutel kollektiividel end kirja panna kindlasti enne 30. septembrit, mil toetusprogrammi taotluste vastuvõtt lõpeb, sest ainult nii on ka uutel tulijatel võimalik taotleda toetust, mida saab kasutada näiteks nootide või tantsukirjelduste soetamiseks,“ selgitab Toomla.

XXVIII laulupeo kunstilise juhi Heli Jürgensoni sõnul olid üldlaulupeo kava koostamise aluseks kolm olulist märksõna – murded, murdumine ja aeg. Esimese päeva kava iseloomustab Heli sõnadega „hästi tasakaalus“. Repertuaar on kunstilise juhi sõnul üles ehitatud selliselt, et kõik murdepiirkonnad oleksid esindatud. Teise päeva kavas olevad laulud räägivad laulmise jõust ja väest. Iga liigi repertuaarist leiab ka teoseid, mis seostuvad murrete, murdumise ja aja teemaga ning kindlasti on selles ka mõni murdekeelne pala. Laval on kõik tavapärased kooriliigid alates mudilastest ja lõpetades segakooridega. Loomulikult on esindatud ka sümfoonia- ja puhkpilliorkestrid.

XXI tantsupeo pealavastaja Helena-Mariana Reimann ütleb, et lähtuvalt XXI tantsupeo lavastuslikust kontseptsioonist on sel korral suurimaks uudiseks varasemast erinev lähenemine rühmaliikide jaotusele. Eesti on jagatud erinevateks piirkondadeks ja tantsijate peole kandideerimine toimub seekord piirkonnapõhiselt. „Seega moodustuvad tantsupeo liigid lisaks traditsioonilistele üle-eestilistele liikidele ka piirkonnapõhiselt,“ rõhutab Reimann ning lisab: „Loodame, et selline muudatus tugevdab kogukonna ühtekuuluvustunnet. Piirkonniti ollakse ühise eesmärgi nimel väljas ja iga tantsija jaoks on seega oluline, et just tema piirkond säraks ja silma paistaks. See on samuti hea võimalus välja tuua paikkondlikke erisusi nii tantsus, muusikas kui ka rahvarõiva eripäras,“ ütleb pealavastaja. 

Rahvamuusikapeo üldjuht Helin Pihlap innustab peole registreeruma nii ansambleid kui ka üksikuid pillimehi. „2025. aastal toimuval rahvamuusikapeol on palju uut ja põnevat – peol esineb kaheksa pilliliiki, nende hulgas esimest korda oma liigina ka mandoliinid, karmoškad ja hiiu kandled. Iga liigi kavas on lugu solistiga, kelleks on selle pilli tõeline meister ja kogukonna vedaja. Esmakordselt on kavas ka ühine algus- ja lõpunumber, mis ühendavad peolisi ning pakuvad ka publikule võimalust kaasa lüüa,“ räägib üldjuht järgmise rahvamuusikapeo plaanidest.

XXVIII laulu- ja XXI tantsupeole saab registreeruda elektroonilises registris aadressil https://register.laulupidu.ee/ . Registeerumine lõpeb 15. oktoobril 2023

Lisainfot registreerumise kohta saab veebilehelt aadressil laulupidu.ee

Laulu- ja tantsupeo protsessis osalevate kollektiivide toetusprogrammi kohta on võimalik lugeda lisainfot veebilehelt aadressil https://sa.laulupidu.ee/toetusprogramm/. Toetusprogrammi taotlusvoor lõpeb 30. septembril 2023.

XXVIII laulu- ja XXI tantsupidu toimub 3.– 6. juulil 2025 Tallinnas. Laulupeo kunstiline juht on Heli Jürgenson, tantsupeo pealavastaja on Helena-Mariana Reimann ning rahvamuusikapeo üldjuht on Helin Pihlap. Laulu- ja tantsupeo korraldaja on Eesti Laulu- ja Tantsupeo Sihtasutus.

1. oktoobrini saab registreeruda vaimulikule laulupeole!

Tere, hea koorijuht!

28.-29. juunil 2024 toimub Viljandi lauluväljakul vaimulik laulupidu. Osalevad mudilaskoorid, lastekoorid, naiskoorid, segakoorid, valikkoorid ja puhkpilliorkestrid. Ühendkoor on muidugi ka. Sait koos repertuaari jm infoga on siin: https://kirikupaev.eelk.ee/

Ootame väga ka teie koore osalema! Osaleda saavad ka ansamblid, kes vastava repertuaari ära õpivad, kooridel pole minimaalse liikmete arvu nõuet. 

Registreerimise tähtaeg on 1. oktoober ja registreerimislehe leiate siit: https://kirikupaev.eelk.ee/laulupidu2024/registreerimine/

Registreerimislehed palun saatke meiliaadressile kirikupaev@gmail.com

Kui sooviksite kuidagi teisiti panustada sellesse üle-eestilisse suursündmusesse, siis seegi on võimalik: ootame vabatahtlikke, kes aitaks külalisi vastu võtta, kaasa registreerimisel, samuti peole eelneval ja järgneval ajal (tarvikute transpordist kuni plakatite levitamiseni). Andke endast ka palun teada meiliaadressile kirikupaev@gmail.com.

Noorte segakoorid on oodatud II Tallinna noortekooride festivalile 3.-5. novembril 2023!

Pärast eelmise aasta väga edukaks osalenud neidudekooride festivali korraldab Eesti Kooriühing Tallinnas teise festivali, seekord noorte segakooridele.

Festivalil:

  • õpime koos uut põnevat noortekoorimuusikat,
  • osaleme õpitubades ja loengutes, teemadeks:  rohepööre, vaimne tervis, keskkond, ringmajandus, vokaalimprovisatsioon,
  • inspireerivad kontserdid
  • pidu ühistegevuste ja üllatusesinejatega
  • soovijad saavad oma kooriga festivalikontsertidel iseseisvalt esineda

Registreerimise tähtaeg on 18. september 2023.

Kooridega töötavad festivalil dirigendid Janne Fridolin, Valter Soosalu, Karin Tuul ja Silja Uhs.

Festivali osavõtumaks (30 € laulja kohta) sisaldab laupäeva (04.11) lõuna- ja õhtusööke. Teisi sööke on võimalik juurde tellida hinnaga 5 € söögikorra kohta.

Soovijatele pakume nn laulupeomajutust Reaalkoolis (oma madrats ja magamiskott kaasa!) koos hommikusöögiga hinnaga 10 € öö laulja kohta.


Kui teil on küsimusi ja ettepanekuid, siis kirjutage ja/või helistage julgesti:
E-post: kaie.tanner@kooriyhing.eekooriyhing@kooriyhing.ee
Telefon: 627 44 51, 627 44 50, 51 44 301

Registreerimisvormi leiad SIIT 

II Tallinna noortekooride festivali ajakava projekt (võimalikud muutused!)

Reede 3. november
16.00 -18.30    ühine lahtilaulmine ja uute laulude õppimine Vene Kultuurikeskuses, EMTAs ja Reaalkoolis

19.00               õhtusöök Reaalkoolis

20.00               Rahvusooper Estonia poistekoori meeskvinteti kontsert EMTA suures saalis

Laupäev, 4. november

10.00 -13:00 õpitoad ja ühislaulmine Vene Kultuurikeskuses, EMTAs ja Reaalkoolis

13.00              lõuna Reaalkoolis

14.00 – 16.00 õpitoad, esinevate kooride saaliproovid

16.00 – 19.30    kooride kontserdid erinevates kohtades (EMTA saal, MUBA saal, Jaani kirik)

19.30              õhtusöök Reaalkoolis
20.30          ühine pidu üllatusesinejate ja ühistegevustega

Pühapäev, 5. nov

10.00 -10.45    ühine võimlemine ja lahtilaulmine Vene Kultuurikeskuses

11.00 -12.30    ühislaulmine Vene Kultuurikeskuses

12.30               lõunasöök (kaugelt tulijatele)

Ärasõit     

September on laulu- ja tantsupeo toetusprogrammikuu

Alates 1. septembrist kuni 30. septembrini on Kultuuriministeeriumi toetuste menetlemise infosüsteem (TMS) avatud laulu- ja tantsupeo toetuse aruandluseks eelmise hooaja toetuse kasutamise eest. Samas toimub ka uuenenud tingimustel toetuse taotlemine uueks, 2023/24, hooajaks. 

Aruandlus, hooaeg 2022/23
Eesti Laulu- ja Tantsupeo Sihtasutuse muusikatoimetaja Ave Sopp rõhutab, et kõige olulisem mida tähele panna on see, et lõppeva hooaja toetuse aruandlus vastaks nendele nõuetele, mis kehtisid toetuse taotlemise hetkel. „Ehk et 2022/23 toetusprogrammi tingimustes on täpselt ära määratletud nii abikõlblikud kui mitteabikõlblikud kulud ning tingimused. Näiteks tasub meeles pidada, et aruanne peab sisaldama ülevaadet repertuaari ja tegevuste kohta, alus- ja kuludokumentide andmeid ning viiteid tellitud teoste või avaliku esinemise  kohta (kuupäevaliselt), kui nende kulude katmiseks on kasutatud tegevustoetust,“ loetleb Sopp. Avaliku esinemise kulude all on mõeldud avaliku esinemise ruumi renti ja/või transpordikulu.

Uue hooaja toetusprogramm 2023/24
Toetusprogrammi eelmisel taotlusperioodil ilmnenud kitsaskohtade leevendamiseks on Eesti Laulu- ja Tantsupeo Sihtasutus koostöös Eesti Kooriühingu, Eesti Rahvatantsu ja Rahvamuusika Seltsi ja Kultuuriministeeriumiga määrust saabuvaks hooajaks muutnud ja täiendanud. Kõige olulisema muutusena toob Ave Sopp esile tõsiasja, et kollektiivitoetuse kasutamine on nüüdsest oluliselt vabam ning toetust on võimalik kasutada senisest mitmekülgsemalt kollektiivi järjepideva tegevuse toetamiseks. Samas rõhutab Sopp, et tingimustes on kirjas siiski ka mitmed mitteabikõlblikud kulud, mis valdavalt on seotud püsikuludega.

Teine oluline muudatus taotlemisel puudutab riigiasutuste või KOV üksuste kollektiive. Nimelt tuleb sellest taotlusvoorust alates lisada taotlusele ka kollektiivi juhi poolt digitaalallkirjaga kinnitatud kollektiivi hooajaplaan. „Nõue on tingitud sellest, et eriti vabama rahakasutuse valguses oleks kollektiivid teadlikud taotlemisest ning soovitavalt lepitaks juba taotlemise hetkel kokku plaanitav raha kasutus,“ selgitab Ave Sopp.

2023/2024 hooajaks saavad toetust taotleda kõik täiskasvanute kollektiivid, kes osalesid 2019 ja noorte kollektiivid, kes osalesid 2023. aasta peol (v.a võimlejad). Samuti kõik täiskasvanute- ning noorte kollektiivid (vastava liigi olemasolul), kes soovivad osa võtta ning registreerivad end 2025. aasta peole. Sellest taotlusvoorust saavad toetust taotleda peo rekvisiitide ja kostüümide kulude katteks ka võimlemisrühmad, kes soovivad osa võtta 2025. aasta peost. Täpsema info toetusprogrammi taotlemise ja tingimuste kohta leiate veebilehelt aadressiga https://sa.laulupidu.ee/toetusprogramm/

Laulu- ja tantsupeoliikumises osalevate kollektiivide tegevustoetuse määruse rakendamise eest vastutab Eesti Laulu- ja Tantsupeo Sihtasutus.

Toetuse andmise eesmärk on tagada UNESCO vaimse kultuuripärandi esindusnimekirja kantud laulu- ja tantsupidude traditsiooni kestmine ja arendada laulu- ja tantsupeo liikumises osalevate kollektiivide tegevust kvalifitseeritud juhendaja ja püsiva organisatsiooni toetamise kaudu.

Haapsalus kõlas uue laulupeo repertuaar

15. augustil esitles XXVIII laulupeo kunstiline juht Heli Jürgenson koos kunstilise toimkonnaga laulupeo kava. Eesti Kooriühingu korraldatud koorijuhtide ja muusikaõpetajate seminarlaagris Haapsalus said kohaletulnud osa kunstilise toimkonna aastapikkuse töö viljadest.

Jürgensoni sõnul said kava koostamisel aluseks kolm olulist märksõna – murded, murdumine ja aeg.  „Idee, seada kava koostamise keskteljeks murded ja murdekeel, sain juubelilaulupeo protsessis osaledes,“ ütleb kunstiline juht. Olgu meenutuseks mainitud, et 2019. aastal toimunud juubelilaulupeol juhatas Heli Jürgenson laulupeo avakontserdil Mart Saare teost „Noore veljo, veeritäge!“ valiksegakooride esituses. Sellesama teose leiame ka 2025. aasta laulupeo avakontserdi kavast.

„Murretelt rändas mõte sõnadele murdeline ja murdumine ning samuti sõnale aeg, sest eks laulupidugi ole jõudnud tänasesse päeva läbi vägagi murdeliste aegade. See traditsioon on mänginud kriitilistel hetkedel olulist rolli ja hoidnud meid nii üksikisikuna kui rahvana murdumast ning saanud otsekui iseolemise tüvitekstiks läbi aja ja ajaloo. Laulupeo kavas olev repertuaar kajastab aja kulgu, milles aukohal on erinevatest aegadest pärit murdekeelsed teosed,“ kirjeldas Heli Jürgenson XXVIII laulupeo ideekavandi saamislugu.

Haapsalus toimunud esitlusel kõlas esimese päeva avakontserdi kava salvestustelt. Teise päeva repertuaari kandis kohaletulnuile aga ette kunstilisest toimkonnast moodustatud koor.

XXVIII laulupeo repertuaari iseloomustab kunstiline juht Heli Jürgenson nii: „Kava toetub klassikute – Veljo Tormis, Ester Mägi, Cyrillus Kreek, Mart Saar, Miina Härma, Eduard Tubin, Peeter Süda – teostel, kes kõik on murret väärtustanud ja esile tõstnud. Tasakaaluks on murdekeelseid või folkloorseid uudisteoseid ja seadeid kaasaegsetelt heliloojatelt, nagu näiteks Riivo Jõgi, Liisi Koikson, Ülo Krigul, Mari Amor ja Margo Kõlar.“

Esimese päeva kava iseloomustab Heli sõnadega „hästi tasakaalus“. Repertuaar on kunstilise juhi sõnul üles ehitatud selliselt, et kõik murdepiirkonnad on esindatud ning kava esitavad valiknaiskoorid, valikmeeskoorid, valiklastekoorid ning valiksegakoorid. Autorite valik on heas mõttes kirev ja mitmekesine. „Nagu öeldud, toetub kava koorimuusika klassikutele, nagu näiteks Miina Härma, Veljo Tormis ja Mart Saar. Samas leiame autorite seast ka  tänased klassikud, nagu näiteks Arvo Pärt, Tõnu Kõrvits, Rasmus Puur, Pärt Uusberg ja Rein Rannap.

Sisu teljeks on laulud kodust, muusikast, laulmisest. Päeva märksõnaks on leelo. Laulupeo avaühendkoori  esituses kuuleme Mart Saare teost „Mis need ohjad meida hoidvad“ ja õhtu lõpetab regivärsiline ühislaul Veljo Tormiselt pealkirjaga „Kui mina hakkan laulemaie“.

Kunstilise juhi sõnul kandub leelo ka teise päeva, mil sümfooniaorkestrid kannavad ette Rasmus Puuri seade Mart Saare eelmisel päeval kõlanud teosele „Mis need ohjad meida hoidvad“.

Teise päeva kavas olevad laulud räägivad laulmise jõust ja väest. Iga liigi repertuaarist leiab ka teoseid, mis seostuvad murrete, murdumise ja aja teemaga ning kindlasti ka mõni murdekeelne pala. Laval on kõik tavaks saanud kooriliigid alates mudilastest ja lõpetades segakooridega. Loomulikult ka sümfoonia- ja puhkpilliorkestrid.

Heli Jürgensoni sõnul jäi kunstiline toimkond Haapsalus toimunud XXVIII laulupeo kahe kontserdipäeva kava esitlusega väga rahule. „Oluline oli koorilauljatena repertuaar nö läbi elada ja tunnetada, mis töötab ja mis ei tööta,“ toob kunstiline juht esile ning lisab:

„Esitluselt saime ka väga vajalikku tagasisidet kohaletulnuilt, mis aitab kunstilist toimkonda suure sammu võrra edasi järgmises ettevalmistusetapis, milleks on õppematerjalide koostamine. Kava tervikettekanne on plaanis teha siis, kui õppematerjalid on valminud, laulupeo hooaja eel mais 2024.“

XXVIII laulupeo kunstilisse toimkonda kuuluvad liigijuhid ja dirigendid on:

Kunstiline juht Heli Jürgenson
Laulupeo kunstilise juhi assistent Rasmus Puur

Mudilaskooride liigijuht Jaanika Kuusik
dirigendid Ilona Muhel, Raili Kaibald, Vilve Maide  

Lastekooride liigijuht Silja Uhs
dirigendid Aarne Saluveer, Kadi Härma, Mai Simson

Poistekooride liigijuht Janne Fridolin
dirigendid Kuldar Schüts, Mariliis Kreintaal

Meeskooride liigijuht Valter Soosalu
dirigendid Heldur Harry Põlda, Hirvo Surva, Kuno Kerge

Naiskooride liigijuht Külli Kiivet
dirigendid Andrus Siimon, Elen Ilves, Ode Pürg

Segakooride liigijuht Triin Koch
dirigendid Kärolin Tuisk, Pärt Uusberg, Rasmus Puur

Puhkpilliorkestrite liigijuht Bert Langeler
dirigendid Karl Abro, Peeter Saan, Priit Rusalepp

Sümfooniaorkestrite liigijuht Riivo Jõgi
dirigendid Imre Rohuväli, Jüri-Ruut Kangur, Ott Kask

Nõunikud
Raul Talmar, repertuaaritoimkonna liige
Ave Sopp, 2025. aasta peo muusikatoimetaja

XXVIII laulu- ja XXI tantsupidu toimub 3.-6. juulil 2025 Tallinnas. Laulupeo kunstiline juht on Heli Jürgenson, tantsupeo pealavastaja on Helena-Mariana Reimann ning rahvamuusikapeo üldjuht on Helin Pihlap. Laulu- ja tantsupeo korraldajaks on Eesti Laulu- ja Tantsupeo Sihtasutus.

Poistekoor Kalev ootab oma ridadesse uusi lauljaid!

Head laulupoisid ja noormehed!

Lugupeetud muusikaõpetaja ja lapsevanem!

Üle-eestiline Eesti Meestelaulu Seltsi poistekoor Kalev alustab 30. juubelihooaega ning kutsub endaga liituma kõiki huvilisi laulupoisse ja noormehi. Käesoleval hooajal ootavad meid põnevad muusikalised ja seltskondlikud tegevused nii Eestis kui väljaspool selle piire.

Hea muusikaõpetaja!

Kui sinu kooris on poisse ja noormehi, kelle kutsumuseks on laulmine ja kelle silm lauldes särab, siis kindlasti räägi ja soovita tubli laulupoiss laulma poistekoori Kalev ridadesse.

Meiega liitumiseks võta kindlasti ühendust!

Ootame tagasisdet hiljemalt 15. septembriks 2023

Dirigendid on valmis tulema teid kuulama kodukooli, kohapeal.

Meenutuseks esitus koori 25. juubelikontserdilt

Parimate soovidega!

Dirigendid

Indrek Vijard, tel. 5020690, e-mail dirketor@nmkool.ee

Kuldar Schüts, tel. 5137891, e-mail kuldarkuldar@gmail.com

Festival Lõuna-Prantsusmaal laste- ja noortekooridele

Laste- ja noortekoorid on oodatud osalema toredal festivalil Lõuna-Prantsusmaal 8.-12. mail 2024!

Osavõtutingimused väga soodsad, registreerimine kuni 30. septembrini!

REGISTER for the 2nd  Festival  JVM ( Jeunes Voix Mêlées) – THUIR- SOUTH OF FRANCE

Festival for children and youth choirs

From the 8th to the 12th of MAY 2024

Täpsem info festivali kodulehel