Eesti Kooriühing ja Eesti Puhkpillimuusika Ühing kuulutavad välja konkursi ENPO kunstilise juhi / peadirigendi kohale.

Kandideerida võivad kõik orkestrijuhid, kes vastavad esitatud nõuetele ning kellel on kollektiivi konkreetne arengu- ja tegevuskava selleks tööks järgnevaks viieks aastaks.

Kandideerimiseks tuleb esitada hiljemalt 17. novembriks 2023. a Eesti Kooriühingusse meiliaadressile aiki.koolmeister@kooriyhing.ee:  

• vabas vormis vastav avaldus, mis sisaldab ka viidet palgasoovile;
• CV senise loomingulise tegevuse ja saavutuste kohta;
• dirigendi kutsekvalifikatsiooni tõendava dokumendi koopia – nõutav vähemalt 6. kategooria kutsekvalifikatsioon;

• oma ettepanekud kollektiivi arengu- ja tegevuskava kohta järgnevaks viieks aastaks (oma kunstilise ettekujutuse ja tööplaani projekt kollektiivi järgneva viie aasta arengusuundade ja eesmärkide kohta);
• ettepanek kollektiivi teise dirigendi ja projektijuhi/manageri koha täitmiseks.
  Ka teisel dirigendil nõutav vähemalt 6. kategooria kutsekvalifikatsioon.
  Võimalik on ka külalisdirigentide kasutamine erinevates projektides. 

Kollektiivi kunstiliselt juhilt / peadirigendilt ootame:

• vastutamist vabariikliku kollektiivi töö plaanipärase täitmise eest.

Soovitav:

• varasem töökogemus projektkollektiivi juhina.

Eesti Kooriühingu muusikatoimkond vaatab laekunud avaldused läbi ja teatab tulemused hiljemalt 27. novembriks 2023.

Tutvustav info orkestri kohta on leitav: http://www.puhkpy.ee/Eesti_Noorte_Puhkpilliorkester_110.htm

Kellel ei ole nõutavat kutsetunnistust, jõuab selle veel taotleda. Info on leitav siit:

http://www.puhkpy.ee/Kutseandmine_81
Taotlused tuleks esitada hiljemalt 1. novembriks aadressile ryytelmaa@gmail.com

Tallinna Kultuuri- ja Spordiamet koostöös Eesti Kooriühinguga kuulutab välja kaks konkurssi, et leida esineja vabariigi aastapäeva kontserdile Mustpeade majas ja korraldaja märtsiküüditamise kontserdile Jaani kirikus.

Vabariigi aastapäeva kontserdi ESINEJA

Otsime koori, kes esineb Tallinna linna korraldataval Eesti Vabariigi aastapäeva kontserdil, mis toimub 24. veebruari päeval Mustpeade majas. Kontsert on publiku jaoks tasuta. Paku välja pidupäevakontserdile sobiv kontseptsioon ja kava. Soovi korral on võimalik koostööd teha Tallinna Politseiorkestriga. Kontsert kestab kuni 60 minutit ja on tasuta. Korraldaja on Tallinna Kultuuri- ja Spordiamet. Esinemistasu 650 eurot (sh km).

Palun saada koori ja dirigendi tutvustus, kontserdi kontseptsioon, kava ning tehnilised vajadused hiljemalt 10. novembril kristel.pedak@tallinnlv.ee. Samuti saab samal aadressil Kristel Pedaku poole pöörduda, kui konkursi kohta on küsimusi.

Esineja valib välja kooriühingu muusikanõukogu koostöös kultuuri- ja spordiametiga. Hinnatakse kava sobivust ja esineva kollektiivi kunstilist taset.

Märtsiküüditamise mälestuskontserdi KORRALDAJA

Tule korralda kontsert märtsiküüditamise aastapäeval, 25. märtsi õhtul Tallinna Jaani kirikus. Ootame kontserdiideed koos eelarvega. Eelarve peab sisaldama kõiki kulusid kontserdi korraldamiseks. Kontsert on publiku jaoks tasuta. Paku välja mälestuspäevale sobiv kontseptsioon ja kava. Esinejate arv ega koosseis ei ole piiratud. Konkursi võitnud korraldajaga sõlmitakse leping ning eraldatakse kuni 7000 eurot (sh km) vastavalt esitatud eelarvele.

Palun saada esinejate tutvustus, kontserdi kontseptsioon ja kava, kontserdi eelarve, kommunikatsiooni- ja turundusplaan hiljemalt 10. novembril kristel.pedak@tallinnlv.ee. Samuti saab samal aadressil Kristel Pedaku poole pöörduda, kui konkursi kohta on küsimusi.

Konkursil osalevad koorid ja organisatsioonid peavad tegutsema Tallinnas.

Kontserdi korraldaja valib välja kultuuri- ja spordiamet koostöös kooriühingu muusikanõukoguga. Hinnatakse projekti professionaalsust, eelarve mõistlikkust, kava sobivust ja esinejate kunstilist taset.

Konkursitulemustest teavitatakse osavõtjaid hiljemalt novembri lõpuks.

Aastal 2024 möödub 200 aastat Anton Bruckneri sünnist.

„Locus iste“ on üks Anton Bruckneri tuntumaid teoseid ja tema juubeliaasta alguses peaks see kõlama üle kogu maailma.

The Upper Austrian KulturEXPO Anton Bruckner 2024 kutsub koore ja lauljaid kogu maailmast saatma “Locus iste” esitusest videosalvestus. Valitud videosid saab näha filmis, mida esitatakse 1. jaanuaril 2024 Brucknerhaus Linzis.

Alates 1. jaanuarist 2024 on film avalikkusele kättesaadav ka veebisaidil www.anton-bruckner-2024.at

Videod tuleb esitada koos täidetud ja allkirjastatud registreerimisvormiga hiljemalt 1. detsembriks 2023.

Täpsem info, registreerimine ja video üleslaadimine: “Locus iste” spanning the world (anton-bruckner-2024.at)

Pühapäeval lõppes Eestis tegutsevate kollektiivide registreerumine 2025. aastal toimuvale laulu- ja tantsupeole. Esmaste andmete põhjal pani end laulupeole kirja 1085 koori ja orkestrit. Tantsupeole registreerus 1044 tantsu- ja võimlemisrühma ning soovist rahvamuusikapeol osaleda andsid teada 131 kollektiivi.

Väliskollektiivide registreerimine XXVIII laulu- ja XXI tantsupeole algab alates novembrist.

XXVIII laulupeole registreerunute seas on kõige arvukamalt segakoore – neid on kirjas 306. Samuti on osalemissoovist teada andnud üle 228 mudilaskoori, aga ka 134 naiskoori ning 38 meeskoori. Orkestritest on peole kirja pannud 59 puhkpilliorkestrit ning 28 sümfooniaorkestrit.

XXI tantsupeole on kõige enam registreeritud täiskasvanute segarühmi – neid on hetkel kirjas 336. Arvukalt on ka naisrühmi – 296 ning samuti on kirjas 205 võimlemisrühma. 

Laulu- ja tantsupeol toimub eraldi ka rahvamuusikapidu, kuhu sel korral registreerus 131 kollektiivi, sh 67 kollektiivi koondorkestrisse ning 28 kandleansamblit. Samuti panid end seekord rahvamuusikapeole kirja ka 198 üksikmängijat.

Eesti Laulu- ja Tantsupeo Sihtasutuse juhataja Margus Toomla tänab kõiki kollektiive ja nende juhte, kes end laulu- ja tantsupeole kirja panid. „Olgugi, et hetkel on tegemist üsna esmaste andmetega, mis kindlasti ajas veel muutuvad, annavad need meile väga olulise sisendi järgmiste tegevuste planeerimiseks suurpeo ettevalmistamisel,“ sõnas Toomla ja lisas: „Näiteks oskame nüüd ennustada laulikute ja tantsukirjelduste trükiarve ning saame hakata valmistuma järgmise aasta alguses toimuvateks „Terepäevadeks““.

XXVIII laulu- ja XXI tantsupidu toimub 3.– 6. juulil 2025 Tallinnas. Laulupeo kunstiline juht on Heli Jürgenson, tantsupeo pealavastaja on Helena-Mariana Reimann ning rahvamuusikapeo üldjuht on Helin Pihlap. Laulu- ja tantsupeo korraldaja on Eesti Laulu- ja Tantsupeo Sihtasutus.

Eesti Rahva Muuseumi Sõprade Selts koostöös Tartu linnavalitsusega soovib meie lauluisa Friedrich Reinhold Kreutzwaldi 220. sünniaastapäevaks korda teha tema ja ta perekonna hauaplatsi Tartus Raadi kalmistul. ERMi Sõprade Selts ja Tartu linn kutsuvad üles häid inimesi ja organisatsioone toetama Kreutzwaldi haua kordategemisel.

26. detsembril 2023. a tähistame Eesti rahvusliku kirjanduse looja, kirjaniku ja luuletaja, tõlkija ja mugandaja, rahvavalgustaja ja publitsisti, keelemehe, ühiskonnategelase ja arsti Friedrich Reinhold Kreutzwaldi 220. sünniaastapäeva. Peetakse mälestuspäevi, konverentse ja räägitakse suurmehe pärandist meie rahva kujunemisel ja kestmisel. Tartu linn puhastas suvel Fr. R. Kreutzwaldi monumendi Vabaduse puiestee pargis.

Eesti Rahva Muuseumi Sõprade Selts koostöös Tartu linnavalitsusega soovib Kreutzwaldi juubeliaastal korda teha tema perekonna hauaplatsi Tartus Raadi kalmistul. Vanad ja väärikad puud on end kalmule uhkelt sisse kasvatanud ning seeläbi äärekivisid nihutanud. Nüüd ongi plaan laiendada haua piiret ja anda puude juurestikule ruumi juurde, puhastada hauaplaadid ja kivirist, loodida ja puhastada kivipink ning teha kalmul kõik tööd, mis annavad Kreutzwaldi hauale väärika ilme. Tartu linna kalmistud on tellinud ära kalmule vajaliku äärekivide materjali ning esimene seeme haua korrastustöödeks on seega tänaseks külvatud. Et kõik vajalikud tööd saaksid tehtud, oleks annetajate abiga vaja koguda 9 000 eurot.

ERMi Sõprade Selts MTÜ kutsub kõiki sõpru, aatekaaslasi, organisatsioone ja institutsioone, kapitale ja kodasid, muuseume ja raamatukogusid, kirjastusi ja raamatuühinguid, ettevõtteid, riigiasutusi ja kohalikke omavalitsusi toetama annetustega Fr.R. Kreutzwaldi hauaplatsi kordategemist. Loodame hauaplatsi korda saada 2023. aasta oktoobri alguses.

Kõik tööd teeb Tartu firma Mandragora OÜ, kellega koostöös on restaureeritud Tartu kalmistutel kümneid meie rahvuslike ja akadeemiliste suurkujude hauaplatse (J. V. Jannsen, Fr. R. Faehlmann, R. Kallas, J. Hurt, J. K. S. Morgenstern, A. H. Willigerode, A. Reinvald jpt).

Teeme ühisel jõul korda meie rahvusliku suurmehe ja tema perekonna hauaplatsi. Kõikide annetajate nimed näidatakse soovi korral kampaania lõppedes seltsi ja Tartu linna kodulehel. Oleme iga väiksemagi annetuse eest väga tänulikud.

Friedrich Reinhold Kreutzwald sündis 26. detsembril 1803. a Virumaal Jõeperes ja suri 25. augustil 1882. a Tartus. Nii Kreutzwald ise kui ka tema abikaasa Marie Elisabeth Saedler ja nende tütar Adelheid Anette Blumberg on maetud perekonna hauaplatsile Tartus Raadil, Vana-Jaani kalmistul.

Annetusi saab teha

Eesti Rahva Muuseumi Sõprade Seltsi arveldusarvele EE901010102001500002.

ERMi Sõprade Selts MTÜ reg, nr 80077198

Palume annetust tehes kirjutada selgitusse:

Annetus Fr. R. Kreutzwaldi hauaplatsi korrastamiseks ja annetuse tegija nimi (või kelle nimel annetus tehakse jm)

Tallinna Reaalkooli tütarlastekoor (dirigent Heli Roos) saabus hõbediplomiga Itaalias Perugias toimunud rahvusvaheliselt koorikonkursilt “Voices for peace”.

Konkurss toimus 27. septembrist kuni 1. oktoobrini 2023 ning seal osales kokku 25 koori 15 erinevalt maalt.

Reaalkooli tütarlastekoor oli konkursi ainus lastekoor ning esineski lastekooride kategoorias. Koori kontsertmeister konkursil oli Õnne-Ann Roosvee, žüriisse kuulusid Xavier Garcia Cardona (Hispaania), Marit Tondel Bodsberg (Norra) ja Marco Berrini (Itaalia). Lisaks konkursile esines koor ka festivalikontserdil, kus kavas oli peamiselt Eesti koorimuusika (Tormis, Puur, Voorand, Ehala).

Projekt kestab 2024-2025 ning selle eesmärkideks on uute tehnoloogiate ning digitaalsete tööriistade arendamine, rahvusvahelise koostöö tugevdamine ning jätkusuutlik korraldustegevus kooskõlas Euroopa Rohelise Kokkuleppega.
Projekti tulemusena toimuvad mitmed erinevad koolitused ning webinarid, valmivad koolituste korraldusalaste juhiste kogumikud, digitaalne koolitusprogramm dirigentidele ja hääleseadjatele, toimunud sündmuste videojäädvustused ja mitmed uued kooriteosed.

Eestisse ootame koorimuusikaprofessionaale suvekursustele 2024. ja 2025. aastal, meie koorijuhid on oodatud õppereisidele ja koolitustele Horvaatias, Gruusias, Armeenias ja Liibanonis.

Eesti Kooriühingu partnerid Choral TIESis on Euroopa Kooriühing, Horvaatia Kultuuriühing, Rahvusvaheline Koorimuusika Föderatsioon ning kirjastus Carus.

Kuni 15. oktoobrini saavad kollektiivid end kirja panna XXVIII laulu- ja XXI tantsupeole ning rahvamuusikapeole. Tänaseks on peol osalemisest teada andnud juba rohkem kui 1700 kollektiivi. Järgmisele laulu-,  tantsu- ja rahvamuusikapeole saab registreerida tavapäraselt veebis aadressil: register.laulupidu.ee. Lisainfot registreerimistingimuste kohta leiab laulu- ja tantsupeo kodulehelt aadressiga laulupidu.ee.

Eesti Laulu- ja Tantsupeo Sihtasutuse juhataja Margus Toomla sõnul on tänaseks nii laulu- kui ka tantsupeole registreerunud mõlemale üle 800 kollektiivi ning rahvamuusikapeole ligi 100 kollektiivi. „Soovitan kõigil, kes järgmisest laulu- ja tantsupeost osa võtta kavatsevad kindlasti tegutseda juba täna ning oma registreerimist mitte viimasele minutile jätta. Juhul kui teil registreerimise käigus küsimusi peaks tekkima, on praegu võimalik neile ka rahulikult vastused leida. Viimasel minutil kipub sellega kiireks minema“ ütleb Toomla. Väliskollektiivid saavad sihtasutuse juhi sõnul aga end peole kirja panna alates novembri algusest. „Nende registreerimisinfo on peagi leitav samuti meie kodulehel aadressiga laulupidu.ee,“ selgitab Toomla. 

XXVIII laulupeo kunstilise juhi Heli Jürgensoni sõnul olid üldlaulupeo kava koostamise aluseks kolm olulist märksõna – murded, murdumine ja aeg. Esimese päeva kava iseloomustab Heli sõnadega „hästi tasakaalus“. Repertuaar on kunstilise juhi sõnul üles ehitatud selliselt, et kõik murdepiirkonnad oleksid esindatud. Teise päeva kavas olevad laulud räägivad laulmise jõust ja väest. Iga liigi repertuaarist leiab ka teoseid, mis seostuvad murrete, murdumise ja aja teemaga ning kindlasti on selles ka mõni murdekeelne pala. Laval on kõik tavapärased kooriliigid alates mudilastest ja lõpetades segakooridega. Loomulikult on esindatud ka sümfoonia- ja puhkpilliorkestrid.

XXI tantsupeo pealavastaja Helena-Mariana Reimann ütleb, et lähtuvalt XXI tantsupeo lavastuslikust kontseptsioonist on sel korral suurimaks uudiseks varasemast erinev lähenemine rühmaliikide jaotusele. Eesti on jagatud erinevateks piirkondadeks ja tantsijate peole kandideerimine toimub seekord piirkonnapõhiselt. „Seega moodustuvad tantsupeo liigid lisaks traditsioonilistele üle-eestilistele liikidele ka piirkonnapõhiselt,“ rõhutab Reimann ning lisab: „Loodame, et selline muudatus tugevdab kogukonna ühtekuuluvustunnet. Piirkonniti ollakse ühise eesmärgi nimel väljas ja iga tantsija jaoks on seega oluline, et just tema piirkond säraks ja silma paistaks. See on samuti hea võimalus välja tuua paikkondlikke erisusi nii tantsus, muusikas kui ka rahvarõiva eripäras,“ ütleb pealavastaja. 

Rahvamuusikapeo üldjuht Helin Pihlap innustab peole registreeruma nii ansambleid kui ka üksikuid pillimehi. „2025. aastal toimuval rahvamuusikapeol on palju uut ja põnevat – peol esineb kaheksa pilliliiki, nende hulgas esimest korda oma liigina ka mandoliinid, karmoškad ja hiiu kandled. Iga liigi kavas on lugu solistiga, kelleks on selle pilli tõeline meister ja kogukonna vedaja. Esmakordselt on kavas ka ühine algus- ja lõpunumber, mis ühendavad peolisi ning pakuvad ka publikule võimalust kaasa lüüa,“ räägib üldjuht järgmise rahvamuusikapeo plaanidest.

XXVIII laulu- ja XXI tantsupeole saab registreeruda elektroonilises registris aadressil https://register.laulupidu.ee/ . Registeerumine lõpeb 15. oktoobri südaööl. 

Lisainfot registreerumise kohta saab veebilehelt aadressil laulupidu.ee

XXVIII laulu- ja XXI tantsupidu toimub 3.– 6. juulil 2025 Tallinnas. Laulupeo kunstiline juht on Heli Jürgenson, tantsupeo pealavastaja on Helena-Mariana Reimann ning rahvamuusikapeo üldjuht on Helin Pihlap. Laulu- ja tantsupeo korraldaja on Eesti Laulu- ja Tantsupeo Sihtasutus.