XXVIII laulupeole on oodatud eesti kollektiivid, kes tegutsevad välismaal ning samuti külaliskollektiivid. Viimastel on osavõtumaht piiratud. Selleks on vajalik tutvuda osalemise tingimustega, täita registreerimisvorm ja avaldus.
Registreerumise järel on Eestist kaugemal tegutsevatel kollektiividel võimalik tellida vajalikud õppematerjalid (laulikud ja noodid). Nende tellimine toimub väliskollektiivide kuraatori vahendusel, kes saadab ka vajaliku info kõigile registreerunud kollektiividele. Eestist kaugemal tegutsevate kollektiivide täpsemate osalemistingimustega on võimalik tutvuda siin: https://2025.laulupidu.ee/laulupidu/xxviii-laulupeo-info-valiskollektiividele/
XXVIII laulupeo kunstilise juhi Heli Jürgensoni sõnul said üldlaulupeo kava koostamisel aluseks kolm olulist märksõna – murded, murdumine ja aeg. Esimese päeva kava iseloomustab Heli sõnadega „hästi tasakaalus“. Repertuaar on kunstilise juhi sõnul üles ehitatud selliselt, et kõik murdepiirkonnad on esindatud. Teise päeva kavas olevad laulud räägivad laulmise jõust ja väest. Iga liigi repertuaarist leiab ka teoseid, mis seostuvad murrete, murdumise ja aja teemaga ning kindlasti ka mõni murdekeelne pala. Laval on kõik tavaks saanud kooriliigid alates mudilastest ja lõpetades segakooridega. Loomulikult ka sümfoonia- ja puhkpilliorkestrid.
XXVIII laulu- ja XXI tantsupidu “Iseoma” toimub 3.-6. juulil 2025 Tallinnas. Laulupeo kunstiline juht on Heli Jürgenson, tantsupeo pealavastaja on Helena-Mariana Reimann ning rahvamuusikapeo üldjuht on Helin Pihlap. Laulu- ja tantsupeo korraldajaks on Eesti Laulu- ja Tantsupeo Sihtasutus.
Kuni 10. veebruarini on kõigil dirigentidel ja kollektiivide kontaktisikutel võimalik tellida XXVIII laulupeo laulikuid ja noote. Õppematerjalide tellimine toimub Eesti Laulu- ja Tantsupeo SA peo registris http://register.laulupidu.ee
Kooride õppematerjalid XXVIII laulupeo repertuaari omandamiseks on:
liigilaulik lauljale (liimköide) – sisaldab liigilaule ja ühendkoorilaule
liigilaulik dirigendile (spiraalköide) – sisaldab liigilaule ja ühendkoorilaule
valikkooride laulik (liimköide) – sisaldab valikkooride laule
valikkooride laulik dirigendile (spiraalköide) – sisaldab valikkooride laule
e-liigilaulik – sisaldab liigilaule ja ühendkoorilaule
e-valikkooride laulik – sisaldab valikkooride laule
klaverisaadete kogumik – sisaldab kõikide saatega lugude klaverisaateid
e-saatefonogrammide kogumik – sisaldab kõikide saatega lugude saatefonogramme
Lauljate liigilaulikute ja valikkoori laulikute (laulikud liimköites, e-laulikud) tellimuse esitab kollektiivi kontaktisik. Dirigendi õppematerjalide (spiraalköites laulik või e-laulik, klaverisaadete kogumik ja e-saatefonogrammid) tellimuse esitab iga dirigent ise ELT SA registris.
Laulikud trükistena:
– Mudilaskooride laulik;
– Lastekooride laulik (sisaldab liigilaule, ühendkoorilaule ja valiklastekoori laule);
– Poiste- ja poiste segakooride laulik.
Laulikud trükistena ja e-laulikuna:
Uuendusena on võimalik tellida meeskoori, naiskoori, segakoori liigi ja valikkooride repertuaari e-laulikuid. E-laulikud on kättesaadavad Scoremusicu keskkonnast. Peale arve tasumist saadetakse teile Scoremusicust e-kiri koos ligipääsukoodidega e-nootidele. iPad-is on noot kasutatav Scoremusicu e-nootidele mõeldud täisfunktsionaalsusega. E-nooti saab kasutada ka Android-seadmes, aga kahjuks ilma Scoremusicu e-nootidele mõeldud täisfunktsionaalsusega.
NB! Enne tellima asumist kaardistage iPad-i ja Android-seadmetes kasutatavate e-nootide vajadus, kuna need on tellimiskeskkonnas toodud välja eraldi.
Partiide komplektid on kättesaadavad ainult e-materjalina. Orkestrite õppematerjalide tellimuse esitab kollektiivi kontaktisik.
Partituurid trükistena:
Kui orkestri dirigent tegutseb mitme sama liigi orkestri juures, siis partituuride komplekti ei ole vaja soetada iga orkestri kohta eraldi. Orkestri kontaktisikul soovitame enne partituuride tellimuse alustamist dirigendiga konsulteerida ja vajadust kontrollida.
Partiide komplektid e-materjalidena on vaja eraldi tellida igale orkestrile. E-partiid on kättesaadavad Scoremusicu keskkonnast. Peale arve tasumist saadetakse teile Scoremusicust e-kiri koos ligipääsukoodidega e-nootidele.
10. korda toimuv heliloomingu konkurss “Noor helilooja” ootab uusi heliteoseid. Osalema on oodatud kuni 22-aastased noored heliloojad ning võistlustöid saab esitada kuni 18. märtsini 2024. Finaalkontsert leiab aset 27. aprillil kell 16 Tartus Heino Elleri Muusikakooli Tubina saalis. Konkurss toimub kahes vanuserühmas ning selle preemiafondi toetab LHV. Konkurssi korraldab Eesti Muusikafond koostöös Eesti Heliloojate Liiduga.
Konkursi eesmärk on anda noortele võimalus tutvustada oma loomingut laiemale publikule ning saada tagasisidet professionaalsetelt muusikutelt ja heliloojatelt. Konkursi eelvooru esitatud töödest teeb oma valiku heliloojatest koosnev žürii. Žürii koosseis avalikustatakse peale 18. märtsi, kui kõik võistlustööd on saabunud. Teise vooru pääsenud tööd kantakse ette finaalkontserdil just selleks korraks kokku kutsutud ansambli poolt: Jorma Toots (klaver), Kristin Müürsepp (flööt ja piccolo) ja Gertrud Jeffrei (Leopard) (löökpillid). Täpsem info ja löökpillide valik asub siin: Loomelabor 2024
Ettekannete põhjal valib žürii välja võitjad. Konkursi preemiafondi toetab LHV ja vanema vanusegrupi peavõit on 1000 eurot. Konkursi võiduga kaasneb võimalus luua uus teos festivalile Eesti Muusika Päevad. Konkursi korraldamise koostööpartnerid on Heino Elleri Muusikakool, Klassikaraadio, Eesti Muusika Päevad. Auhinnad panevad välja veel ERSO ja Rahvusvaheline Nüüdismuusika Festival AFEKT.
“Konkurss noortele heliloojatele võiks olla stiimuliks, et oma ideed ära vormistada ja need ka kuuldavaks teha. Inspiratsioon tabab neid, kes kõvasti pingutavad – see moto on saatnud heliloomingu pedagooge läbi ajastute. Muusika loomine ja vastav käsitööoskus saavad mu meelest kiirenduse just praktilise töö käigus, nõnda ei jäägi muud üle kui soovida fantaasiarikkaid ideid ja parimat võimalikku teostust,” kommenteerib konkursi kunstiline juht helilooja Ardo Ran Varres.
2023. aasta konkursi “LHV Noor Helilooja” võitsid Carola Mosca nooremas ning Brenda Pärtel ja Georg Jakob Salumäe vanemas vanuserühmas.
Nooremal vanuserühma osalejatelt oodatakse helitööd, mis on kirjutatud vähemalt kahele erinevale instrumendile. Vanema vanuserühma teosesse peavad olema kaasatud kõik kolm instrumentalisti. Üks autor võib esitada kuni kaks heliteost.
Noodimaterjal (partituur/partiid) tuleb esitada hiljemalt 18. märtsiks läbi vastava elektroonilise vormi. Konkursi teoste anonüümse hindamise huvides ei tohi nootidel ega muul üleslaetaval materjalil olla näha autori nimi.
Elektrooniline osalemise ankeet on jagatud kaheks sektsiooniks, esimeses kogutakse osaleja andmed koos märksõnaga, teises osas noodimaterjal.
Esimesest voorust finaali valitud teosed tehakse teatavaks hiljemalt 3. aprillil 2024 ning kuulutatakse välja Eesti Heliloojate Liidu kodulehel (www.helilooja.ee) ning Facebooki Loomelabori lehel. Konkursi finaal ja lõppkontsert toimub laupäeval 27. aprillil kell 16 Tartus, Heino Elleri Muusikakooli Tubina saalis.
Eesti Laulu- ja Tantsupeo Sihtasutus tutvustas 10. jaanuaril 2024 esimest korda järgmise üldlaulu- ja tantsupeo “Iseoma” lähteideid, väärtussõnumeid ja kunstilisi valikuid ning avalikustas esimest korda suurpeo visuaalse väljanägemise. Samuti on kollektiivide juhtidel võimalik nüüd tellida laulikuid ja tantsukirjeldusi ning end kirja panna jaanuari lõpus toimuvatele üle-eestilistele Terepäevadele.
Laulupeo loojaid on inspireerinud meie rikkalik murdekeelne looming ning tantsupidu kutsub tantsijaid Eestimaa erinevatest nurkadest suurele suguvõsa kokkutulekule. Piltlikult öeldes toovad seekord tantsijad igaüks ise tantsupeo Tallinnasse kaasa. Rahvamuusikapeole on oodata kolme uut pilliliiki.
Suurpeo logomärgi graafiliste elementide inspiratsiooniks on metsast ja põllult pärit üldtuntud taimede detailid ning terviksümbol on konstrueeritud erinevate elementide ühendusena. Logomärgi modernistlik käsitlus on üldistav, soovides ühendada erinevasse kogukonda, vanuse- või sotsiaalsesse gruppi kuuluvaid meie inimesi.
XXVIII laulupeo kunstilise juhi Heli Jürgensoni sõnul on repertuaar üles ehitatud selliselt, et kõik murdepiirkonnad on esindatud. “Iga liigi repertuaarist leiab teoseid, mis seostuvad murrete, murdumise ja aja teemaga ning kindlasti ka mõni murdekeelne pala. Laulud räägivad laulmise jõust ja väest,” kirjeldas ta.
XXI tantsupeo pealavastaja Helena-Mariana Reimanni sõnul on sel korral suurimaks uudiseks uudne lähenemine rühmaliikide jaotusele. “Eesti on jagatud erinevateks piirkondadeks ja tantsijate peoks valmistumine toimub seekord piirkonna põhiselt. Seega tantsupeo liigid moodustuvad lisaks traditsioonilistele üle-eestilistele liikidele, piirkondade põhiselt. Igal piirkonnal on täita eriline roll ja karakter meie suguvõsa kokkutulekul,“ selgitas Reimann. Ta lisas, et ebatraditsiooniliselt moodustavad seekord ka Eestist kaugemal tegutsevad kollektiivid oma liigi – Üleilma – ning nende tantsurühmade registreerimine peole kestab veel kuni jaanuari lõpuni.
Rahvamuusikapeo üldjuht Helin Pihlap ütles, et rahvamuusikapeol on palju uut ja põnevat. “Peol esineb kaheksa pilliliiki, nende hulgas esimest korda oma liigina ka mandoliinid, karmoškad ja hiiu kandled. Esmakordselt on kavas ka ühine alguse- ja lõpunumber, mis ühendavad peolisi ning pakuvad ka publikule võimalust kaasa lüüa,“ lisas ta.
XXVIII laulu- ja XXI tantsupeo peakunstnik on Marko Kekišev, kes on loonud “Iseoma” kujunduskontseptsiooni. “Me kõik oleme erinevad, kuid koos moodustame erilise terviku – nii laulu- ja tantsupeol osalejate kui osasaajatena. Seda individuaalset ja samas ühendavat kokkuvõtvalt tekkis ka visuaalne kujund “ühendatud erinevuste õis”,” selgitas ta. Märgile on erinevates formaatides lisatud ka vabageomeetriaga taustapinnad, mis loovad peole omast emotsionaalset mitmekesisust ja samas määratud värvisüsteemiga võimaluse funktsionaalselt eristada laulu-, tantsu- ja rahvamuusikapeo spetsiifilisi vajadusi. Üldine värvimudel on suviselt positiivne.
Algab õppematerjalide tellimine
Kuni 10. veebruarini saavad kollektiivide juhid laulu- ja tantsupeo registri kaudu tellida 2025. aasta laulu- ja tantsupeo õppematerjale. Osad õppematerjalid on seekord saadaval ka digitaalselt. Tellimine toimub laulu- ja tantsupeo registris.
Väliskollektiivide registreerimine kestab jaanuari lõpuni
Eestist kaugemal tegutsevatel kollektiividel on võimalik XXVIII laulu- ja XXI tantsupeole registreerida veel kuni 31. jaanuarini. Seejärel on ka nendel võimalik vajalikud õppematerjalid endale tellida. Täpsem info nii õppematerjalide kui ka välismaal tegutsevate kollektiivide registreerumise kohta on leitav kodulehel aadressiga laulupidu.ee.
Algavad pidu tutvustavad Terepäevad
26. jaanuarist kuni 4. veebruarini toimuvad üle Eesti “Iseoma” Terepäevad, kus tutvustatakse järgmist üldlaulu- ja tantsupidu. Terepäevadele on oodatud eelkõige kollektiivijuhid, aga ka teised huvilised, kes tahaksid kuulda, millised on laulu-, tantsu- ja rahvamuusikapeo lähteideed, uudised ning milline saab olema teekond XXVIII laulu- ja XXI tantsupeoni.
R, 26. jaanuar Rakvere kell 17:30, Rakvere Riigigümnaasiumis
P, 28. jaanuar Haapsalu kell 10:30, Haapsalu Kultuurikeskuses
P, 28. jaanuar Pärnu kell 16:00, Nooruse majas
E, 29. jaanuar Nasva kell 16:00, Nasva rahvamajas (Saaremaal)
R, 2. veebruar Võru kell 17:00, Võru Kannel, suur saalis
L, 3. veebruar Tartu kell 11:00, H. Elleri muusikakool, Tubina saalis
L, 3. veebruar Viljandi kell 17:00, Viljandi Gümnaasiumis
P, 4. veebruar Tallinn kell 12:00, Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia suures saalis
Tänasel üldpeo esitlusel esines osalejatele Tallinna Kammerkoor, XXVIII laulupeo kunstilise juhi Heli Jürgensoni juhatusel, rahvatantsurühm Koidupuna Kalev Järvela juhendamisel ja folklooriklubi Maatasa.
XXVIII laulu- ja XXI tantsupidu “Iseoma” toimub 3.-6. juulil 2025 Tallinnas. Laulupeo kunstiline juht on Heli Jürgenson, tantsupeo pealavastaja on Helena-Mariana Reimann ning rahvamuusikapeo üldjuht on Helin Pihlap. Laulu- ja tantsupeo korraldajaks on Eesti Laulu- ja Tantsupeo Sihtasutus.
XVII Eesti Kammerkooride Festival toimub 23.–24. märtsil 2024 Pärnu Vanalinna Põhikoolis. Festivali korraldab Eesti Kammerkooride Liit. Registreerimise tähtaeg: 15. jaanuar! Tutvu juhendiga siin: ekkl.ee/xvii-eesti-kammerkooride-festival
Kutsume ka sel aastal segakoore osalema Bachi Johannese passiooni ettekandes koraalilauljatena!
Kontsert toimub palmipuudepühal ehk pühapäeval, 24. märtsil 2024 kell 17 Tallinna Kaarli kirikus, dirigent on Andres Mustonen. Koorid laulavad kaasa 11 passioonikoraali saksa keeles, vastavalt soovile kas neljahäälses segakooriseades või ühehäälselt.
Osalevad koorid saavad noodid Kooriühingust meili teel, soovi korral on huvilistel võimalik ka küsida noodinäidist raskusastmega tutvumiseks.
Peaproov koos orkestriga toimub samal päeval orienteeruvalt kell 14, lisaks on plaanis üks varasem ühisproov kooridega, mille päev täpsustub.
Kasuta ainulaadset võimalust Bachi suurteose ettekandes kaasa teha!
Palume soovivatel kooridel registreeruda meiliaadressil kooriyhing@kooriyhing.ee hiljemalt 1. veebruariks k.a., märkides ära: • Koori nimi • Lauljate arv ja sopranite-altide-tenorite-basside arv eraldi • Dirigendi nimi ja kontakt (e-post ja telefon) • Kontaktisiku nimi ja kontakt (e-post ja telefon)
Kuna osalejate arv on piiratud, siis – kes ees, see sees!
Tartu Karlova Kooli koorikooli lastekoor osales 6.-9. detsembrini toimunud rahvusvahelisel koorikonkursil Bratislavas. Dirigent Vilve Maide juhtimisel toodi koju 2 kulddiplomit, I koht lastekooride kategoorias ja eripreemiaks kutse Barcelona koorikonkursile 2024. aasta septembris.
Konkurss toimus imeilusas Bratislava Primate palee peeglisaalis. Lisaks esineti ka kontsertidel Klarisky Music Hallis, Jesuiitide kirikus ja Bratislava jõuluturu kontsertlaval. Bratislava konkursil osales 60 lastekoori lauljat.
Lastekoor osales sellel konkursil esimest korda, kuid Karlova koorikooli kooridest on samal konkursil osalenud ka 2017. aastal Tartu Poistekoor ja 2018. aastal neidudekoor Kurekell, samuti tulemuslikult.
Viimati osales lastekoor 2017. aastal rahvusvahelisel koorikonkursil Krakowis, kus saavutati III koht ja poola helilooja teose parima esituse preemia.
Konkursil osales 16 koori Tšehhist, Poolast, Slovakkiast, Iirimaalt, Singapurist, Soomest ja Eestist.
Tartu Karlova Kooli lastekoor tänab Tartu Linnavalitsust ja Eesti Kultuurkapitali toetuse eest.
Foto: Kerli Viidebaum
Veebilehel kasutatakse küpsiseid. Küpsised on vajalikud teie kasutajamugavuse ning veebikülastusstatistika eesmärgil. Veebilehe kasutamise jätkamisel nõustute küpsiste privaatsustingimustega! Privaatsuspoliitika tingimusi näete siit.
