Estonia kontserdisaalis saab esmakordselt kuulda XXVIII laulupeo peakontserdi kooride kava

Pühapäeval, 5. mail saavad Estonia kontserdisaali kogunenud koorijuhid osa XXVIII laulupeo „Iseoma“ peakontserdi kooride kava esmaettekandest. Päevapikkusel kontserdil kõlavad laulupeo dirigentide juhatusel 15 koori s.h meie meeskooride lipulaeva Eesti Rahvusmeeskoori esituses kokku 29 teost.

Selline laulupeo kooride esitluskontsert on laulupeo kunstilise juhi Heli Jürgensoni sõnul õppeprotsessi traditsiooniline osa. „Laulupeoaastat sisse juhatav esitluskontsert on täiesti iseseisev ja unikaalne kunstiline sündmus, mis viib meid laulupeole nii lähedale, kui sellele üldse enne pidu ennast on võimalik pääseda. Suurpeo kava tervikuna kõlab laulupeo protsessi käigus tõepoolest ainult kaks korda – esimene kord 5. mail toimuval esitluskontserdil ja teine kord juba 6. juulil 2025 Tallinna lauluväljakul,“ ütleb Jürgenson.

Päev, nii nagu ka laulupeo suurkontsert, on üles ehitatud kooriliikide kaupa. Alustavad naiskoorid, neile järgnevad mudilas-, laste- ja segakoorid. Päeva teises pooles kõlavad ühendkooride, poiste- ja meeskooride kavad. „Iga liigijuht on oma kooriliigi esinemise ise ette valmistanud, valinud koorid ning viib oma lõiku kontserdist ka ise läbi. Samas ei kõla laval ainult muusika – igale teosega käib kaasas ka väike inspireeriv sissejuhatus,“ toob kunstiline juht esile.

Heli Jürgenson on esitluskontserdi eel ootusärev. Tema sõnul antakse just sellel päeval laulupeo kunstilise toimkonna ühisloomes sündinud kava sümboolselt üle kõigile kooridele ja koorijuhtidele. „See on meie kõigi suure ühise kunstilise rännaku algus. Ma soovin, et see päev tooks kõigile koorijuhtidele palju rõõmsaid taaskohtumisi tuntud teostega ning samuti põnevat ja inspireerivat uudisloomingu avastamist!“, ütleb Jürgenson.

Estonia kontserdisaalis toimuvast esitluskontserdist on oodatud osa saama kõik XXVIII laulupeoks valmistuvad koorijuhid. Osalemiseks on vajalik end eelnevalt kirja panna laulu- ja tantsupeo registris.

XXVIII laulu- ja XXI tantsupidu “Iseoma” toimub 3.-6. juulil 2025 Tallinnas. Laulupeo kunstiline juht on Heli Jürgenson, tantsupeo pealavastaja on Helena-Mariana Reimann ning rahvamuusikapeo üldjuht on Helin Pihlap. Laulu- ja tantsupeo korraldajaks on Eesti Laulu- ja Tantsupeo Sihtasutus. 

Eripakkumine ülemaailmsel laste- ja noortekooride festivalil osalemiseks 15.-19. juulil 2024 Hongkongis!

25 või enama lauljaga kooril on võimalus saada 20 % allahindlust osalustasudest ja 2000 USD suuruse stipendiumi osaluskulude katmiseks!

Festivali raames toimuvad:

  • Koorikonkurss 14 erinevas kategoorias
  • Meistriklassid
  • Ümarlauaarutelud
  • Õpitoad
  • Kutsutud kooride kontserdid: lastekoor Cantemus (Ungari), Utopia & Reality kammerkoor (Euroopa), Guangzhou Little Petrel Choir (Hiina)

Festivali info leiad SIIT

Registreerimise tähtaeg on 14. mai 2024.

Registreerimisvormi leiad SIIT

 

Registreerumine Põhjamaade Koorijuhtide Konverentsile Helsingis on avatud!

4.-6. oktoobril 2024 toimub Helsingis Musiikkitalos järjekordne Põhjamaade Koorijuhtide Konverents. Oodata on erinevaid kontserte, loenguid, õpitube ja kontserte, esinejate hulgas näiteks:

  • Merzi Rajala
  • Jani Sivén
  • Bernhardt Hess
  • Sibeliuse Akadeemia vokaalansambel
  • meeskoor Euga
  • Akadeemiline Naiskoor „Lyra“
  • Jt.

Lisaks on võimalik jälgida Sibeliuse Akadeemia dirigeerimisüliõpilaste meistriklassi, mida viib läbi Sigvards Kļava (Läti).

Konverentsi programm ja registreerimine on näha kodulehel: https://www.helsinki2024.fi/
Soodushinnaga saab registreeruda kuni 31. maini (260 € osavõtumaksu täishind, 160 € üliõpilasele).

Rakvere Riigigümnaasium otsib segakoorile koorijuhti!

Saadaval sooduspiletid James MacMillani autorikontserdile

Eesti  Kontsert kutsub kuulama Briti muusikaelu suurkuju, Šoti helilooja James Macmillani autorikontserti.

Eesti Filharmoonia Kammerkoori ja Tallinna Kammerorkestri osalusel toimuva kontserdi kavva on dirigent Tõnu Kaljuste valinud meditatsiooni Iona saare teemal, pealkirjaga “Í” , Klaverikontserdi nr. 2, kus solistiks Sten Heinoja, ning teose kammerkoorile ja viiulile “Domine non secundum peccata nostra”, solistiks Harry Traksmann .  

Autorikontserdi, kus helilooja ka ise publiku seas, muudab eriliseks Eesti Filharmoonia Kammerkoori ning Šoti Kammerorkestri poolt ühiselt tellitud  uudisteos kammerkoorile ja kammerorkestrile „Composed in August“. Šoti luuletaja Robert Burnsi samanimelise luuletuse tekstile loodud teose maailma esiettekanne toimus 21. märtsil 2024 Edinburghis.

MacMillani muusika avastamine on olnud puhas rõõm, sest lisaks mõjuva kirikumuusika kõrval on tema loomingus koht ka Šoti rahvamuusikal. Ja pole vast liialdus öelda, et mitte tema ei kasuta rahvamuusikat, vaid rahvamuusika kasutab teda. Šoti rahvamuusika keel on talle väga omane. Siin võiks tuua võrdluseks Veljo Tormise, kuigi MacMillani loomingus kohtuvad uus ja vana komplitseeritumal viisil kui Tormisel. Kui ma Eestis räägin Arvo Pärdi maailmast ja Veljo Tormise loodust, siis James MacMillanil saavad need teemad kokku üheks orgaaniliseks loominguks.

Tõnu Kaljuste

L 13. aprill 19.00 Estonia kontserdisaal

James MacMillan aprillis

Kooriühingu liikmetele on loodud sooduskood – salasõna „esineja“, hind 15 eurot.

Pileteid saab ilma lisatasuta osta SIIT

Koostöös Eesti Filharmoonia Kammerkoori ja Tallinna Filharmooniaga

Vanemuise teater kuulutas välja konkursi ooperikoori ametikohale KOORIARTIST soprani häälerühmas

E STuudio kammerkoor võitis Itaalia koorikonkursil Grand Prix’!

24.-28. märtsil toimus Itaalias Riva del Gardas rahvusvaheline koorikonkurss, mille võitis Tartus tegutsev E STuudio kammerkoor. Koori dirigeerisid Külli Lokko ja Karita Käesel. 

E STuudio kammerkoor võistles segakooride kategoorias, kus saavutati esikoht, ning vaimuliku muusika kategoorias, kus saavutati teine koht. Suurima triumfina saavutati ka konkursi Grand Prix ehk üldvõit. 

Juba 17. korda toimuval Riva del Garda koorifestivalil võistles tänavu seitsmes kategoorias kokku 15 koori Itaaliast, Tšehhist, Lätist, Rootsist, Saksamaalt, Iirimaalt, Ungarist, Norrast ja Sloveeniast. 

E STuudio kammerkoor esitas kolme konkursipäeva vältel esitati 10 teost. San Giuseppe kirikus kõlas nii Arvo Pärdi ja Veljo Tormise looming kui ka Charles Villiers Stanfordi, Michael Ostrzyga, James McMillani ja mitmete teiste heliloojate teosed.

Konkursi üldvõitja valiti välja 10 koori seast ning Grand Prix’ võidu tõid E STuudio kammerkoorile Mart Saare ja Michael John Trotta teosed. Konkursi žürii, kuhu kuulusid koorimuusika eksperdid Saksamaalt, Sri Lankalt ja Itaaliast, kiitsid E STuudio kammerkoori silmapaistvat saavutust ja lummavaid etteasteid.

Konkursile minekut toetasid Tartu linn ja Eesti Kultuurkapital.

E STuudio kammerkoor, varasema nimega E STuudio noortekoor on tegutsenud 2013. aastast. Alates 2018. aastast laulab E STuudio kammerkoor E STuudio koori- ja tantsukooli juures, mille asutas koori dirigent Külli Lokko. Koor on Eestit ja Tartu linna esindanud ja märkimisväärseid tulemusi saavutanud erinevatel rahvusvahelistel kontsertidel ja konkurssidel USAst Austraaliani.

Foto: erakogu

Veljo Tormise Virtuaalkeskus kutsub koore, ansambleid ja lauljaid esitama Veljo Tormise loomingut tähistamaks tema 95. sünniaastapäeva.

Veljo Tormise Virtuaalkeskus kutsub kooride, ansamblite ja lauljate ülemaailmset peret osalema ühes suursuguses austusavalduses, tähistamaks legendaarse helilooja Veljo Tormise 95. sünniaastapäeva.

Tormise looming on pakkunud rõõmu ja kõnetanud südameid kõigil mandritel, kõlades nii väiksemates kogukondades, rahvapidudel kui ka suurtes kontserdisaalides. Üleskutse ühendab koorirahva, kes austab ja kannab edasi Veljo Tormise loomepärandit.

Osalemiseks vali oma lemmiklaul(ud) Veljo Tormise loomingust. Filmi vabas vormis ja käepäraste vahenditega video enda/koori/ansambli esitusest, lae see üles YouTube’i ning edasta korraldajale veebilink. Oodatud on ka sotsiaalmeediapostitused viitega #Tormis95.

Võistulaulmise krooniks on unikaalne võimalus külastada Veljo Tormise sünnipaika Kõrveaial, avastades tema loomingulisi juuri. Konkursi võitjad valitakse rahvusvahelise žürii poolt, kes hindab esituse emotsiooni, laulu sisu edasiandmist, laulmise puhtust, tehnilist kvaliteeti või loomingulist lähenemist. Parimaid esitusi ootavad ka eriauhinnad!

Konkursi korraldaja soovitab valida hästi tuntud ja armastatud teoseid, arvestades koori koosseisu ja lauljate võimekust. Esituse võib jäädvustada vabas vormis ja käepäraste vahenditega. Lauluvideod tuleb üles laadida YouTube’i platvormile ning veebilink edastada korraldajale. Kõikidest saadetud videotest luuakse videokollaaž, mida vaadatakse ühiselt suurelt ekraanilt Veljo Tormise 95. juubeliüritusel Kõrveaial ja virtuaalselt koos rahvusvahelise publikuga.

Videote edastamise tähtaeg on 07.05.2025.

Lisateabe saamiseks palume võtta ühendust e-aadressidel: iti@veljotormis.com; eva@veljotormis.com.

Kutsume koore üle Eesti tähistama rahvusvahelist muusikapäeva kontserdiga 1. oktoobril!

Rahvusvahelist muusikapäeva tähistatakse alates 1975. aastast ülemaailmselt märkamaks muusika olulisust meie igapäevaelus. Eesti Muusikanõukogu eestvedamisel on 2013. aastast Muusikapäeva kontserdid rõõmustanud kuulajaid üle Eesti. 

Kui saate teisipäeval, 1. oktoobril korraldada oma kontserdi, siis palun andke sellest teada täites vormi: https://forms.gle/3qzznmog5J1P5xvt

Siis liidetakse teie kontsert Muusikapäeva programmi ja kodulehele, kus jagame infot kuhu minna ning mida muusikapäeval kuulata!
Selle aasta muusikapäeva üle-eestiline programm koostatakse varasemate aastatest varem ja seoses sellega palume oma sündmusest teada anda ja ankeet täita hiljemalt 10. maiks 2024. 

Kui Teil on küsimusi helistage või kirjutage julgelt.

Loome koos heliseva Muusikapäeva!

Lugupidamisega
Kaisa Lõhmus
Muusikapäeva meeskond
www.muusikapaev.ee
+372 55970973 
kaisalohmus@muusikapaev.ee

XVII Eesti Kammerkooride Festival toob Pärnusse päeva täis muusikat 

Laupäeval, 23. märtsil toimub Pärnu Vanalinna Põhikoolis järjekorras XVII Eesti Kammerkooride Festival. Tegus päev toob suvepealinna kaheksa koori osalema võistulaulmisel, pakkudes kuulajatele mitmekesist muusikalist elamust.

Alates 1986. aastast on iga kahe aasta järel toimunud Vabariiklik Kammerkooride Festival, mille korraldaja on 1998. aastast Eesti Kooriühingu üks alaliitudest, Eesti Kammerkooride Liit. Kammerkooride tegevust esitleva festivali keskmeks on kooride konkurss ja avatud kontserdid. Viimati toimus festival 2022. aasta aprillis Tamsalu Kultuurimajas, kus konkursi A-kategooria võitis noorte segakoor Vox Populi, dirigent Janne Fridolin.

Tänavu 23. märtsil Pärnus toimuval konkursil võtavad mõõtu kaheksa kammerkoori kahes kategoorias. Nende esitusi hindab viieliikmeline žürii Läti ja Eesti koorimuusika ja kultuurivaldkonna spetsialistidest, koosseisus: Marta Ozola (Läti kooridirigent, segakoori Pa Saulei kunstiline juht), Küllike Joosing (Tartu koorijuht ja pedagoog, 2024. aasta Tartu laulupeo kunstiline juht), Marika Pärk (Pärnu kontserdimaja juht, laulupidude kavajuht, Pärnu koorijuht), Allan Vurma (muusikateadlane, laulja ja hääleseadja) ja Kuldar Schüts (koorijuht, Rahvusmeeskoori laulja, koormeister ja külalisdirigent, aasta dirigent 2023). Festival võtab tänavu kohustuslike lugudega fookusesse romantilise ajastu muusika ja Eesti naisheliloojate loomingu.

“Kammerkooride festival on ennekõike koorimuusika pidupäev, kus meie harrastuskooridel on võimalik luua elamusi ja õppida kolleegidelt,” sõnas Eesti Kammerkooride Liidu esinaine Karin Tuul. “See on järjepidevalt toimunud juba pea 40 aastat, pakkudes Eestis ühena vähestest võimalust omavahel mõõtu võtta kõikide kooriliikide esindajatel.”

Festivali avamine toimub 23. märtsil kell 11.00 Pärnu Vanalinna Põhikoolis, avamisele järgnevad B- ja A-kategooria konkursid. Pärastlõunal leiavad aset kooride lauljatele suunatud loengud ja töötoad. Festivalile paneb punkti kell 18.00 algav lõppkontsert ja autasustamine. 

Konkursivoorud ja lõppkontsert on kuulajatele tasuta, annetuse alusel. Täpsem ajakava ja info on leitav Eesti Kammerkooride Liidu kodulehel ja sotsiaalmeedias

XVII Eesti Kammerkooride Festivali korraldab Eesti Kammerkooride Liit. Festivali toimumist toetavad Pärnu linn, Eesti Kultuurkapital, Kultuuriministeerium, Eesti Kooriühing, ajakiri Muusika ja Eesti Muusika Infokeskus.