Olete oodatud koos sõpradega Estonia kontserdisaali, et veeta eriline õhtu Soome armastatuima helilooja Jean Sibeliuse loominguga.
Selle nädala reedesele ERSO kontserdile „Kalevala lood. Jean Sibelius“ on saadaval piiratud arv sooduspileteid. Piletite ostmiseks tuleb toimida järgnevalt. Lisage tavahinnaga (I-III hinnaklass) pilet(id) ostukorvi. Sisestage sooduskood (KULTUURISÕBER) vastavasse lahtrisse. Aktiveerige kood, seejärel asendub täishind summaga 13€. Sooduspileteid on võimalik osta ka Estonia kontserdisaali kassast. PILETID: II: Kalevala lood. Jean Sibelius
14. veebruar 2026 kell 13.00 Tartu Karlova kooli Salme aula Salme 1
13.00 KONKURSS 18.00 KONTSERT JA AUTASUSTAMINE
AJAKAVA 13.00 Vaba kategooria, vokaalansamblite kategooria, koolikooride D-kategooria +Koor Kuusalu Meeskoor Kaerepere segakoor Tallinna 21. Kooli kammerkoor Paide Gümnaasiumi noortekoor Hugo Treffneri Gümnaasiumi segakoor Anima Saaremaa Gümnaasiumi segakoor 14.50 PAUS 15.05 Segakooride C-, B- ja A-kategooria Segakoor Keila Tallinna Segakoor Sakala Tallinna Tuletõrjeühingu Segakoor “Sõprus” Biomeedikumi segakoor Kammerkoor Õnneline Kammerkoor Solare Segakoor Vikerlased Eesti Rahvusringhäälingu Segakoor Tartu Üliõpilassegakoor
Pühapäeval, 8. veebruaril kuulutas Eesti Kooriühing Estonia kontserdisaalis välja koori- ja puhkpillimuusika aastapreemiate saajad.
Aasta koore 2025 on kaks. Kontsertkooride kategoorias sai selle tiitli Musamari Koorikooli tütarlastekoor (dirigent Tiina Mee), kes pälvis I koha noortekooride kategoorias ja I koha rahvamuusika kategoorias V rahvusvahelisel Salzburgi koorifestivalil Austrias ning II koha noortekooride kategoorias XVIII rahvusvahelisel koorifestivalil „Tallinn 2025”.
Panuse eest kultuuriruumi pälvis aasta koori tiitli Rae Kammerkoor (dirigent Ingrid Orumaa), kelle 2025. aasta tegemiste hulka kuulus osalemine Rae valla segakooride ühiskontserdil „Tormis 95”.
Aasta dirigendiks 2025 valiti Heli Jürgenson – 2025. aasta üldlaulupeo „Iseoma“ kunstiline juht, Tallinna Kammerkoori peadirigent ning rahvusooperi peakoormeister.
Aasta dirigent-muusikaõpetaja 2025 on Kadi Härma – Keila Kooli laste- ja poistesegakoori ning Nõmme Õpetajate Naiskoori dirigent ja 2025. aasta laulupeol „Iseoma” lastekooride liigidirigent.
Aasta noore dirigendi 2025 tiitli sai Kärolin Tuisk – Tartu Jaan Poska Gümnaasiumi muusikaõpetaja ja segakoori dirigent, Tartu Tamme Kooli mudilaskoori ja lastekoori dirigent ning kammerkoori Kolm Lindu dirigent. 2025. aasta üldlaulupeol „Iseoma” juhatas Kärolin segakoore.
Aasta puhkpilliorkestriks valiti Võru linna puhkpilliorkester (dirigent José Antonio Page Ramírez), kes paistis 2025. aastal silma arvukate esinemistega.
Aasta orkestridirigendiks 2025 tunnistati Bert Langeler – Viljandi, Tõrva ja Võhma muusikakoolide puhkpilliorkestrite ja -ansamblite dirigent ja vaskpilliõpetaja, Tallinna Muusika- ja Balletikooli sümfoonilise puhkpilliorkestri dirigent, Vabariikliku Orkestrijuhtide Puhkpilliorkestri peadirigent, Viljandimaa Puhkpilliorkestri dirigent ning vaskpillide ja didaktika õppejõud Tartu Ülikooli Viljandi Kultuuriakadeemias.
2025. aastal oli ta üldlaulupeo ,,Iseoma” puhkpilliorkestrite liigijuht ja dirigent.
Aasta toetajad 2025 on Kultuuriministeerium, kes toetas rahvusvahelise konverentsi LEADING VOICES korraldamist olulises mahus ning Ivar Dembovski – 2025. aastal Eesti Meestelaulu Seltsi suurtoetaja.
Aasta korraldaja 2025 on Indrek Mustimets – Uno Uiga 100. sünniaastapäeva pidunädala peakorraldaja.
Aasta tegu 2025 on rahvusvaheline muusikasümpoosion Leading Voices, mis tõi Tallinna kokku enam kui 800 osavõtjat 38 riigist.
Aasta suurtegu 2025 on XXVIII üldlaulupidu ISEOMA.
Koostööpreemia 2025 – Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia oli 2025. aastal Leading Voicese põhiliseks toimumiskohaks ja ka üheks korraldajatest; Varje Vürst on oluline koostööpartner tervele koorimaastikule tänu oma pühendumisele Eesti Koorijuhtide Liidu loomisel ning koorijuhtide kutsesüsteemi väljatöötamisel ja kutsetaotluste koordineerimisel.
Aasta kooriplaat 2025 on „Õhtute kuld”. Tartu Üliõpilassegakoor (dirigendid Küllike Joosing, Liis Rull ja Liine Palu). Plaadil on aastate jooksul Tartu Üliõpilassegakoorile kirjutatud teosed, nende kõrval on ka valik ajatut klassikat.
Aasta koorihelilooja 2025 on Riivo Jõgi, kellel valmis 2025. aastal kokku 118 arranžeeringut ja orkestratsiooni erinevatele koosseisudele.
Aastate koorihelilooja on Arvo Pärt.
Kolmeteistkümnele tiitlile kandideeris 77 nominenti, kelle hulgast tegi valiku Kooriühingu muusikanõukogu. Hinnati kooride, orkestrite ja dirigentide muusikalisi saavutusi, kontserttegevust, salvestusi, osalust konkurssidel ning panust ümbritsevasse kultuuriruumi.
Tiitlisaajatele väljapandud preemiad on rahalised.
Kontserdi kandis üle Klassikaraadio, saatejuht oli Marge-Ly Rookäär.
Koori- ja puhkpillimuusika aastapreemiate laureaadid 2025 on:
Aasta koor 2025 – Musamari Koorikooli tütarlastekoor (dirigent Tiina Mee) ja Rae Kammerkoor (dirigent Ingrid Orumaa)
Aasta puhkpilliorkester 2025 – Võru linna puhkpilliorkester (dirigent José Antonio Page Ramírez)
Aasta dirigent 2025 – Heli Jürgenson
Aasta dirigent-muusikaõpetaja 2025 – Kadi Härma
Aasta noor dirigent 2025 – Kärolin Tuisk
Aasta orkestridirigent 2025 – Bert Langeler
Aasta toetaja 2025 – Kultuuriministeerium ja Ivar Dembovski
Aasta korraldaja 2025 – Indrek Mustimets
Aasta tegu 2025 – Leading Voices
Aasta suurtegu 2025 – XXVIII üldlaulupidu „Iseoma“
Koostööpreemia 2025 – Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia ja Varje Vürst
Aasta kooriplaat 2025 – Tartu Üliõpilassegakoor, „Õhtute kuld”
Aasta koorihelilooja 2025 – Riivo Jõgi
Aastate koorihelilooja – Arvo Pärt
Lisaks Kooriühingu aastapreemiatele anti üle Gustav Ernesaksa Fondi stipendiumid – peastipendiumi pälvis dirigent ja koorimuusika edendaja Ingrid Kõrvits, arendusstipendiumi muusikaelu edendaja Marika Pärk ja fondi õppestipendiumi noor koorijuht Ilona Muhel.
Kultuuriministeeriumi kantsler Merilin Piipuu andis üle Kultuuriministeeriumi tänukirjad dirigentidele, kes on aasta jooksul võitnud Eesti või rahvusvahelisi konkursse. Möödunud aastal oli võidukaid koori- ja orkestrijuhte 20.
4. veebruaril anti Ukuaru muusikamajas pidulikult üle Kultuurkapitali 2025. aasta preemiad.
Rahvakultuuri sihtkapitali aastapreemia
Heli Jürgenson – koorimuusika aastapreemia aktiivse kontserttegevuse ja koorimuusika arendamise eest nii kodu- kui rahvusvahelisel tasandil ning silmapaistva panuse eest XXVIII üldlaulupeo „Iseoma“ kunstilise juhina.
Eelmisel aastal esmakordselt toimunud koorijuhtide foorum tuleb sellel aastal suuremalt, olles keskendunud tervele koorikogukonnale. 21. märtsil Tartus ja 22. märtsil Tallinnas toimuvatel koorimuusika foorumitel pakutakse huvitavaid teemasid seekord nii dirigentidele, koorivanematele kui ka lauljatele.
Eesti Koorijuhtide Liidu juhatuse esimees Ingrid Mänd sõnab: “Saime eelmisel aastal ülipositiivse tagasiside ja rohke osalejate arvu pealt tundub, et koorikogukond otsib kokkusaamise võimalusi. Ühiseid aegu kohtumiseks on dirigentidel alati oma tööiseloomu tõttu keeruline leida, sestap pakubki selline formaat ühelt poolt võimalust enda teadmisi avardada aga ka mõnusalt kolleegidega aega veeta”.
Päeva põhiprogrammis algusega kell 11.00 arutavad koorijuhid, muusikaõpetajad ja psühholoogid kuidas leida parem ühine keel lauljatega kui pinnale kerkivad ärevusprobleemid, keskendumishäired või ka näiteks nutisõltuvus.
Päeva teine teemaring kutsub kokku kogenud koorivanemad jagamaks nippe kuidas kooriaastat ja ka eelarverida planeerida, kust leida toetusi ja rahastust. Päeva lõpuks uurime koorimuusika mõju valdkonnast väljaspool ning arutleme eesti koorimuusika kuvandi üle meie riigipiiri. Laval rahvusvahelise tuntusega dirigendid, produtsendid ja ajakirjanikud.
Sellel korral on foorumitel ka uus rubriik “15 minutit kooriteadust” mis annab kiireid nippe igapäevatööks.
Eesti Koorijuhtide Liidu tegevjuhi Keidi Järvemägi sõnul on foorumi programmi koostamisel lähtutud väga teadlikult kooride igapäevastest vajadustest. „Soovisime, et siit leiaks iga osaleja midagi kohe rakendatavat, olgu selleks teadmised koorireiside korraldamisest, vaimsest tervisest või rahastuse planeerimisest. Foorum ei ole ainult inspiratsiooniks, vaid ka tööriistade kogumiseks.“
Foorumid toimuvad 21. märtsil Tartu Karlova kooli Salme tn saalis ning 22. märtsil Tallinnas Rahvusooper Estonia kammersaalis.
Päev täis valdkonna arutelusid, toredaid kohtumisi ning uusi teadmisi.
Vestlusringides osalevad teiste seas dirigendid Risto Joost, Tõnu Kaljuste, Heli Jürgenson, Riivo Jõgi, psühholoog Andero Uusberg, ajakirjanikud Heili Sibrits, Heleri All ning paljud teised. Päeva modereerivad Jorma Sarv ja Rasmus Puur.
Päeva lõpetab mõnus koosviibimine hea muusika saatel.
Laupäeval, 31. jaanuaril kuulutas Eesti Naislaulu Selts Tallinna Muusika- ja Balletikoolis toimunud pidulikul kontserdil välja Eesti Naislaulu Seltsi aastapreemiad 2025.
Eesti Naislaulu Selts on tunnustanud silmapaistvaid nais- ja neidudekoore aastapreemiatega alates 2004. aastast. Alates 2017. aastast antakse välja kahte naiskooripreemiat – üks kontsertkoorile ning teine kohalikku kultuurielu edendavale nais- või neidudekoorile. Käesoleval aastal anti esmakordselt välja preemiad ka kahes uues kategoorias, tunnustamaks eelmise aasta silmapaistvamat naiskoori tegu ning koostööpartnerit, kes on toetanud ja rikastanud Eesti naiskooriliikumist.
aastal anti välja neli aastapreemiat: – „Aasta naiskoor 2025” – „Aasta naiskoor 2025 – panuse eest kohalikku kultuuriruumi” – „Aasta naiskoori tegu 2025” – „Aasta koostööpartner 2025”.
„Aasta naiskoor 2025” tiitli pälvis Kammernaiskoor Lu (dirigent Reeda Toots).
„Aasta naiskoor 2025 – panuse eest kohalikku kultuuriruumi” tiitli pälvis Märjamaa Naiskoor Paula (dirigent Reelika Looring).
„Aasta naiskoori tegu 2025” tiitli pälvis Tartu Ülikooli Akadeemiline Naiskoor oma 80. tegutsemisaastale pühendatud kontsertetenduste „Hääle andmine” korraldamise eest.
„Aasta koostööpartner 2025” tiitli pälvis Türi Põhikool.
Eesti Naislaulu Seltsi aastapreemiad on loodud eesmärgiga märgata ja tunnustada nais- ja neidudekoore, koorijuhte ning koostööpartnereid, kes on andnud väärtusliku panuse naislaulu liikumise ja koorilaulu edendamisse.
Eesti Naislaulu Selts on nais- ja neidudekoore ühendav Eesti Kooriühingu alaliit, mille eesmärgiks on edendada ning toetada naiskoorilaulu Eestis. Seltsi eestvedamisel toimuvad regulaarselt erinevates Eestimaa paikades ühiskontserdid, koostööprojektid, kontserdisarjad, teabepäevad, koolitused ja palju muud, eesmärgiga luua muusika- ja kultuurialaseid koostöövõimalusi nii Eestis kui välismaal. Mõneaastaste intervallide tagant korraldatakse ka suuremaid ühised laulupäevi ja võistulaulmisi ning antakse välja trükiseid ja helikandjaid. Lisaks kontserdikorraldusele ning arendustegevustele on olulisel kohal naiskooriliikumise nähtavuse suurendamine Eesti kultuurimaastikul.
Klassikalise muusika veebileht Bachtrack avaldas täna ülevaate 2025. aasta jooksul toimunud klassikalise muusika kontsertidest üle maailma ning Arvo Pärt on selle põhjal taas maailmas enim esitatud nüüdishelilooja.
Arvo Pärdi järel kuuluvad esiviisikusse veel John Williams, Philip Glass, John Adams ja Thomas Adès.
Arvo Pärdi Keskuse nõukogu esimehe, helilooja poja Michael Pärdi sõnul pole tähelepanuväärne mitte üksnes Arvo Pärdi 90. sünnipäeva-aastal toimunud esituste suur hulk üle maailma, vaid kuulajate vastuvõtlikkus sellele. „Asjaolu, et seda muusikat jätkuvalt nii palju esitatakse, näitab, kui suur on igatsus vaimse ja sügava muusika järele, mis suudab kõnetada inimesi eri kultuuridest ja olla ühendavaks jõuks üha enam lõhenevas maailmas,“ sõnas Michael Pärt.
Kümne enim esitatud kaasaja helilooja teose hulgas oli eelmisel aastal lausa viis Arvo Pärdi teost, millest „Fratres“, „Da pacem Domine“„ Magnificat“ ja „Cantus Benjamin Britteni mälestuseks“ olid neli kõige sagedamini kõlanud teost. Esikümne hulgas oli ka Arvo Pärdi kooriteos „Tribute to Caesar“.
Arvo Pärdi teoste esituste ja kontsertide kohta maailmas kogub regulaarselt infot ka Arvo Pärdi Keskus. Eelmisel, Arvo Pärdi juubeliaastal jõudis keskuseni teave 1130 kontserdist, toimus ka kuus Arvo Pärdile pühendatud muusikafestivali. Samuti on Arvo Pärdi looming New Yorgis asuva maineka kontserdimaja Carnegie Halli 2025–2026 hooaja programmi keskmes ning Leipzigi Gewandhaus nimetas Arvo Pärdi aastatel 2025−2027 Gewandhausi heliloojaks.
Ka Arvo Pärdi Keskuse andmetel esitati mullu enim teost „Fratres“, mida kanti ette 248 kontserdil, teost „Da pacem Domine” esitati 141 korral, „Magnificat“ oli 100 kontserdi kavas, „Peegel peeglis“ kõlas 97 korral ning „Cantus Benjamin Britteni mälestuseks“ 90 kontserdil.
Kõige enam esitati Arvo Pärdi loomingut Saksamaal, Eestis, Suurbritannias, USAs ja Hollandis. Esituste arvult järgnesid Itaalia, Soome, Šveits, Austraalia ja Prantsusmaa, näitavad Arvo Pärdi Keskuse kogutud andmed.
Bachtracki statistika järgi esitati 2025. aastal kõigi aegade heliloojatest enim Ludwig van Beethoveni, Wolfgang Amadeus Mozarti, Johann Sebastian Bachi, Maurice Raveli ja Johannes Brahmsi loomingut. Aasta enim esitatud teos oli Antonio Vivaldi „Neli aastaaega“.
Eelmise aasta kõige hõivatumate dirigentide esiviiskusse kuulus ka Eesti dirigent Paavo Järvi.
Suurbritannias tegutseva Bachtracki statistika hõlmas andmeid 31 455 eelmisel aastal toimunud muusikasündmuse kohta. Veebileht kogub infot peamiselt Euroopas ja Põhja-Ameerikas tegutsevatelt suurematelt kontserdiorganisatsioonidelt, tuues sellega välja lääne muusikamaailma olulisemaid suundumusi.
Arvo Pärt on Bachtracki andmetel maailma kõige enam esitatud kaasaegne klassikalise muusika helilooja olnud ka 2022. aastal ning kaheksa aastat järjest 2012–2019.
Kõik, kes te soovite anda kontserti sel kevadel Tallinnas mõne Kooriühingu kontserdisarja raames, palun andke endast teada hiljemalt 2. veebruariks aadressile sigrid.pold@kooriyhing.ee
Pakkumises on saalidest Tallinna Filharmoonia Mustpeade maja, Niguliste kirik, Hopneri maja ja Rootsi-Mihkli kirik.
Kontserti võib anda nii üks koor kui ka mitu, kuupäevad lepime kokku koori ja saali koostöös.
Pühapäeval, 8. veebruaril 2026 kell 15 kuulutab Eesti Kooriühing Estonia kontserdisaalis välja koori- ja puhkpillimuusika aastapreemiate saajad.
13 kategoorias kandideerib aastapreemiatele 77 nominenti, kes valiti 96 kandidaadi seast.
Kooriühing annab välja aasta kooride (kontsertkollektiiv ja panus kohalikku kultuuriruumi), puhkpilliorkestri, kooridirigendi, dirigent-muusikaõpetaja, orkestridirigendi ja noore dirigendi tiitlid. Samuti tunnustatakse aasta toetajat, korraldajat, koori/orkestriheliloojat ja aasta tegu, antakse välja aasta kooriplaadi tiitel ja aasta koostööpreemia. Kultuuriministeeriumi tänukirjad saavad need dirigendid, kes on aasta jooksul edukalt esinenud vabariiklikel ja rahvusvahelistel konkurssidel.
Kontserdi kunstiline juht on Heli Jürgenson, lavastaja Veiko Tubin, videokunstnik Piibe Piirma ja valguskunstnik Priidu Adlas.
Õhtujuht on Henessi Schmidt.
Kunstiline juht Heli Jürgenson: „2025. aastaring on täis saanud. Möödunud suvise laulupeo kõrvale mahtus aga eesti koorimuusikas palju muudki: arvukad kontserdid pühendatud Veljo Tormise ja Arvo Pärdi tähtpäevadele, Uno Uiga 100. sünniaastapäeva tähistamine Tartus. Meie koorid olid edukad konkurssidel ja festivalidel. Aasta ringi palju häid ja õnnestunud kontserte. 8. veebruaril tunnustame Estonia kontserdisaalis koorimuusika valdkonna parimaid tegijad, kes 2025. aastal oma töö ja panusega silmapaistvalt hästi esinesid. Oleme õnnelikud, et eesti koorimuusikas osaleb nii palju andekaid ja pühendunud inimesi.“
Esinevad: ✨Keila Kooli lastekoor, dirigent Kadi Härma ✨Musamari Koorikooli tütarlastekoor, dirigent Tiina Mee ✨Rahvusooper Estonia poistekoor ja noormeestekoor, dirigent Hirvo Surva ✨Tallinna Kammerkoor, dirigent Heli Jürgenson ✨Tartu Ülikooli Akadeemiline Naiskoor, dirigent Triin Koch ✨Võru Puhkpilliorkester, dirigent José Antonio Page Ramírez
23. korda toimuv Eesti Kooriühingu aastakontsert väärtustab koori- ja puhkpillimuusika valdkonnas tegutsevaid inimesi ja kollektiive ning tunnustab valdkonna toetajaid ja koostööpartnereid. Vaata nominentide nimekirja.
Eesti Kooriühing tänab toetajaid ja koostööpartnereid: Eesti Kultuurkapital, Kultuuriministeerium, Klassikaraadio ning Tallinna linn.
Veebilehel kasutatakse küpsiseid. Küpsised on vajalikud teie kasutajamugavuse ning veebikülastusstatistika eesmärgil. Veebilehe kasutamise jätkamisel nõustute küpsiste privaatsustingimustega! Privaatsuspoliitika tingimusi näete siit.
