Selgunud on koori- ja puhkpillimuusika aastapreemiate nominendid 2024!

Aastapreemiate nominendid on valitud, preemiasaajad aga selguvad koori- ja puhkpillimuusika aastagalal pühapäeval, 9. veebruaril 2025 kell 15 Estonia kontserdisaalis!

Seekordse aastakontserdi kunstiline juht ja lavastaja on Reeda Toots, stsenarist Laura Võigemast, õhtujuhid Maarja Johanna Mägi ja Jan Ehrenberg, videokunstnik Piibe Piirma ja valguskunstnik Priidu Adlas.


Aastapreemiate nominentidega saad tutvuda siin:

AASTA KOOR, kontsertkollektiiv
Elleri tütarlastekoor
Kammerkoor Encore
Kammerkoor Helü
Kammernaiskoor Sireen
NUKU koor
Tartu ülikooli kammerkoor
TTÜ Akadeemiline Naiskoor
 
AASTA KOOR, panus kohalikku kultuuriruumi
Meeskoor Sakala
Mõisaküla kammerkoor Kungla
Naiskoor Domina
Naiskoor KEVAD
Naiskoor Meelika
Rae Kammerkoor
Tartu Ülikooli Viljandi kultuuriakadeemia segakoor
 
AASTA PUHKPILLIORKESTER
Avinurme Puhkpilliorkester
Eesti Dirigentide Akadeemia Puhkpilliorkester
Keila Linnaorkester
Rakvere Linnaorkester
Tabasalu Muusika- ja Kunstikooli puhkpilliorkester
Tallinna Tehnikaülikooli puhkpilliorkester
Väägvere Pasunakoor
 
AASTA KOORIDIRIGENT
Kadi Ritsing-Tamra
Külli Lokko
Küllike Joosing
Liisi Toomsalu
Mait Männik
Triin Koch
Õnne-Ann Roosvee
 
AASTA DIRIGENT-MUUSIKAÕPETAJA
Anneli Koppel
Elen Ilves
Kadi Härma
Kadri Hunt
Külli Karask
Tanja Elken
Urve Uusberg
 
AASTA PUHKPILLIORKESTRI DIRIGENT
Aleksandr Saveljev
Kätlin Virgo
Rein Vendla
Riivo Jõgi
Tarmo Kivisilla
Triin Viljus-Schippers
Valdo Rüütelmaa
 
AASTA NOOR DIRIGENT
Edmar Tuul
Ingrid Orumaa
Laura Štoma
Martin Einmann
Ode Pürg
Roland Viilukas
Taavi Taar
 
AASTA KORRALDAJA
Kertu Aksiim
Koorijuhtide ja Muusikaõpetajate Harjumaa Ühendus (KMHÜ)
Külli Lokko
Tiigi Seltsimaja
Viljandi POP-laulupeo “Puhas kuld” kunstiline meeskond Kristi Oolo, Liisi Toomsalu, Teele Pajo.
 
AASTA TEGU
 +koori kontsert  “Koorime lahti!”
ENLSi 30.aastapäeva pidulik kontsert “Aastatel on tiivad” Viimsi Artiumis
Harjumaa laulupidu MEIE VÄGI
Julius Oro/Mart Saare näidendi “Kadunud printsess” nootide väljaandmine
Kambja Kooriakadeemia
Tartu 2024 laulu- ja tantsupidu
ViruLaul24
 
AASTA KOOSTÖÖPREEMIA
Eesti Kammerkooride Liit
Kampaania “Koorijuht on elukutse /Tantsujuht on elukutse”, EKL ja ERRS
Karin Salumäe
Marika Kuusik
Mikk Jürjens
MudiFesti Türi korraldustoimkond
Teater Vanemuine
 
AASTA KOORI/ORKESTRIPLAAT
Eesti Dirigentide Akadeemia Puhkpilliorkestri ja Marek Sadama CD “Ära unista mind enam”
Elleri tütarlastekoori album (vinüülplaat) LAS MA OLEN
Naiskoor  Carmina CD Gabriel Faure “Reekviem”
Segakoor HUIK! “Kostke, laulud, eesti keeles”
Tallinna Tuletõrjeühingu Puhkpilliorkester 140. Orkester läbi sajandite
„Terra Feminarum“ Kammernaiskoor Sireen, dirigent Nele Erastus
Vokaalkammeransambel Vox pUNT „Und nägin maailmast”
AASTA KOORI/ORKESTRIHELILOOJA
Karin Tuul
Mari Amor
Patrik Sebastian Unt
Pille-Riin Tipp
Siim Aimla
Sirje Kaasik
 
AASTA TOETAJA
IS Music Team
Lääne-Harju Kultuurikeskus
Tallinna linn
TalTech ja Tiit Land

Leading Voices ootab noori kultuurikorraldajaid kandideerima YEMPi

Kandideerimine Leading Voices 2025 noorte kultuurikorraldajate programmi YEMP 6 (Young Event Management Programme) on avatud!
Kandideerida saab 15. jaanuarini 2025.
YEMP on avatud noortele kultuurikorraldajatele vanuses 18 kuni 30, kes on motiveeritud õppima ja arendama oma oskusi rahvusvaheliste ürituste korraldamisel ning kes on võimelised suhtlema inglise keeles.
Noored YEMPerid kaasatakse Leading Voices 2025 korraldusmeeskonda, kus nad saavad end proovile panna erinevates rollides kahe mentori juhendamisel.
Täpsem info ja registreerimine

Gustav Ernesaksa Fondi stipendium läheb kevadpealinna

Täna, Gustav Ernesaksa 116. sünniaastapäeval, andis Eesti Rahvuskultuuri Fondi Gustav Ernesaksa allfondi nõukogu teada, et laulutaadi nimelise koorimuusika edendamise stipendiumi pälvib sel aastal Järvamaa kauaaegne muusikapedagoog ja koorimuusika edendaja Tiiu Schüts. Fondi õppestipendiumi saab noor dirigent Martin Einmann. Stipendiumid antakse pidulikult üle veebruaris toimuval Eesti Kooriühingu aastagalal.

Gustav Ernesaksa fondi nõukogu esimehe Aarne Saluveeri sõnul otsustas nõukogu Eesti Kooriühingu ettepanekul tunnustada arendustipendiumiga Türil aastakümneid tegutsenud koorijuhti, muusikaõpetajat, koorimuusika edendajat ning ka Järvamaa laulupidude kauaaegset üldjuhti Tiiu Schütsi. Nõukogu esimees tõi esile tema silmapaistvuse olulistes rollides kooriliikumise edendajana kevadpealinnas Türil, kus Tiiu juhatab poiste-, neidude ja kammernaiskoori ning samuti Türi Põhikooli lastekoori, annab nendega aktiivselt kontserte ning osaleb festivalidel nii kodu- kui ka välismaal. „Ta on kõik koorid viinud väljapaistvale tasemele, nii et neid võib auga lugeda Järvamaa esinduskollektiivideks,“ ütles Saluveer.

Gustav Ernesaksa nimelise fondi nõukogu esimehe sõnul on oluline märgata muusikuid, kes on oma muusikalisel teekonnal jõudnud erinevale kaugusele. „Käesoleval aastal on preemia saajateks üks hiiglaslike kogemustega koorijuht ja üks noor koorijuht, kes on alles oma teekonna päris alguses. On ülioluline märgata ja esile tõsta kõiki neid selliseid inimesi, kes  viivad meid iseoma laulu- ja tantsupeo poole. Need inimesed on ühiskonnas ühtsuse loojad ning kooriliikumise, kui meie emakeelse vaimuruumi elushoidjad ja edendajad. Ilma nende ühiskonda liitvate inimesteta võib tänane hektiline olukord viia meid kergesti selleni, et enam ei saada aru, mille eest me peaksime seisma. Vohava meelelahutusliku maailma sees on see eriti kõva kangelastegu. Paraku seda ju väga tähele ei panda ega sageli ei tähtsustata“, lausus Saluveer.

Tiiu Schüts osales 2023. aasta noortepeol kolme oma kooriga ning 2025. aasta üldlaulupeoks on ta valmistumas nelja kooriga. Suuresti tänu Tiiu Schütsi eestvedamisele ja koostööle on Eesti Kooriühingu korraldatavad Eesti laste- ja mudilaskooride festivalid juba aastaid korduvalt toimunud just Türil. Ta on aastaid korraldanud Järvamaa poiste lauluvõistlusi ning tema enda laululapsed on edukalt osalenud nii poiste-solistide konkurssidel kui ka Järvamaa ja üle-eestilistel lauluvõistlustel. Tiiu Schüts on valitud Järvamaa aasta emaks 2014, pälvinud Järvamaa kultuuri elutööpreemia 2022. aastal ning samuti Gustav Ernesaksa Fondi koorimuusika arendusstipendiumi 1996. aastal.

Gustav Ernesaksa Fondi õppestipendiumi saab Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia ettepanekul EMTA magistriõppe 2. aasta üliõpilane Martin Einmann, kes on lõpetanud Nõmme Muusikakooli, Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia muusikapedagoogika bakalaureuseõppe ning hetkel jätkab samas kooridirigeerimise magistriõppes professor Hirvo Surva klassis. Martin Einmann tegutseb dirigendina Rahvusooper Estonia poistekoori ja Virumaa poistekoori juures ning on Kalevi kammerkoori peadirigent. Lisaks laulab ta Eesti Filharmoonia Kammerkoori lisakoosseisus ja Tumult Ensembles.

Stipendiumid antakse pidulikult üle 9. veebruaril Estonia kontserdisaalis toimuval Eesti Kooriühingu aastagalal.

Gustav Ernesaksa Fondi asutasid 1993. aastal Eesti Laulu- ja Tantsupeo SA, Eesti Kooriühing, Eesti Meestelaulu Selts, Eesti Rahvusmeeskoor ja Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia. Fondi eesmärk on väärtustada koorimuusikat. Fond annab igal aastal välja Gustav Ernesaksa nimelise koorimuusika edendamise stipendiumi ja õppestipendiumi. Peastipendium määratakse igal üld- ja noorte laulupeo aastal. Stipendiumite väljaandmist rahastavad Eesti Laulu- ja Tantsupeo SA ning Eesti Rahvuskultuuri Fond. Samuti kutsub fondi haldusnõukogu üles kõiki koore ja koorilauljaid fondi tegevust annetustega toetama, et üheskoos valdkonna arendajaid toetada ja tunnustada. 

Algab konkurss 2028. aastal toimuva laulu- ja tantsupeo kunstiliste juhtide leidmiseks

Eesti Laulu- ja Tantsupeo Sihtasutus koos Eesti Kooriühingu ning Eesti Rahvatantsu ja Rahvamuusika Seltsiga kuulutab alates tänasest välja konkursi XXIX üldlaulu- ja XXII tantsupeo ning XIV noorte laulu- ja tantsupeo kunstilise juhi ja pealavastaja leidmiseks. Konkursitööde laekumise tähtaeg on 10. veebruar 2025.

XXII üldtantsupidu ja XIV noorte tantsupidu toimuvad 1.-2. juulil 2028 Kalevi staadionil.

XXIX üldlaulupidu ja XIV noorte laulupidu toimuvad 8.-9. juulil 2028 Tallinna lauluväljakul.

Laulu- ja tantsupeo sihtasutuse juhataja Margus Toomla sõnul jääb aastakümmet 2020-2030 varjutama pandeemia, mis paiskas segi ka laulu- ja tantsupidude harjumuspärase rütmi. „XIII noortepidu toimus tavapärasest aasta võrra hiljem, seetõttu ka tuleva-aastane XXVIII laulu- ja XXI tantsupidu toimub tavapärasest aasta võrra hiljem. Muudatuste tõttu pidude toimumisaastates kohtuvad XIV noorte laulu- ja tantsupidu ning XXIX üldlaulu- ja XXII tantsupidu aastal 2028 ühel suurel ja ühisel laulu- ja tantsupeol,“ ütleb Toomla ja selgitab: „Sellele, nii nimetatud ühislaulupeole, asume otsima üht ja ühist kunstilist juhti. Sama moodi saab tantsupidu olema üks suur ühine etendus, millele otsime pealavastajat, kes noortepeo ja üldtantsupeo väljakul ühendaks ja samas mõlema erilisuse esile tooks.“

XXIX üldlaulupeo ja XIV noorte laulupeo kunstilise juhi kandidaadil palutakse kirjeldada oma lähteideed sellest ajaloolisest suurpeost. Samuti soovitakse aru saada repertuaari valiku põhimõtetest ja mahust koos repertuaarinäidetega ning milliste põhimõtete järgi moodustub kunstiline toimkond.

Laulupeo kunstilise juhi tingimused 2028 (pdf)

    XXII üldtantsupeo ja XIV noorte tantsupeo pealavastaja kandidaadil palutakse lisaks kunstilisele kontseptsioonile kirjeldada, millist lugu, teemat või sõnumit ta etendusega edasi soovib anda, milliseid lavastuslikke võimalusi näeb kahe traditsiooni ajaloolisel kohtumisel ning kuidas kujuneb repertuaar.

    Tantsupeo pealavastaja tingimused 2028 (pdf)

    Konkursil osalejatel palutakse ka kirja panna, millistest väärtustest nad oma töös lähtuvad ning kuidas õppeprotsess saab lähiaastatel toetama koori-, orkestrimuusika ja rahvatantsu üldist arengut Eestis.

    Konkursitööde laekumise tähtaeg on 10. veebruari keskpäev 2025. Tööd võib saata e-postiga aadressile laulupidu@laulupidu.ee või tuua või saata aadressile Eesti Laulu- ja Tantsupeo SA, Pärnu mnt 10, Tallinn 10148.

    Lisainfo konkursi kohta: Eesti Laulu- ja Tantsupeo SA, laulupidu@laulupidu.ee

    KUTSE HOMMIKUSÖÖGILE KUSTI JUURDE!

    Hea laulupeoline!

    Me kõik seisame oma eelkäijate õlgadel. Ootame sind 12. detsembri hommikul Tallinna lauluväljakul, et üheskoos tähistada Gustav Ernesaksa 116. sünniaastapäeva.

    Laulutaadi sünnipäevahommiku kava:
    • 7:45 – Kogunemine Ernesaksa kuju juurde lauluväljakul.
    • 8:00 – Tervituslaul laulutaadile.
    • Ühine hommikusöök.

    Menüüs:

    • Heli mustikakook
    • Hirvo pannkoogid
    • Janne soe šokolaadikook
    • Kaie juustukook
    • Külli viineripirukad
    • Pärdi isetehtud piparkoogid
    • Rauli sprotivõileivad
    • Riivo vahvlid ja Ave vahvlid
    • Aarne toob vutimune, mida armastas süüa ka laulutaat ise

    • 8:40 – Laulukaare all kõlab meie endi esituses Gustav Ernesaksa „Mu isamaa on minu arm“. Juhatab Gustav Ernesaksa nimelise õppestipendiumi värske laureaat, kelle nime avalikustame lauluväljakul.

    Avatud on ka lauluväljaku külastuskeskus, kus saab näha seda, kuidas juhatas laulupidude hümni autor ise.

    Autoga tulijad pääsevad lauluväljakule Oru värava kaudu.
    Võta palun kaasa soe jook! Soovi korral võid ka ise midagi lauale tuua.

    Ootame sind!

    Eesti Laulu- ja Tantsupeo Sihtasutus
    Gustav Ernesaksa Fondi Halduskogu

    Sooduspiletid kontsertidele Ola Onabule, Villu Veski ja ETV Tütarlastekoor ning Jan Gunnar Hoff (Norra) ja Villu Veski

    Mõlemale kontserdile on Piletilevis saadaval sooduspiletid koorilauljatele hinnaga 10 eurot + Piletilevi teenustasu.

    Sooduskood on MUUSIKASÕBER

    Ola Onabule, Villu Veski ja ETV Tütarlastekoor, dirigent Aarne Saluveer 

    Kaarli kirik  20. detsember kell 19

    Koosseis:  
    Ola Onabule – vokaal 
    Villu Veski – saksofon 
    Raun Juurikas – klaver 
    Heikko Remmel –  kontrabass 
    Artis Orubs – löökpillid 
    ETV Tütarlastekoor, dirigent Aarne Saluveer 

    Briti laulja ja helilooja Ola Onabule koostöö Villu Veski ja Aarne Saluveeri juhitud ETV Tütarlastekooriga sai alguse 2012 aastal, kui koos anti kontsert Kaarli kirikus. Kontserdi salvestas ka Eesti televisoon. https://arhiiv.err.ee/video/vaata/jazziauhind-2012-villu-veski-54953  Selle kontsertsalvestuse kandis hiljem üle ka USA telekanal PBS (Public Broadcasting Service) pealkirja all “Christmas Music from Estonia”.

    Ola Onabule ja Villu Veski rohkem kui kümne aastane koostöö on viinud nad paljudele festivalidele üle maailma Istanbul Jazz Festival, Burghausen Jazztage, Lagos Jazz Series, International Jazz Day RO jt. Koos ETV tütarlastekooriga anti kontsert ka Queen Elizabeth Hallis, London South Bank Center Choral Festivalil. 

    Ola Onabule

    Ola on Aafrika juurtega Briti laulja ja helilooja. Esmapilgul tundub Ola karismaatiline ja kogenud meelelahutaja, kellel on fantastilline lavaline sarm, emotsionaalne intensiivsus, vokaalne virtuoossus ning suurepärane publikutunnetus. Nende jaoks, kes juba tema loomingut tunnevad ja armastavad, on Ola Onabule tõeliselt võimas artist, kellel on uskumatu lavaline kohalolek, karisma ja võime ületada kultuurilisi piire.Aastate jooksul on Ola teinud oma salvestuste ja  kontsertprogrammidega rahvusvahelist karjääri. Ola muusikat  on kasutatud filmides, tema laulude arranžeeringud on kõlanud üle maailma koos bigbändide, orkestrite ja kooridega. Ola esineb koos kvartettide, kvintettide ning suurte koosseisudega ja vahel isegi soololauljana. Need  kontsert- ettekanded erinevate koosseisudega, on tutvustanud tema muusikat publikule üle maailma. Zanrilist mitmekesisust nautiva kuulajaskonna hulgas leidub world, jazz, soul, ja isegi klassikalise muusika austajaid. Ola on teinid koostööd paljude legendaarsete jazzartistidega nagu Diane Reeves, Al Jarreau, Natalie Cole, Gladys Knight, Roberta Flack, Patti Labelle. Diana Kralliga jagati lava Londoni Royal Albert Hallis.  Ola Onabule pole mitte ainult laulja-laulukirjutaja, vaid ka plaadiprodutsent, kes on öelnud: „Halastamatu konkurentsiga muusikamaailmas on minu mantraks muusikuna ellujäämiseks olnud alati  “käed külge” ja iseseisvus. Tunnen, et laulude kirjutamise, produtseerimise ja salvestamise loomingulised osad on vaid ühe protsessi erinevad etapid. 

    Villu Veski  

    Villu on nii Eestis kui ka rahvusvaheliselt üks tuntumaid eesti jazzmuusikuid, kes on kontserte andnud mainekates kontserdisaalides nagu Tokyo Opera City, Berliner Philharmonie, London Queen Elizabeth Hall ja paljudel rahvusvahelistel festivalidel nagu Rochester Jazz Festival New Yorgis, Pori Jazz Festival Soomes, Natt Jazz Norras, Brussels Jazz Marathon Belgias, World Saxophone Congress Montrealis ja Briti Saxophone Congress Londoni Kuninglikus Muusikakolledžis. Villu koostööpartneriteks on olund ja on muusikud Fääri saartelt, Havailt, Argentinast, Hispaaniast, Indiast ja teistestki erilistest paikadest üle terve maailma. Eivør Pálsdóttir (Fääri saared), Jan Gunnar Hoff (Norra), Ola Onabule (Inglismaa), Bobo Stenson (Rootsi) Barbara Dennerlein (Saksamaa), Lee Oskar (USA) jpt. on olnud Villu koostööpartneriteks laval ja stuudios. Ta on ka Fääri helilooja Kristian Blaki asutatud Arctic Ensemble Yggdrasil liige. Villu Veski tuntuim ansambel on koos Tiit Kallustega loodud „NordicSounds“, millega on nad andnud sadu kontserte ja salvestanud neli albumit. Kaarli kirikus astub Veski lavale koos Aafrika juurtega Londoni laulja Ola Onabulega ja Eesti Televisiooni Tütarlastekooriga, mida juhatab Aarne Saluveer.

    Aarne Saluveer  

    Aarne Saluveer on rahvusvaheliselt tuntud eesti koorijuht ning Eesti Televisiooni tütarlastekoori asutaja ja dirigent, kellele omistati äsja Rahvusvahelisel Muusikapäeval Eesti Muusikanõukogu preemia muusikaelu jaoks olulise ja silmapaistva tegevuse eest. Aarne Saluveeri taktikepi all on kasvanud üles mitu põlvkonda kuulsaid muusikuid.  
    https://jupiter.err.ee/1609477223/muusikapreemia

    Duo Jan Gunnar Hoff & Villu Veski kontsert Arvo Pärdi keskuses 7. detsembril kell 17

    Jan Gunnar Hoff on tegutsenud professionaalse džässpianistna ja klahvpillimängijana aastast 1979. Nii soolona kui erinevates  koostööprojektides on ta välja andnud 23 albumit, sealhulgas 4 sooloklaveri albumit USA Grammy võitnud plaadifirmale 2L 

    2014. aastal omistati talle Buddy-auhind,mis on kõrgeim tunnustus Norra jazzis. 

    Hoff on Steinway artist, kes on andnud  kontserte olulistes kultuurimekades üle maailma: Tokyo, New York, London, Istanbul, LA. jpt.

    Jan Gunnar Hoffi kompositsioonid on kõlanud tema juhitud erinevates koosseisudes, kus on kaasa teinud ka  jazzi suurkujud nagu Mike Stern, Pat Metheny ja Maria João ning mitmed Hoffi suurteosed on ka salvestatud heliplaatidele.

    Hoffil on mänginud  koos löökpillimängija Alex Acuña ja basskitarristi Per Mathiseniga alates 2008 ja salvestanud selle trioga kaks albumit ja DVDdn L.A.-s.  

    Jan Gunnar Hoff töötab Arktika ülikoolis professorina Norras Tromsøs.

    Villu Veski  

    Villu on nii Eestis kui ka rahvusvaheliselt üks tuntumaid eesti jazzmuusikuid, kes on kontserte andnud mainekates kontserdisaalides nagu Tokyo Opera City, Berliner Philharmonie, London Queen Elizabeth Hall ja paljudel rahvusvahelistel festivalidel: Rochester Jazz Festival New Yorgis, Pori Jazz Festival Soomes, Natt Jazz Norras, Brussels Jazz Marathon Belgias, World Saxophone Congress Montrealis ja Briti Saxophone Congress Londoni Kuninglikus Muusikakolledžis. Villu koostööpartneriteks on olund ja on muusikud Fääri saartelt, Havailt, Argentinast, Hispaaniast, Indiast ja teistestki erilistest paikadest üle terve maailma. Eivør Pálsdóttir (Fääri saared), Jan Gunnar Hoff (Norra), Ola Onabule (Inglismaa), Bobo Stenson (Rootsi) Barbara Dennerlein (Saksamaa), Lee Oskar (USA) jpt. on olnud Villu koostööpartneriteks laval ja stuudios. Ta on ka Fääri helilooja Kristian Blaki asutatud Arctic Ensemble Yggdrasil liige. Villu Veski tuntuim ansambel on koos Tiit Kallustega loodud „NordicSounds“, millega on nad andnud sadu kontserte ja salvestanud neli albumit.

    Jan Gunnar Hoff ja Villu Veski kohtusid esmakordselt aasta tagasi Norras, Peale esimest kontserti, mis toimus Põhja Norras, (Nordlandis), Skjerstadi kirikus tunnistasid muusikud, et nende muusikaline maitse, kõlakultuur ja suhtumise muusikasse ühtib sedavõtd palju, et otsuatati teha algust koostööga ja täaseks on Norras veel kahel korral kontserte antud.

    Arvo Pärdi keskuses astub üles tunnustatud Arnold Schönbergi koor Austriast

    Arvo Pärdi Keskus tähistab Austria helilooja Arnold Schönbergi 150. sünniaastapäeva kontserdi, vestluse ja näitusega helilooja loomingust.

    1. detsembril toimuv kontsert ja vestlus on pühendatud nii Arnold Schönbergi 150. kui ka Anton Bruckneri 200. sünniaastapäevale. Arvo Pärdi Keskuse laval esineb Arnold Schönbergi koor Viinist, kelle jaoks on tegemist esimese ülesastumisega Eestis. 

    1972. aastal kunstilise juhi Erwin Ortneri asutatud Arnold Schönbergi koor on üks mitmekülgsemaid ja nõutumaid vokaalkollektiive Austrias. Nende repertuaar ulatub barokkmuusikast tänapäevani rõhuasetusega nüüdisaegsetel teostel. Erilist tähelepanu pööratakse nii a cappella koorimuusikale kui ka mastaapsetele vokaalinstrumentaalteostele. 

    „Arnold Schönbergi kooril on olnud isiklikke kokkupuuteid Arvo Pärdiga ja helilooja on neile pühendanud ka oma segakooriteose „Kleine Litanei“, mis valmis 2015. aasta oktoobris Wien Museumi tellimusel püha Virgiliuse kabeli taasavamise puhul,“ sõnas Arvo Pärdi Keskuse programmijuht Riin Eensalu. Pidulikul avaõhtul 10. detsembril 2015. aastal kõlas teos Arnold Schönbergi koori ja dirigent Erwin Ortneri esituses.

    Arvo Pärdi Keskuses toimuva kontserdi kavas kõlab Bruckneri, Schönbergi, Bachi ja Pärdi looming.

    Kontserdile eelneb vestlus, kus Bruckneri ja Schönbergi muusika- ja mõttemaailma avavad muusikateadlane professor Kristel Pappel ja kultuuriajakirjanik Joonas Hellerma.

    „Mõlema helilooja üle mõtisklemiseks osutub Arvo Pärdi keskus väga sobivaks paigaks, sest Bruckneri, Schönbergi ja Pärdi loomingus on mitmeid kokkupuutepunkte, olgu selleks siis religioosne mõõde või arvudel põhinev ratsionaalne komponeerimisviis. Saatuse tahtel on neist saanud ka kaasmaalased, sest Eestist lahkudes elas Arvo Pärt aastatel 1980–1981 Bruckneri ja Schönbergi kunagises kodulinnas Viinis,“ märkis Kristina Kõrver Arvo Pärdi Keskusest.

    Homme, 27. novembril avab Arvo Pärdi Keskus koostöös Austria Suursaatkonnaga ajutise näituse „Arnold Schönberg. Elu ja looming“.

    Näitus on pühendatud Austria helilooja Arnold Schönbergi 150. sünniaastapäevale ning see kujutab Schönbergi mitmekülgse loovisiksusena – helilooja, muusikateoreetiku, õppejõu, maalikunstniku, luuletaja ja leiutajana.

    Külastajatele antakse ülevaade Schönbergi elust kahel kontinendil – Viinist New Yorki pagulusse ja edasi Los Angelesse – ning ajajoonel näidatakse tema elu pereisa, sõbra ja kaasaegsena. Schönbergi elu ja loomingu kõrval saab tutvuda tema kunstiteoste, sh autoportreede, fotode ja disainilahendustega. Muusikalised näited on kuulatavad QR-koodi vahendusel veebikeskkonnas.

    Näituse looja on Arnold Schönbergi keskus Viinis ning see jääb Arvo Pärdi keskuses avatuks kuni 8. detsembrini.

    Arnold Schönbergi keskus Viinis rajati 1998. aastal, et säilitada helilooja loomingulist pärandit. 2011. aastal kanti Schönbergi pärand UNESCO maailma mälu registrisse. 

    Kontserti toetavad Austria Suursaatkond Tallinnas ja Austria Kunsti-, Kultuuri-, Avaliku Teenistuse ja Spordiministeerium, näitust toetavad Austria Suursaatkond Tallinnas ja Austria Euroopa ja Välisasjade Ministeerium.

    Elleri tütarlastekoor esines edukalt Bergenis Griegi rahvusvahelisel koorikonkursil

    Elleri tütarlastekoor (dirigent Külli Lokko) pälvis Griegi rahvusvahelisel koorikonkursil (Bergen, Norra) naiskooride kategoorias 1. koha ja vaimuliku muusika kategoorias 3. koha.

    9 naiskoori hulgast saavutati 24.33 punktiga kategooria võit (ühtlasi oli see konkursi kõrgeim punktisumma). Elleri tütarlastekoor pääses ainsa naiskoorina Grand Prix’ vooru.

    Žüriis olid Bernie Sherlock (Iirimaa), Jürgen Budday (Saksamaa), Karmina Šilec (Sloveenia), Katalin Kiss (Ungari) ja Øystein Fevang (Norra).

    Eesti koorid esinesid edukalt Portugalis rahvusvahelisel koorikonkursil LISBON SINGS

    NUKU koor (dirigendid Reeda Kreen ja Saale Kreen) tuli Lisbon Sings konkursi võitjaks. Nad saavutasid konkursi kõrgeima punktisumma, I koha segakooride A-kategoorias ja II koha vaimuliku muusika kategooorias.

    Naiskoor Kevad (dirigent Õnne-Ann Roosvee) sai I koha nais- ja meeskooride B-kategoorias ja kulddiplomi.

    Saku segakoor Tuljak (dirigent Killu Rikker) pälvis rahvamuusika kategoorias III koha ja kulddiplomi ning vaimuliku muusika kategoorias hõbediplomi.

    Žüriis olid Helena Fojkar Zupančič (Sloveenia), Tove Ramlo-Ystad (Norra) ja Inês Tavares Lopes (Portugal).

    Osales 28 koori 17 riigist.

    Tormis 95 võistulaulmine avaneb ka teistele meediumitele

    Tormis 95 võistulaulmine avaneb ka teistele meediumitele.
    Oodatud on helilooming, tants, luule, kujutav kunst jm.

    Aastal 2025 tähistatakse Eesti heliloomingu suurkuju Veljo Tormise 95. sünniaastapäeva avatud loomingukonkursiga, mis kannab nime “Tormis 95 võistulaulmine”. Konkursi südames on Veljo Tormise muusikaline pärand ning lisaks lauljatele on osalema oodatud igasugustel loomealadel tegutsevad inimesed — olgu selleks helilooming, luule, tants, skulptuur, maal, joonistus, foto, moedisain, spokenword, installatsioon või eksperimentaalne etteaste. Tormise muusika esitused, sealhulgas lauluvideod ja lühiklipid, on endiselt olulisel kohal, kuid kogukonnaprojektina on Veljo Tormise Virtuaalkeskuse konkurss avatud kõigile huvilistele.

    Projektijuht Iti Teder seletab lahti konkursi olemuse ja nime tähenduse. “Veljo Tormise loomingu keskmes oli laul. Muusika annab aga emotsiooni ning sellest tundest võib sündida järgmine looming. Tormise loomingust tõukunud uus looming on alati lauluga seotud — seega võib nimetada võistu-laulmiseks igasuguse loomingu konkurssi, sest inspiratsiooniallikaks on laul.


    Ootame osalema loovaid isikuid ja kollektiive igas vormis ja žanris, olgu nad kunstnikud, kirjanikud, lauljad, tantsijad või muusikud. Konkurss on avatud vabaks eneseväljenduseks kõikidele vanusegruppidele ning ideedele piiranguid ei seata. Tähtis on loominguline avaldus ja statement, mis on sünnipäevakingituseks Veljo Tormisele.


    Žürii hindab seda, kuidas Tormisest inspireeritud teos – olgu see maal, tants või luuletus – kannab edasi seda Tormise loomingule omast hõngu. Võib-olla on kellelgi plaanis midagi täiesti ootamatut, näiteks mõni eksperimentaaletteaste? Mida ägedamad ja originaalsemad on ideed, seda meeldejäävam saab olema 7. augustil Kõrveaial, Kuusalu vallas toimuv Tormis 95. aastapäeva kontsert-sündmus. Loodame põnevusega kohtuda uute loojatega ning püüame anda lavaaega kõigile soovijatele ja sponsorite toel välja anda ka preemiaid.”

    Osalemisjuhend
    Konkursil osalemiseks teiste meediumite (nt helilooming, tants, luule, kujutav kunst jne) korral tuleb esitada vabas vormis loominguline avaldus. Loomingulises avalduses peaks autor selgitama, kuidas tema teos seostub Veljo Tormise loominguga. Palume lisada ka teose foto või link.

    Konkursitöid hindab žürii, kes võtab arvesse tööde originaalsust, Tormise loomingu tõlgendust ja seda, kuidas teos suudab edasi anda Tormisele omast kõla- ja meelemaailma.
    Konkursil osalejate loomingut hinnatakse kõikide žanrite lõikes, kuna konkursi peamiseks eesmärgiks on avardada tema loomingu mõjupiire ning tähistada Veljo Tormise sünniaastapäeva.

    Võistulaulmise alginfoga saab tutvuda SIIN.

    Tööde esitamise tähtaeg on 7. mai 2025.

    Kontakt: iti@veljotormis.com; eva@veljotormis.com

    Veebilehel kasutatakse küpsiseid. Küpsised on vajalikud teie kasutajamugavuse ning veebikülastusstatistika eesmärgil. Veebilehe kasutamise jätkamisel nõustute küpsiste privaatsustingimustega! Privaatsuspoliitika tingimusi näete siit.