Komisjon otsustas valida ENPO peadirigendiks Silver Niinemetsa, teine dirigent on Priit Rusalepp.
Eesti Noorte Puhkpilliorkestri peadirigent on valitud!
Raamatu „Olev Oja elu hetked piltidel“ esitlus
Kutsume teid laupäeval, 16. detsembril Olev Oja 88. sünniaastapäeval, kell 15.00 Teatri- ja Muusikamuuseumi Süda saali raamatu „Olev Oja elu hetked piltidel“ esitlusele.
Esitlust modereerib raamatu autor Age Raa.
Olev Oja (1935-2023), eesti pikaaegne koori- ja orkestrijuht ning muusikapedagoog on öelnud:
„Ma pole kunagi vaadanud ühtki pilti kui pelgalt ühe hetke jäädvustust. Iga pilt koosneb detailidest, mis kõik pajatavad oma lugu. Tuleb vaid osata ja tahta näha neid detaile ja korraga saate aru, et üksainus pilt võib teile jutustada pika loo inimestest, olustikust, kus need inimesed on, ajast, mil sündmus on pildistatud, loodusest, tavadest ja paljust, paljust muust.
Loodan, et minu elu need hetked, mis on piltidena raamatusse kogutud, jutustavad ka lugejaile ajast, mil pildid on tehtud ja inimestest, kes neile piltidele on jäänud. Need pildid on killukesed minu elust, minu elutööst, minu elukutsest, minu kaasteelistest, minu õpilastest, minu perest, loodusest, mida ma iga päev nautisin.”
Olete oodatud!
Piletid 8€/6€ Fientast
Euroopa Noortekooride Festival Baselis kutsub kandideerima tipptasemel laste- ja noortekoore!
Euroopa Noortekooride Festival toimub 27. maist 1. juunini 2025 Baselis ning sinna kutsutakse esinema 18 tipptasemel laste- ja noortekoori üle maailma. Kandideerida saab kuni 31. jaanuarini 2024.
Valitud kooridele tasutakse kõik kohapealsed kulud (peremajutus, toitlustamine), samuti tasutakse sõidukulud ning iga laulja saab ka väikese taskuraha. Nii et kooril pole sellel festivalil osalemisega seoses tõesti mingeid muid kulusid ega kohustusi, kui valmistada ette suurepärasel tasemel kaks 30-minutilist kontsertkava, olla Baselis 27. maist kuni 1. juunini kohal ja anda kõik festivali raames nõutavad kontserdid.
Koorilauljate vanus saab olla kuni 25, kaasas võib olla kuni 4 õpetajat/juhti (dirigent, abidirigent, hääleseadja, kontsertmeister näiteks).
Basel on väga kõrge tasemega festival ning oleks väga tore, kui mõni Eesti koor sinna pääseks! Kui teil on väga hea lastekoor või noortekoor, mis vastab tingimustele, siis tasub proovida!
Lähem info ja registreerimine: www.ejcf.ch
Algas registreerimine ülemaailmsele koorifestivalile Hongkongis!
Eeloleval suvel, 15.-19. juulil 2024 toimub taas pärast mitmeaastast vaheaega ülemaailmne koorifestival Hongkongis ning registreerimine on nüüd avatud! Konkursile on oodatud kõik kooriliigid: mudilaskoorid, lastekoorid, noortekoorid (mees-, nais-, sega-), täiskasvanute koorid ja seeniorkoorid, võistelda saab ka stiilikategooriates (kaasaegne muusika, rahvamuusika, showkoorid). Lisaks toimuvad festivali raames viie kutsutud tippkoori kontserdid, meistriklassid, loengud ja sõpruskooride kontserdid.
Lähem info ja registreerimine on siin: https://www.wyccaa.com/2024fest
Tegemist on väga kõrgel tasemel ja hästi korraldatud festivaliga, mis muusikamaailmas ka hästi tuntud. Nii et kellel veel suveks kooriga festivaliplaane pole, kaaluge kindlasti ka Hongkongi ja registreeruge!
Eesti Naislaulu Selts kuulutab välja avaliku konkursi ENLS 30. aastapäeva kontserdi ideekavandi leidmiseks ja kunstiliseks teostamiseks
Nõmme tunnustusauhinna pälvis naiskoor Kevad
12. novembril tähistas Nõmme linnaõiguste 97. aastapäeva. Pidupäeva puhul seoti Nõmmele olulistele skulptuuridele kaela rohevalged sallid ja toimus kontsertaktus. Tunnustusauhind „Nõmme Aasta Tegija“ anti tänavu naiskoorile Kevad, kes suvel Lõuna-Koreas toimunud kooride maailmamängudel võitis esikoha kammernaiskooride kategoorias.
Kahetuhandendate aastate algusest on traditsioon, et Nõmme linnaosavalitsus annab linnaõiguste aastapäeval üle tunnustusauhinna. Selle pälvib inimene või organisatsioon, kes on Nõmme arengule kaasa aidanud või mõnel muul moel oma teoga silma paistnud. Tänavu sai tunnustuse ja sellega kaasneva skulptor Aivar Simsoni loodud Nikolai von Glehni kuju vähendatud koopia naiskoor Kevad, mida juhatab Õnne-Ann Roosvee.
„Nõmmel ei ole aasta tegija valimine lihtne, sest aktiivseid ja tarku inimesi siin jätkub,“ tõdes Nõmme linnaosa vanem Karmo Kuri. Valik sai tehtud koostöös linnaosakogu, noorte osaluskogu, kogukonna ja eelmise aasta tunnustusauhinna esindajaga.
Naiskoor Kevad kutsuti aastapäevakontserdi esinejaks juba suvel, kui tunnustusauhinna saajate arutelu veel toimunud polnud ja see, et nad esinevad oma enese auhinnatseremoonial, koorile teada polnud. „See on tõeline üllatus,“ oli dirigent Õnne-Ann Roosvee auhinda vastu võttes esiti sõnatu. „Meil on suur au võtta vastu selline tunnustus. Suur tänu, et meid on märgatud.“ Mitmekülgses kontsertkavas kõlasid nii maailmamängudel esitatud teosed kui klassikalised ning isamaalised laulud. Kivimäe põhikooli muusikaõpetaja Anne Ermasti loodud Nõmme tunnuslaul „Lauludes Nõmme“ tuli kontserdi lõpus kordamisele.
Kaja naiskoor otsib dirigenti!
Üleskutse esitada Bruckneri teost “Locus iste” – video esitamise tähtaega on pikendatud 1. detsembrini
Aastal 2024 möödub 200 aastat Anton Bruckneri sünnist.
„Locus iste“ on üks Anton Bruckneri tuntumaid teoseid ja tema juubeliaasta alguses peaks see kõlama üle kogu maailma.
The Upper Austrian KulturEXPO Anton Bruckner 2024 kutsub koore ja lauljaid kogu maailmast saatma “Locus iste” esitusest videosalvestus. Valitud videosid saab näha filmis, mida esitatakse 1. jaanuaril 2024 Brucknerhaus Linzis.
Alates 1. jaanuarist 2024 on film avalikkusele kättesaadav ka veebisaidil www.anton-bruckner-2024.at
Videod tuleb esitada koos täidetud ja allkirjastatud registreerimisvormiga hiljemalt 1. detsembriks 2023.
Täpsem info, registreerimine ja video üleslaadimine: “Locus iste” spanning the world (anton-bruckner-2024.at)
ECM andis välja Arvo Pärdi autoriplaadi „Tractus“
10. novembril ilmus mainekalt plaadifirmalt ECM Arvo Pärdi autoriplaat „Tractus“, millel helilooja uuemat loomingut esitavad Tallinna Kammerorkester ja Eesti Filharmoonia Kammerkoor ning sopran Maria Listra. Dirigent Tõnu Kaljuste käe all on plaadile jõudnud mitu uut seadet ja esmasalvestust. Arvo Pärdi ja legendaarse ECMi produtsendi Manfred Eicheri pikas koostöös ouus väljaanne juba seitsmeteistkümnes helilooja autoriplaat.
Dirigent Tõnu Kaljuste on albumile koondanud Arvo Pärdi teosed, milles ühendub koori ja keelpilliorkestri koloriit. Need teosed on sündinud viimase paarikümne aasta jooksul, moodustades läbilõike helilooja uuemast loomingust. Plaat on oma pealkirja saanud avateose „Littlemore Tractus“ järgi, mille aluseks olevad palvesõnad annavad kogu albumile häälestuse. See eluõhtu palve kutsub kuulajat kiirustavas maailmas peatuma, vaatama tagasi ning leidma endas rahu.
„Nüüd, kui Arvo Pärt on aktiivsest loometegevusest taandunud, vaatavad mulle noodiriiulitelt vastu tema teosed, mida me pole plaadistanud, aga millest oleme Arvoga viimastel aastatel juttu teinud. Need vestlused on olnud uute seadete ümber, või oleme meenutanud kunagisi esiettekandeid. Nendest see album koosnebki,“ selgitab albumi sündi Tõnu Kaljuste.
Just sellistes koosseisudes pole plaadile valitud teosed seni salvestuseni jõudnud. Kaljuste, kelle Pärdi muusika kogemustepagas mahutab rohkem kui 30 aastat ning kelle käe all on sündinud suur osa helilooja esiettekandeid ja esmaplaadistusi, täidab nüüd koos tema asutatud kollektiivide Eesti Filharmoonia Kammerkoori ja Tallinna Kammerorkestriga selle lünga. Paljud neist seadetest on sündinud dirigendi initsiatiivil.
Esmasalvestuse leiab „Greater Antiphons“, mis koos teostega „Cantique des degrés“ ja „These Words …“ on saanud algse suure sümfooniaorkestrikoosseisu asemel kammerlikuma kõla. Albumile on jäädvustatud ka täiesti uus seade. Avaloos „Littlemore Tractus“ – mis esmalt sündis heliloojal koorile ja orelile ning olemas on ka versioonis suurele sümfooniaorkestrile pealkirjaga „Swansong“ – on Kaljuste kokku viinud koori ja kammerorkestri, tuginedes pigem kargema kõlaga algversioonile. Ka „L’abbé Agathon“ sopranile ja keelpilliorkestrile, „Vater unser“ Tõnu Kõrvitsa seades ning „Veni creator“ Pärdi enda uuemas seades pole varem plaadile jõudnud.
Salvestus toimus eelmise aasta veebruaris ja septembris Tallinnas Metodisti kirikus, helirežissöör on Tammo Sumera. Produtsent on ECMi looja Manfred Eicher, kelle aastakümnete pikkuses koostöös helilooja Arvo Pärdiga on uus väljaanne juba seitsmeteistkümnes helilooja autoriplaat.
Albumi juurde kuulub 44-leheküljeline buklet, mis sisaldab teoste tekste originaalkeeles ja ingliskeelses tõlkes ning esseesid Pärdi muusikast, mille autorid on Saksa muusikateadlane ja -kriitik Wolfgang Sandner ning Kai Kutman Arvo Pärdi Keskusest.
Esialgu ilmub album CD-kujul, kuid peagi on seda võimalik saada ka kahest plaadist koosneva LP-na.
Koorikontsert juhib tähelepanu kultuuri ligipääsetavuse probleemile
Ülemaailmsel puuetega inimeste päeval annavad Tallinna Tehnikaülikooli Akadeemiline naiskoor ja kammerkoor Encore tasuta koorikontserdi, millega juhitakse tähelepanu kultuurisündmuste erivajadusega inimestele ligipääsetavamaks muutmisele.
Ühtekuuluvuskontsert “Mina olen olemas” leiab aset 3. detsembril kell 14 Tallinna Tehnikaülikooli aulas. Kooride kõrval astuvad lavale solist Hele Kõrve, pianist Markus Lattikas ning kitarril saadab Alex Verlin. Kunstiline juht ja idee autor on Tallinna Tehnikaülikooli Akadeemilise naiskoori peadirigent Edmar Tuul. Kontserdil kõlavad Eesti heliloojate ja luuletajate teosed.
Koostöös Eesti Puuetega Inimeste Kojaga on tagatud ligipääsetavus kõikidele huvilistele. Kooriteosed, luuletused ja laval toimuv tõlgitakse eesti viipekeelde. Samuti on olemas kirjutus- ning kirjeldustõlge ning intellektipuudega inimeste jaoks tehakse esitamisele tulevatest teostest lihtsas keeles kirjalik kokkuvõtte.
Laulude vahele kõlavad Lauri Räpi ja Anne-Mai Tevahi luule ja mõtisklused ligipääsetavuse teemal. “Kas oskaksime tunda ja märgata ilma nägemata, sõnadeta. Osata tunda teist, mitte ainult iseennast,” arutleb Tevahi. “Kui paljudel meist on silmad lahti, kuid süda magab? Neid, kes sulgevad südame silmad. Vaatavad, aga ei näe. Märkavad, aga ei pane tähele,” mõtiskleb Räpp.
Sama ideega kontsert toimus esmakordselt eelmisel aastal ja kandis pealkirja “Mis on inimene?” Kontserti külastas umbes 400 inimest. “Möödunud aastal tagasisidest ja emotsioonidest saalis saime aru, et see üritus läheb korda väga paljudele inimestele,” ütleb kontserdi kunstiline juht Edmar Tuul. “Ühe kontserdiga ei muuda aga ühiskonda puuetega inimeste suhtes sallivamaks ja kultuurivaldkonda ligipääsetavamaks. Sellepärast peab ühtekuuluvuskontserdist saama iga-aastane traditsioon.”
Tuul meenutab, et külastas sel suvel suveetendust, mis reklaamis ennast ligipääsetavana. Reaalsus oli aga midagi muud. “Kohale jõudes selgus, et paljud asjad on läbimõtlemata. Ürituse toimumise paigas oli ratastoolikasutajatel väga raske liikuda. Negatiivsete kogemuste tõttu ei julge paljud erivajadusega inimesed kodust välja tulla. Meie kontsert tahab seda arusaama muuta ja olla eeskujuks kultuuriasutustele ja ürituskorraldajatele.”
Eesti Puuetega Inimeste Koja tegevjuht Maarja Krais-Leosk avaldab heameelt, et möödunud aastal toimunud suursündmus ei jäänud ühekordseks. Krais-Leosk soovib, et tee kontserdile leiaksid nii puudega kui puudeta inimesed, nii nagu me ühiskonnaski igapäevaselt koos elame.
“Lootus ilusamale, kõiki inimesi arvesse võtvale homsele tekib siis, kui ka need inimesed, kellel igapäevaelu elades justkui puudub põhjus puudega inimeste heaolule mõelda, teevad seda siiski. Ja mitte ainult kaasalööjate, vaid ka initsiaatoritena, et pakkuda endale osaks saanud privileege ka neile, kes spetsiaalse lahenduseta paljudest tavapärastest asjadest osa ei saa. Ja teha seda lihtsalt headusest. Täpselt sel moel kontsert taaskord teoks saabki,” lisab Krais-Leosk.
Kontserdi pealkiri tõukub Mari Jürjensi luuletekstist “Mina olen olemas”:
Tean, sest usun nii.
Kui päeva näen sind tulemas,
maa saab taevani.
Kontsert on tasuta ja sellest teeb otseülekande Eesti Rahvusringhääling. Kontserti korraldavad: Tallinna Tehnikaülikooli Akadeemiline naiskoor, Eesti Puuetega Inimeste Koda, Eesti Kurtide Liit, Viipekeeletõlkide OÜ, Kirjeldustõlge OÜ.
Kontserdi korraldamist toetavad: Tallinna Tehnikaülikool, Kultuurkapital, Eesti Puuetega Inimeste Koda, TalTech, Eesti Puuetega Inimeste Fond, abivahendifirma ITAK ja Tallinna Tervishoiu Kõrgkool.
Tallinna Tehnikaülikooli Akadeemiline naiskoor viiplemas ja laulmas 2022. aasta ühtekuuluvuskontserdil “Mis on inimene?”.