Vanalinna Muusikamaja tütarlastekoor võitis Austrias toimunud Schuberti nimelisel koorikonkursil Grand Prix 

Vanalinna Muusikamaja tütarlastekoor, dirigent Maarja Soone, osales 16.-20. märtsini Viinis toimunud  32. Rahvusvahelisel Franz Schuberti nimelisel koorikonkursil. Kõrgetasemelisel koorikonkursil võitis Vanalinna Muusikamaja tütarlastekoor Grand Prix, pälvis kategooria võidu noortekooride kategoorias ning eripreemia Franz Schuberti laulu „Das Grosse Hallelujah“ silmapaistva esituse eest. 

Rahvusvahelisel Franz Schuberti nimelisel koorikonkursil osales sel aastal 12 koori 13 riigist – Austriast, Eestist, Horvaatiast, Iisraelist, Saksamaalt, Sloveeniast ja Tšehhist. Žüriisse kuulusid Gabor Hollerung (Ungari), Andres Garcia (Austria), Christoph Wigelbeyer (Austria), Naomi Faran (Iisarel) ning Ole Faurschou (Taani).

Vanalinna Muusikamaja tütarlastekooris laulavad Vanalinna Hariduskolleegiumis ja Püha Miikaeli Koolis õppivad  tütarlapsed vanuses 13-19 eluaastat. Koori asutaja ja dirigent on Maarja Soone, koormeister Marite Oroperv ja vokaalpedagoog Anu Aimla. Koori repertuaaris on kaks põhisuunda: erinevate ajastute vaimulik muusika ning eesti heliloojate originaalmuusika ja rahvalaulutöötlused. Varasemalt on Eestit esindatud mitmetel rahvusvahelistel koorikonkurssidel ja festivalidel: 2007. a november I koht Tolosa rahvusvahelisel koorikonkursil (Hispaania), 2009. a III koht Euroopa Ringhäälingute Liidu koorikonkursil noortekooride kategoorias Norras, 2010. a märtsis osalemine Põhja-Ameerika koorijuhtide (ACDA) kongressi avakontserdil Minneapolises (USA), 2011. a aprillis II koht rahvusvahelisel koorikonkursil Tallinn 2011 noortekooride kategoorias, 2012. a märtsis II koht ja zürii eripreemia kohustusliku laulu parima esituse eest Eesti Naislaulu Seltsi korraldatud vabariiklikul nais- ja neidudekooride võistulaulmisel, 2012. a sügisel hõbediplom rahvusvahelisel koorifestivalil Riminis, 2013. a I koht rahvusvahelisel koorikonkursil Tallinn 2013 noortekooride kategoorias, 2016. a kulddiplom ja dirigendi eripreemia Gdanski koorifestivalil (Poola), 2017. a I kategooria diplomid Daugavpilsi vaimuliku muusika festivalil “Silver Bell”s noortekooride ja kaasaegse vaimuliku muusika kategoorias, 2017. a kulddiplom Peterburi laste- ja noortekooride festivalil Raduga, 2017. a III koht Tolosa rahvusvahelisel koorikonkursil (Hispaania), 2019. a. kulddiplom ja dirigendi eripreemia Gdanski koorifestivalil (Poola). Eesti Kooriühingu muusikanõukogu on kahel korral nimetanud tütarlastekoori aasta koori nominendiks (2007 ja 2009).

Kontsertreisi toetas Eesti Kultuurkapitali rahvakultuuri sihtkapital. 

Täname Eesti Vabariigi suursaadikut Austrias proua Merle Pajulat, Malta ordu suursaadikut Eestis Tema Ekstsellents Manfred Ritter Mautner von Markhofi, Vanalinna Hariduskolleegiumi, õpetajaid, tütarlastekoori lauljaid ning lauljate perekondi.

Fotol Vanalinna Muusikamaja tütarlastekoor Viini Kontserdimaja suure saali laval peale auhinnatseremooniat koos žüriiliikmete ning festivali korraldaja Piroska Horváthiga.
Foto autor Katrin Raie.  

Kambja Kooriakadeemia otsib koorifänne!

Kambja Kooriakadeemia kutsub sind, kui:

  • oled koorilaulja või dirigent ja armastad koorimuusikat;
  • tahad, et kontserdid, mida kooriga annate, oleks nii lauljaile kui ka kuulajaile puudutavad, mõtlemapanevad ja muhedad;
  • olete valmis koos kooriga võtma ette peadpööritava teekonna koos Vanemuise lavastaja Priit Strandbergi, Tartu laulupeo 2024. aasta kunstilise juhi Küllike Joosingu, teenusedisainer Markko Karu, Tartumaa Omavalitsuste Liidu kultuurinõuniku Astrid Halliku ja Euroopa ühe parima koorimuusika lavastaja Karmina Silečiga. 

Mis, kus ja millal?

Kambja Kooriakadeemia on osa  Euroopa kultuuripealinn Tartu 2024 programmist.  Kooriakadeemia koosneb viiest koolituspäevast, mis toimuvad 2023. aastal aprillist oktoobrini ja  kulmineeruvad kooride loodud koorimuusikafestivaliga Tartumaal Kambjas 16.–18. augustil 2024. 

Kooriakadeemiasse kandideerimiseks saada koori CV ja motivatsioonikiri selgitusega, miks peaksime just sinu koori koolitusprogrammi valima. Lisa need siia: https://forms.gle/s5sbUrdxPhtcGane6. Iga väljavalitud koor saab on ideede teostamiseks 1000 eurot!

Avalduse esitamise tähtaeg on 27. märts. Esimene koolituspäev toimub 23. aprillil. Vajalik inglise keele oskus vähemalt algtasemel. Koolitused on osalejatele tasuta. 

Kokku saab koolitusest osa 10 koori. Igal kooril on võimalik saata koolitusele 3 osalejat. 

Lisainfo:
Maarja Ülper, maarja.ylper@gmail.com, tel  +372 52 57 906

13.-15. aprillil toimuva XVII rahvusvahelise koorifestivali „Tallinn 2023“ meeskonda on oodatud toredad VABATAHTLIKUD!

Koorifestivalil osaleb 25 koori, riikidest on esindatud Belgia, Iirimaa, Läti, Norra, Soome, Ukraina, Wales ja loomulikult Eesti. 

Festivali raames toimub Tallinnas 8 kontserti, kohtumised Tallinna koolikooridega, meistriklass koostöös MUBAga ning publikule avatud konkurss kõigile kooriliikidele. Koorifestivali avakontserdil esinevad Estonian Voices (Eesti) ning maailma paremikku kuuluvad kammerkoor Schola Cantorum (Norra), noortekoor Tiara (Läti) ja Freedom Consort (Ukraina). Lõppkontserdil saab kuulata Eesti Rahvusmeeskoori.

Lisaks rahvusvahelistele heliloojatele esitatakse koorifestivalil Eesti tunnustatud koorimuusika loojate Tõnu Kõrvitsa, Mirjam Tally, Riho-Esko Maimetsa, Arvo Pärdi, Ester Mägi, Pärt Uusbergi, Karin Tuule, Galina Grigorjeva, Alo Põldmäe, Raimo Kangro, Olav Ehala, Mari Amori, Tarmo Lepiku, Mart Saare, Rudolf Tobiase, Veljo Tormise, Cyrillus Kreegi, Gustav Ernesaksa jt loomingut.

Festivali avakontsert ja osad konkursikategooriad toimuvad EMTA kontserdi- ja teatrimajas, konkurss Metodisti kirikus, Grand Prix ja lõppkontsert Estonia kontserdisaalis. Festivalikontserdid leiavad aset veel ka Tallinna koolides, Jaani kirikus, Tallinna Raekojas ja Hopneri majas. Konkursi žüriisse kuuluvad tunnustatud muusikud: Aira Birziņa (Läti), Triin Koch (Eesti), helilooja Jaakko Mäntyjärvi (Soome), Ban Sheng Toh (Singapur) ja Rob Vermeulen (Holland).

Vabatahtlike abi vajame väliskooride saatjatena, festivali infolauas, kontserdipaikade manageridena jne. Pakume toredat ja vaheldusrikast tegevust festivalimeeskonnas ning võimalust saada osa festivali mitmekülgsest programmist, meeskonna toitlustamist festivali jooksul ning muidugi ka osalemist lõpupeol. Vajalik on eesti ja inglise keele oskus, kiire kohanemisvõime ja pealehakkamine.

Huvilistel palun endast märku anda hiljemalt 24. märtsiks e-posti aadressile kaie.tanner@kooriyhing.ee. Samalt aadressilt saate vastuseid oma küsimustele!

Rahvusvahelise koorifestivali TALLINN 2023 piletid on nüüd saadaval!

Algas piletimüük XVII rahvusvahelisele koorifestivalile „Tallinn 2023“, mis toimub 13.-15. aprillil.

Koorifestivalil osaleb 25 koori, riikidest on esindatud Belgia, Iirimaa, Läti, Norra, Soome, Wales ja loomulikult Eesti. Festivali kunstiline juht on Ingrid Kõrvits.

Festivali raames toimub Tallinnas 8 kontserti, kohtumised Tallinna koolikooridega, meistriklass koostöös MUBAga ning publikule avatud konkurss kõigile kooriliikidele, kus saab kuulata erinevate stiilide ja -ajastute muusikat. Konkursi kaasaegse muusika kategooriasse on tellitud nais-, sega- ja meeskooriteosed Erkki-Sven Tüürilt (Omnia mutantur), mille multiesiettekanne osalevatelt rahvusvahelistelt kooridelt kõlab festivalil.

„Mul on väga hea meel, et Tallinna Koorifestival on jõudnud Euroopa koorifestivalide paremikku ning tunnustatud kõrgetasemelise professionaalse festivalina,“ ütles festivali korraldaja Kaie Tanner, kes on ka Rahvusvahelise Koorifestivalide Liidu president. „Kui tahate saada ülevaadet, mis maailma koorimuusikas toimub, kes on parimad tegijad ja põnevamad heliloojad, siis on Tallinna Festival selleks lähim ja kättesaadavaim võimalus. Kolme päeva jooksul on võimalik kuulata väga erinevaid esinejaid ning mitmekülgseid kavasid.“

Koorifestivali avakontserdil esinevad Estonian Voices (Eesti) ning maailma paremikku kuuluvad kammerkoor Schola Cantorum (Norra), noortekoor Tiara (Läti) ja kammerkoor CF1 (Wales). Lõppkontserdil saab kuulata Eesti Rahvusmeeskoori. Lisaks rahvusvahelistele heliloojatele esitatakse koorifestivalil Eesti tunnustatud koorimuusika loojate Tõnu Kõrvitsa, Mirjam Tally, Riho-Esko Maimetsa, Arvo Pärdi, Ester Mägi, Pärt Uusbergi, Karin Tuule, Galina Grigorjeva, Alo Põldmäe, Raimo Kangro, Olav Ehala, Mari Amori, Tarmo Lepiku, Mart Saare, Rudolf Tobiase, Veljo Tormise, Cyrillus Kreegi, Gustav Ernesaksa jt loomingut.

Esmakordselt jagame festivalisündmusi erinevate Tallinna kontserdisaalide vahel – nii toimuvad festivali avakontsert ja osad konkursikategooriad EMTA kontserdi- ja teatrimajas, konkurss Metodisti kirikus, Grand Prix ja lõppkontsert Estonia kontserdisaalis. Festivalikontserdid leiavad aset veel ka Tallinna koolides, Tallinna Raekojas, Jaani kirikus ja Hopneri majas, et osalevad koorid saaksid hea ülevaate Tallinna kontserdisaalide võimalustest. Konkursi žüriisse kuuluvad tunnustatud muusikud: Aira Birziņa (Läti), Triin Koch (Eesti), helilooja Jaakko Mäntyjärvi (Soome), Ban Sheng Toh (Singapur) ja Rob Vermeulen (Holland).

Festivali passid ja piletid on müügil Piletilevis ja enne kontserdi algust kohapeal.

Festivalikontserdile MUBAs 14. aprillil kell 13.45 on sissepääs prii.

Klassikaraadio salvestab 14. aprilli konkursid ja teeb otseülekande festivali Grand Prix’ voorust.

1972. aastast Tallinnas toimuv konkurss on Eesti ainus rahvusvaheline koorikonkurss ning osalema on kutsutud kõik kooriliigid üle kogu maailma. Festivali korraldab Eesti Kooriühing ning see toimub Tallinnas üle aasta.

Eesti Naislaulu Seltsi korraldatud VIII nais- ja neidudekooride võistulaulmise tulemused.

11.-12. märtsil toimus Tallinna Ülikooli aulas VIII Eesti nais- ja neidudekooride võistulaulmine. Võisteldi neljas kategoorias.

Naiskooride kohustuslikud laulud olid: Sirje Kaasik/Jaan Kaplinski „Üksainus maa“, Pärt Uusberg/Henrik Visnapuu „ Kõik muutub lauluks“ ja Mari Amor „Dona nobis pacem“. Neidudekoori kohustuslik laul oli Mari Amor/Ly Kuningas „Kuuvikerkaar“ Osales 29 naiskoori ja 1 neidudekoor. Koore hindas kolmeliikmeline žürii, Romans Vanags (Läti), Mari Amor ja Peeter Perens. Võistulaulmise kunstiline juht oli Külli Kiivet.

Tulemused tehti teatavaks mõlema päeva lõpus ja need olid järgmised:

A-kategooria naiskoorid:

1. Tartu Ülikooli Akadeemiline Naiskoor 95,3

2. Teaduste Akadeemia Naiskoor 87,6

3. Naiskoor Gaudete 87,3

4. TTÜ Akadeemiline Naiskoor 85

5. Naiskoor Carmina 76,3

6. Eesti Koorijuhtide Naiskoor 71,6

A-kategooria neidudekoorid:

1. Üle-eestiline neidudekoor Leelo 93,3

Eripreemiad:

Kohustusliku laulu parim esitus – Tartu Ülikooli Akadeemiline Naiskoor

A-kategooria naiskooride dirigendipreemia – Andrus Siimon

A-kategooria neidudekoori dirigendipreemia – Külli Kiivet

Ilusa emakeele preemie – naiskoor Gaudete (laulu Mari Amor/Hando Runnel, Juhan Liiv “Mu juurde kummarda” esituse eest

B-kategooria naiskoorid:

1. Kammernaiskoor Lu 87

2. Suurupi naiskoor Meretule 85,3

3. VENÜ naiskoor Vanaemad 80,3

4. Tallinna Ülikooli naiskoor 75,3

5. TÜ AN Vilistlaskoor 71

6. Nõmme KK Noorte Naiste Koos Kevad 70,3

7. Eesti Rahvusraamatukogu naiskoor 70

8. TÜ kammernaiskoor Helia 66,6

9. TTÜ Vilistlaste naiskoor 65,6

10. Naiskoor Domina 60,6

11. Koor Tempera 60,3

12. Pärnu Lauluselts Leelo 57,6

Eripreemiad:

B-kategooria naiskooride dirigendipreemia – Silvia Mellik

Kohustusliku laulu parim esitus -Tallinna Ülikooli naiskoor

Ilusa emakeele preemia – VENÜ naiskoor Vanaemad

C-kategooria naiskoorid:

1. Türi kammernaiskoor 82,3

2. Naiskoor Kirekeel 81,3

3. TÜ Naiskoori Tallinna Vilistlaskoor 78

4. Tallinki naiskoor 75,3

5. Naiskoor Terzo 74,3

6. Paide naiskoor 67

7. Haapsalu naiskoor Kaasike 66,6

8. Käina naiskoor 58,3

9. Karksi-Nuia naiskoor Maimu 55

10. Lähte naiskoor 51,6

11. Võru naiskoor Kannel 50,3

Eripreemiad:

C-kategooria naiskooride dirigendipreemia – Tiiu Schüts

Kohustusliku laulu parim esitus – naiskoor Terzo

MUBA neidudekoor Iisraelis MustonenFestil

1.–6. märtsini viibis Tallinna Muusika- ja Balletikooli neidudekoor Iisraelis, kus festivali MustonenFest Tallinn–Tel Aviv raames anti kolm kontserti. Kontserdid oli publikurohked ning menukad, eriti sooja vastuvõtu pälvis kõikjal Arvo Pärdi teos “Peace upon You Jerusalem”.

Neljapäeval, 2. märtsil esineti Tel Avivi konservatooriumis koos suurepärase tütarlastekooriga Bat-Kol (dirigent Anat Morahg), lisaks mõlema koori oma kavale esitati ühiselt nii eesti- kui ka heebreakeelset muusikat, eesti heliloojaist oli kavas Arvo Pärdi, Cyrillus Kreegi, Urmas Sisaski ja Tõnu Kõrvitsa looming.

Reedel, 3. märtsil toimus kontsert ajaloolises Jeruusalemma südames Kristuse kirikus (Christ Chruch) ja kujunes tänu nii erilisele paigavaimule kui ka teadlikule kuulajaskonnale sügavalt liigutavaks sündmuseks kõigi kohalviibinute jaoks.

Mõlemal kontserdil astusid dirigentidena koori ette ka koorijuhtimise eriala õpilased: Tel Avivis Paula Kõrvits (harfil Kaisa Helena Žigurs); Jeruusalemmas Mia Martina Sarapuu ja Ita Väljamäe.

Pühapäeva, 5. märtsi kontsert toimus Iisraeli suuruselt kolmandas linnas Haifas. Kontsert ülikooli saalis anti koos džässkitarrist Jaak Sooääre ja pianist Ivo Sillamaaga, kes esitasid Johann Sebastian Bachi muusikat. Jaak Sooäär musitseeris ka koos neidudekooriga, ühises kavas olid vaimulikud rahvaviisid Cyrillus Kreegi ja Tõnu Kõrvitsa seadeis.

MUBA neidudekoori dirigent on Ingrid Kõrvits, hääleseadja Jaanika Kuusik, kes astus kontsertidel üles solistina Urmas Sisaski teoses “Heliseb väljadel”. Kontserdireisil osales 36 lauljat, kes pidasid vastu nii lõõskavale päikesele kui ka tugevatele emotsioonidele, hoides kõrgel nii Eesti, MUBA kui ka meie põhjamaise muusikakultuuri lippu.

MUBA neidudekoor tänab südamest lapsevanemaid, oma kooli ja kultuurikapitali, kelle toetus elamusliku reisi võimalikuks tegi. Eriline tänu kuulub festivali kunstilisele juhile Andres Mustonenile ja promootor Malle Talvet-Mustonenile, kes eesti muusikuid igal aastal sellesse erilisse riiki kutsuvad, nende kohalviibimist korraldavad ning nõnda Eestile ja eesti muusikale aina uusi sõpru võidavad.

Tel Avivi konservatooriumis
Jeruusalemma Kristuse kirikus
Haifa kontserdi järel

Eesti Filharmoonia Kammerkoor ootab LAULJAID kõikidesse häälerühmadesse

KANDIDAATIDELT EELDATAKSE:
•             muusikalist haridust ja vokaalset ettevalmistust;
•             noodilugemisoskust.


EFK PAKUB:
•             võimalust osaleda Eesti esinduskoori töös või valitud kontserdiprojektides;
•             võimalust teha koostööd tippdirigentide ja -orkestritega ning osaleda rahvusvahelises
               muusikaelus;
•             arenguvõimalust ja vokaalset koolitust;
•             stabiilset töötasu ja tervise edendamise soodustusi.


Kandideerimiseks palume ette valmistada:
•             katkend J. S. Bach’i motetist „Singet dem Herrn“, I koor (taktid 75–150);
•             vabalt valitud soololaul.


Kuulamised toimuvad 21. märtsil 2023 või kokkuleppel.

Vabas vormis CV ja avalduse koos esitatava teosega palume saata 13. märtsiks e-posti aadressile: mai.simson@epcc.ee. Lisainfo tel: 565 5515. www.epcc.ee

Eesti Filharmoonia Kammerkoor on üks tuntumaid Eesti muusikakollektiive maailmas. Koori repertuaar ulatub gregooriuse laulust kuni 21. sajandi muusikani.
Eesti esinduskoorina osaletakse rahvusvahelises muusikaelus ning tehakse koostööd nimekate dirigentide ja orkestritega kogu maailmas.

Selgunud on Eesti Naislaulu Seltsi aasta koorid.

Kontserdil „Sind ma tahan armastada“ kuulutati välja Aasta Naiskoor 2022.

Aasta Naiskoor 2022 – Üle-eestiline neidudekoor Leelo, dirigent Külli Kiivet

Aasta Naiskoor 2022 panuse eest kohalikku kultuuriruumi – Tartu Ülikooli Naiskoori Tallinna Vilistaskoor, dirigent Triin Koch.

Õnnitleme!

Laulu- ja tantsupeo kõnevõistlusel kõlas noorte siiras hoolimine kodumaast

Tallinna Muusika- ja Balletikoolis (MUBA) toimus XIII noorte laulu- ja tantsupeo “Püha on maa” kõnevõistluse lõpugala, kus kõlasid laste ja noorte loodud kõned, mida žürii ja kunstilised toimkonnad tunnustasid ja esile tõstsid. Laulupeo kunstilise juhi Pärt Uusbergi sõnul peegeldus kõnedest noorte siiras hoolimine Eestimaast ja selle iseseisvusest ning mõistmine, et viimases pole midagi iseenesestmõistetavat.

XIII noorte laulu- ja tantsupeo „Püha on maa“ kõnevõistlus toimus möödunud aasta lõpus ning pühapäeval olid MUBA-sse kutsutud kõik võistlusel osalenud noored koos oma juhendajatega. Žürii ja kunstilise toimkonna poolt valituks osutunud 33 kõne autoritel oli esmakordselt võimalus oma töö publiku ees ette kanda, millega Pärt Uusbergi sõnul kõik väga hästi ja veenvalt hakkama said. Kõnedele raamiks kõlasid MUBA õpilaste pühendunud ja meisterlikus esituses Eesti autorite muusikapalad.

Uusberg selgitas, et kõnekirjutamise võistlus algatati soovist välja selgitada, millised on peo tähtsamate osaliste, laste ja noorte mõtted, tunded ja vaated suvise noortepeo osas ning mida tähendab neile Hando Runneli sõnastatud ja XIII noorte laulu- ja tantsupeo väärtussõnumit kandev juhtmõte „Püha on maa“.

„Meie kaunis ja kordumatu emakeel on osa laulu- ja tantsupidude traditsioonist ning nii peo kunstilistele toimkondadele kui ka osalistele südamelähedane. Siit ka mõte korraldada emakeele väärtustamiseks kõnekonkurss,“ kirjeldas algatust Uusberg.

Kõnevõistluse ideed toetas kunstilise juhi sõnul seegi, et viimasel ajal on lapsed ja noored pisut virtuaalmaailma kapseldunud ja siit-sealt on kosta, et neil on raskusi eneseväljendusega, seda näiteks klassi ees kõneledes. Kõnekonkurss oli justkui kaks ühes: aitas väärtustada nii emakeelt kui tuua fookusesse noorte eneseväljendusoskuse. 

Uusbergi sõnul oli noorte kõnedest tajuda, et nad hoolivad kodumaa minevikust, pidades kalliks iseseisvust ning seejuures mõistes, et selles ei ole midagi iseenesestmõistetavat. „Noored on hästi kursis Eesti ajalooga, oskavad väärtustada esivanemate tegusid ja näevad laulupidude traditsioonis võimalust olla seotud üle inimpõlvede ulatuvate juurtega. Rõõmu tegid nii kõnedest kumama jäänud siiras hoolimine Eestimaast kui ka laste ja noorte kordumatud isiklikud vaatenurgad ja põnevad teemaga seonduvad mõtted. Eriti nauditavad olid hetked, mil avastasin noorte kõnedest selliseid ideid, millele polnud ise osanud varem mõeldagi,“ tõdes Uusberg.

Kokku laekus kõnevõistlusele 112 tööd üle Eesti ning kõnesid hinnati neljas vanuseastmes: 1.-4. klass, 5.-9. klass, 10.-12. klass ja noored vanuses 20-27 eluaastat. Kõnevõistluse korraldajaks oli Eesti Laulu- ja Tantsupeo Sihtasutus. Töid hindava žürii liikmeteks olid kutsutud emakeeleõpetajad, asjatundjad Eesti Keele Instituudist, ajalehest Postimees, ajakirjast Hea Laps ning XIII noorte laulu- ja tantsupeo loominguliste toimkondade esindajad. Korraldajad tänavad kõiki võistlusel osalenuid, nende juhendajaid ning samuti žüriid.

XIII noorte laulu- ja tantsupidu „Püha on maa“ toimub 30. juunist kuni 2. juulini 2023 Tallinnas. XIII noorte laulupeo kunstiline juht on Pärt Uusberg ning XIII noorte tantsupeo pealavastaja Agne Kurrikoff-Herman. Rahvamuusikapeo üldjuht on Juhan Uppin.

Eesti Segakooride Liit kutsub koore osalema suurel eesti koorimuusika maratonil Paides.

Koorivisioon 2023 | EV105

18. märts 2023 kl 16 Paide Muusika- ja Teatrimaja Suur saal

Esinejad: koorid üle Eesti

Repertuaar: eesti helilooming, stiil mitmekesine

Kutsume koore osalema suurel eesti koorimuusika maratonil Paides. 

Eesti vabariigi 105. sünnipäevale pühendatud kontserdile ootame esinema eesti muusikat esitavaid kollektiive 1-2 lauluga. Kontserdile on oodatud ettekanded eri stiilidest ja ajastutest. Kohapeal pakume võimalust kasutada klaverit ja võimendada erinevaid instrumente. Tule ja üllata koorimuusika sõpru omanäolise, huvitava või siiani hoopis peidus olnud muusikaga. Kontserdil jagatakse ka eriauhindu.

Ootame teid kõiki 18. märtsil Paidesse – saame kokku Eestimaa südames, ning tähistame vabariigi sünnipäeva!

Registreerumise tähtaeg: 5. märts 2023

Lisainfo: eestisegakoorideliit@gmail.com