Tartu Noortekoor võitis peaauhinna Karpenissi rahvusvahelisel koorikonkursil Kreekas.

Tartu Noortekoor osales Karpenissis, Kreekas, rahvusvahelisel koorikonkursil, pälvides vaimuliku muusika kategoorias esikoha 97 ning segakooride kategoorias 95 punktiga 100-st võimalikust. Samuti võitis koor peaauhinna ning dirigent Markus Leppoja nimetati konkursi parimaks dirigendiks. Võistluskavades esitati Härma, Grigorjeva, Põldmäe, Monteverdi, Tüüri ja Tormise teoseid.

Ateenas andis Tartu Noortekoor kontserdi Eesti suursaadiku proua Karin Rannu vastuvõtul diplomaatilisele korpusele, esitades lisaks eespool nimetatutele veel Tambergi, Ehala ja Uusbergi muusikat.

Avaneb täiendav taotlusvoor laulu- ja tantsupeo liikumise juhendajate tööjõukulu toetuseks

Erandkorras avatakse 15.–31. augustini täiendav taotlusvoor laulu- ja tantsupeo liikumises osalevate kollektiivide juhendajate tööjõukulu jagamiseks 2022. aasta eest. Esmakordselt saab toetust taotleda ka määruses esitatud nõuetele vastavate võimlemisrühmade juhendajate tööjõukulude katmiseks.

„Toetuse andmisega tagame võimalikult paljudele juhendajatele senisest õiglasema ja ootustele vastava töötasu ning töölepingust tulenevad sotsiaalsed garantiid. See võimaldab suuremal hulgal juhendajatel keskenduda kollektiivi juhendamisele kui põhitööle ja tagada professionaalide pealekasvu,“ selgitas Eesti Rahvakultuuri Keskuse toetusmeetmete osakonna juhataja Margit Salmar.

Toetust makstakse juhul, kui tööandja kui taotleja on maksnud juhendajale vähemalt 2021. aastal kehtinud kultuuritöötaja brutotöötasu alammäära ja juhendaja täiskoormuse jagamisel saadud kontakttunni tasu, millele lisanduvad sotsiaalmaks ja töötuskindlustusmakse. 31. augustini kestva täiendava taotlusvooru raames saab toetust küsida tagasiulatuvalt 2022. aasta eest.

„Oluline on märkida, et täiendavas taotlusvoorus arvestatava tunnitasu hinnaks on minimaalselt 15,50 eurot. Kuivõrd käesolevast aastast on kultuuritöötaja miinimumpalk tõusnud 1400 eurole, tõuseb 2023. aastaks ehk sügisel eesootavaks taotlusvooruks aga kollektiivi juhi minimaalne tunnitasu juba 16,66 eurole,“ lisas Salmar.

Infoseminar täiendava taotlusvooru kohta toimub 10. augustil kell 10-11. Seminarile on kuni 9. augustini (k.a) võimalik registreerida siin, registreerunutele saadetakse osalemiseks vajalik link vahetult enne selle algust.

Laulu- ja tantsupeoliikumises osalevate kollektiivide juhendajate tööjõukulu toetuse määruse ja seletuskirjaga saab tutvuda Eesti Rahvakultuuri Keskuse kodulehel. Taotlemine toimub Toetuste Menetlemise Infosüsteemi kaudu. Toetuse menetlejaks on Eesti Rahvakultuuri Keskus.

Eelinfona anname teada – taotlusvoor 2023. aastakstööjõukulu toetuse taotlemiseks on avatud 1.–31. oktoobrini 2022 ning vastav infopäev toimub 30. augustil kell 11–12.30.

Lisainfo

Margit Salmar

Toetusmeetmete osakonna juhataja

Eesti Rahvakultuuri Keskus

tel: 600 9165

E-post: margit.salmar@rahvakultuur.ee

Koolinoorte laulu- ja tantsupidu 60

Täna 60 aastat tagasi algas Tallinnas esimene koolinoorte laulu- ja tantsupidu. Sellega seoses ootab Eesti Rahva Muuseum koostöös Eesti Laulu- ja Tantsupeo Sihtasutusega kirjalikke meenutusi ning fotosid noorte laulu- ja tantsupidudel osalenutelt.

Esimene koolinoorte laulu- ja tantsupidu, mis oli toona paraku pühendatud pioneeriorganisatsiooni ümmargusele tähtpäevale, algas 30. juuni õhtul kell 19.00 Kalevi staadionil lõkkeõhtu-tantsupeoga ning jätkus 1. juulil laulupeoga.

Idee korraldada üldpidude kõrval noorte laulu- ja tantsupidu tekkis Ellerheina tütarlastekoori dirigendil ja muusikapedagoogil Heino Kaljustel ning rahvatantsujuhil ja tantsupedagoogil Alfred Raadikul. Üheks põhjuseks oli kindlasti koolinoorte kooride ja tantsurühmade rohkus üldpidudel. Noortepidu andis võimaluse peost osa saada ka mudilaskooridel, kes üldlaulupeole pääsesid esimest korda alles 1994. aastal.

Esimesest noorte laulupeost võttis osa 11 000 noort, tantsupeost 4000 tantsijat.

Järgmisel suvel toimuva XIII noorte laulupeo „Püha on maa“ kunstiline juht Pärt Uusberg ütleb, et ta on oma nahal kogenud, kuivõrd sügavalt võib üks laste- ja noortekoor mõjutada noore inimese tulevast elu, kasvatades järk-järgult hinge armastust (koori)muusika ning elu ja inimeste vastu. Seetõttu on tal hea meel, et ta on just noorte laulupidu vedamas. „Kui mõtlen end tagasi koolinooreks, on mul väga hea meel, et laulupeod toimusid iga 2–3 aasta tagant. Eks ju noortepeo mõte olegi juurutada lastes ja noortes armastust laulupeo kui fenomeni vastu ja ses mõttes tundub taoline tihedus põhjendatud olevat. Tajub ju ühtlasi laps aega teistmoodi kui täiskasvanu – lapse jaoks võib kaks aastat olla tunnetuslikult sama pikk intervall kui täiskasvanule viis,“ tõdeb Uusberg.

XIII noorte tantsupeo etenduse „Sillad“ pealavastaja Agne Kurrikoff-Herman leiab, et noorte laulu- ja tantsupeod on aja jooksul leidnud oma kindla koha laulu- ja tantsupidude järjepidevuse hoidjatena, kõnetades noori ja kutsudes neid Eesti rahvatantsu ning oluliste väärtuste juurde. 
„Ei ole saladus, et peale kaht keerukat pandeemia-aastat on suured lootused pandud taas laulu- ja tantsupeole, et see innustaks taas rahvatantsu ja koorilauluga tegelema. See emotsioon, mille saab sel hetkel, kui sammud saavad suurde mustrisse tantsitud, täidab meeli ning kannab edasi,“ ütleb pealavastaja.

Rahvamuusikapeo üldjuht Juhan Uppin usub, et on noortepidudel on laulu- ja tantsupeo traditsiooni jätkumise seisukohalt keskne roll just uute põlvkondade kaasamisel. „Nooremate põlvkondade mänguoskus ja huvi, samuti rahvamuusikaõpetajate pühendunud töö väärib ainult kiitust,“ rõhutab Uppin.

Eesti Rahva Muuseum ja Eesti Laulu- ja Tantsupeo Sihtasutus on algatanud noorte laulu- ja tantsupidude juubeli puhul meenutuste ja piltide kogumise kampaania, kuhu on oodatud kõik lood, mis inimestele on noortepidudest või nendeks valmistumisest mällu sööbinud. Huvi pakuvad erinevatest aegadest pärit lood olmest – näiteks ööbimiskohtadest, toitlustusest – aga samuti rongkäigust, peomeeleolust, esinemisriietest, ilmaoludest jne. Saata võib nii meenutusi, fotosid kui ka videoid. 

Lugusid noorte laulu- ja tantsupidudelt saab kirja panna siin: https://rahvalood.ee/lood/noorte-laulu-ja-tantsupidu-60/

Mälestusi oodatakse kuni 27. novembrini 2022 ning kogunenud materjalist annavad Eesti Rahva Muuseum ja Eesti laulu- ja Tantsupeo Sihtasutus 2023. aasta XIII noortepeo ajaks välja kogumiku „Noorte laulu- ja tantsupidu 60 – MINU LUGU“.

XIII noorte laulu- ja tantsupidu „Püha on maa“ toimub 30. juunist kuni 2. juulini 2023 Tallinnas. XIII noorte laulupeo kunstiline juht on Pärt Uusberg, tantsupeo pealavastaja on Agne Kurrikoff-Herman ning rahvamuusikapeo üldjuht on Juhan Uppin.

TLÜ Balti filmi, meedia ja kunstide instituut (BFM) pakub sügisest erinevaid mikrokraadiprogramme

BFMis saab nüüd omandada uusi teadmisi tudengiks olemata. Oleme mõelnud ka kultuurivaldkonnas, sh muusikamaastikul tegutsejatele.

Nimelt pakub TLÜ Balti filmi, meedia ja kunstide instituut (BFM) sügisest erinevaid mikrokraadiprogramme. Mikrokraad on nii Eestis kui Euroopas alles uus ja põnev enesetäienduse vorm, kus õppekava koosneb valikust omavahel seotud ainekursustest, mille läbimisel kujuneb tervikvaade koos uute oskuste ja kogemustega.

BFM pakub  koostöös valdkondlike ekspertide, kompetentsikeskuste ja huvigruppidega kõigile huvilistele mitmeid mikrokraadiprogramme, et areneda endale meelepärases ja vajalikus valdkonnas. Nii ongi teadmishimulisel inimesel võimalik haarata endale sobivas mahus ja vormis uusi pädevusi ning saada osa akadeemilisest maailmast ja BFMi inspireerivast õhustikust. Mitmes õppekavas õpitakse osaliselt koos bakalaureuse- või magistriõppe tudengitega, mistõttu on võimalik neid ainepunkte vähemalt valikainetena ka edasistes õpingutes arvestada. 

Toome välja mõningad mikrokraadiprogrammid, mis võiksid huvi pakkuda valdkonnas tegutsevatele inimestele:  

Eelkooliealiste laste laste muusikaõpetaja ja huvikooli juhendaja

Mikrokraadiprogramm toetab lasteraia muusikaõpetajat ja huvikooli muusikaringi juhendajat töös eelkooliealiste lastega. Õppekava annab teadmised muusikaõppe kavandamiseks ja läbiviimiseks eelkooliealistele lastele ning pakub võimalusi omandatu praktiseerimiseks.

Loov- ja kultuuriprojektide juhtimine

Õppekava tutvustab loov- ja kultuurivaldkonnas tegutsejatele erinevaid kultuurikorralduse aspektide sidudes neid meedia, andragoogika, turunduse ja kommunikatsiooniga. 

Kehateadlik tantsija ja tantsuõpetaja

Mikrokraadi “Kehateadlik tantsija ja tantsuõpetaja” õppekava annab pädevused teadliku ja läbimõeldud liikumise kavandamiseks ning ellu viimiseks. Õppekava sisaldab ainekursuseid, mille eesmärk on ühise tervikuna tõsta iga tanstija ja tanstuõpetaja teadlikkust erinevaid võimalusi pakkuvaks tantsuliseks liikumiseks.

Heaolu ja vaimse tervise toetamine loovtegevustega

Mikrokraadipprogramm pakub teadmisi heaolust ja vaimsest tervisest, nende mõjuritest ja toetamisest ning võimalust omandada selleks vajalikud pädevused erinevaid loomingulisi tegevusi läbi tehes.

Võimestav kommunikatsioon koostöövõrgustike toetamiseks

Mikrokraadi õppekava, mis annab oskused ja teadmised erinevate meeskondade sidusaks ja koostöiseks tegutsemiseks. 

Kogu informatsiooni kõikide BFMi mikrokraadiprogrammide kohta leiab meie mikrokraadide kodulehelt.

Arvo Pärdi lastelaulud jõudsid vinüülplaadile

Ilmunud on vinüülplaat „Lapsepõlve lood“, millel Arvo Pärdi loodud lastelaule esitavad Raadio Laste Laulustuudio lapsed Kadri Hundi juhatusel. Vinüülplaadi andsid välja TIKS rekords ja Arvo Pärdi Keskus.

Helilooja Arvo Pärt on plaadil kõlavad laulud kirjutatud ajavahemikul 1956–1970 peamiselt näidenditele ja multifilmidele. Esimest korda koguti need kokku 2015. aastal ilmunud CD-albumi „Lapsepõlve lood“ jaoks, mis sündis laulja ja dirigendi Kadri Hundi algatusel Arvo Pärdi Keskuse ja Eesti Rahvusringhäälingu koostöös.

Mõni plaadile valitud lauludest kuulus juba varem Arvo Pärdi loomenimekirja, nagu „Mina olen juba suur“, mille avasõnu „Käin juba lasteaias, ei ole väike ma!“ mäletavad oma lasteaiapäevilt ka paljud praegused täiskasvanud. Peale selle sai eluõiguse veel kümmekond laulu, mis seisid varem vaid käsikirjadena Eesti Teatri- ja Muusikamuuseumi ning Arvo Pärdi Keskuse arhiiviriiulitel. Plaadi jaoks valmisid helilooja Tauno Aintsil koostöös Arvo Pärdiga lauludest ka uued värvikad instrumentaalseaded, mis on välja toodud eraldi fonogrammidena.

Vinüülplaat „Lapsepõlve lood“ sai teoks plaadifirma TIKS ja Arvo Pärdi Keskuse koostöös.

„Täna lõpuks kõigile kättesaadav vinüül on Eesti vinüüliloos oluline ka üldisemas plaanis. Meie teada on see esimene lastelaulude vinüül taasiseseisvunud Eestis ja ühtlasi ka esimene Arvo Pärdi muusika vinüülikogumik, mis on täielikult siin toodetud. Plaadifirma TIKS jaoks on lihtsalt suur au ja hea meel, et Arvo Pärdi Keskus oli nõus meiega koos seda projekti ette võtma,“ sõnas plaadifirma TIKS tegevjuht Peeter Ehala.

„Selle plaadi valmimise käigus on saanud selgeks, et Arvo Pärdi laulud on teatrietenduste, multifilmide ja koolilaulikute kaudu mitme põlvkonna jaoks sõna otseses mõttes lapsepõlve lood. Need ei rõõmusta mitte ainult praegusi laululapsi, vaid neil on oma eriline nostalgiaväärtus ka paljude tänaste emade-isade, aga ka juba vanaemade-vanaisade jaoks,“ märkis Kristina Kõrver Arvo Pärdi Keskusest.

Vinüülplaat on saadavad Arvo Pärdi Keskuse poes, TIKS rekordsi veebipoes ning tulevast nädalas plaadipoodides üle Eesti. Igalt ostetud plaadilt läheb 5€ sihtasutusele Kiusamisvaba Kool.

Rahvusooper Estonia poistekoor võtab vastu uusi liikmeid

Tähistame laulu “Eesti lipp” sajandat sünnipäeva

Hea Eesti inimene!

Kas teadsid, et laulu „Eesti lipp“ (E. Võrk / M. Lipp) kirjutamisest möödub tänavu 100 aastat?

Tähistame seda väärikalt ja paneme selle ilusa laulu üheskoos üle terve maailma helisema!

Suur ühislaulmine toimub Eesti lipu päeval 4. juunil kell 13.00.

Tee nii:

  1. Tule Tartusse Eesti Rahva Muuseumisse kaasa laulma! Lisaks ühisele laulmisele saad osa põnevast perepäevast: toimuvad kontserdid ja töötoad, peetakse kõnesid, samuti saab minna ja vaadata Eesti esimest sinimustvalget lippu, mis õnnistati 138 aasta eest Otepääl.
  2. Laula kaasa interneti vahendusel. Ühislaulmist vahendavad ERRi portaal ja Postimees.ee.

Ühine meil olgu püüe ühes vennaarmuga, 
kostku võimsalt meie hüüe:
 
„Eesti, Eesti, ela sa!”
 

Täpsem info ja noodid

Laulu „Eesti lipp“ 100 aasta juubeli tähistamist korraldavad
Eesti Rahva Muuseum
Eesti Riigikantselei
Eesti Üliõpilaste Selts
Eesti Laulu- ja Tantsupeo Sihtasutus

SOODUSPILETID: Tõnu Kõrvitsa kooriteose „Tiibade hääl” esiettekanded 27. mail Tartus ja 28. mail Tallinnas

Eesti Filharmoonia Kammerkoor ja Tallinna Kammerorkester kutsuvad kontserdile!

Tõnu Kõrvitsa auhinnatud kooriteosed „Lageda laulud“ ja „Sina oled valgus ja hommik“ saavad järje – sel nädalal tuleb Tallinnas ja Tartus esiettekandele triloogia kolmas, viimane osa pealkirjaga „Tiibade hääl“. Selle eestikeelsed tekstid on kirjutanud Doris Kareva. Esiettekannet esitavad Marianne Pärna (alt), Laur Eensalu (vioola), Eesti Filharmoonia Kammerkoor ja Tallinna Kammerorkester.  Kontserte dirigeerib Risto Joost.

Olete oodatud kontserdile, kus esmakordselt kõlab Tõnu Kõrvitsa „Tiibade hääl“:

•             Reedel, 27. mail kell 19.00 Tartu Pauluse kirikus

•             Laupäeval, 28. mail kell 17.00 Tallinna Jaani kirikus

Pakume soodsamat piletihinda kooridele:

•             Soodustuse saamiseks kasuta salasõna MUUSIKAHUVILINE

•             Sooduspiletid hinnaga 10 eurot

•             Osta piletid Piletilevist: https://www.piletilevi.ee/est/search:autoritund/

Inspireeritud naisest, kes oli eeskujuks tervele oma põlvkonnale

„Tiibade hääl“ on inspireeritud USA lennunduspioneeri Amelia Earharti elust ja loomingust. Ta oli esimene naine, kes mais 1932. aastal üle Atlandi lendas ning teine inimene Charles Lindbergi järel, kes selle julgust ja võimekust nõudva reisi üksi ja ilma peatusteta ette võttis. Ta tegi teisigi rekordeid ning kirjutas oma lennukogemustest raamatuid.

Tõnu Kõrvits ütleb, et legend Amelia Earhartist on teda alati paelunud. „Ta on võimas kuju, aga temas on ka midagi romantilist. National Geographicus oli temast doklugu: eelviimasel maandumisel väikesel saarekesel Vaikses ookeanis läks ta kaduma – teda ei leitud ja sellega on seotud ka mitmeid spekulatsioone,“ rääkis helilooja.

Earhart oli eeskujuks tervele oma põlvkonnale naistele ning muuhulgas kuuluvad Amelia Earhartile mõtteterad:

  • Igaühel on ookeane, mida ületada, kui neil on selleks südant. Kas see on ebamõistlik? Võib-olla. Aga mida teavad unistused piirangutest!
  • Ära kaunagi takista kedagi tegemast midagi, mille kohta olete öelnud, et seda ei saa teha.
  • Mõnel meist on suurepärased lennurajad juba ehitatud. Kui teil on, võtke need maha! Kuid kui teil seda pole, mõistke, et teie kohustus on haarata labidas ja ehitada see endale ja neile, kes teile järgnevad.
  • Ära kunagi tee asju, mida teised saavad teha ja teevad, kui on asju, mida teised ei saa või ei tee.
  • Mure aeglustab reaktsiooni ja muudab selgete otsuste tegemise võimatuks.
  • Olen sageli öelnud, et ettevalmistus on kaks kolmandikku mis tahes ettevõtmisest.
  • Elus on rohkem kui olla reisija.
  • Mida rohkem inimene teeb, näeb ja tunneb, seda rohkem on ta võimeline tegutsema ja seda ehedamalt hindab ta selliseid põhilisi asju nagu kodu, armastus ja mõistvad kaaslased.
  • Naine, kes suudab luua oma töökoha, on naine, kes võidab kuulsuse ja varanduse.
  • Seiklus on iseennast väärt.
  • Üks heategu ajab juured igas suunas välja ning juured kerkivad üles ja teevad uusi puid. Suurim töö, mida lahkus teiste vastu teeb, on see, et see muudab nad ise lahkeks.
  • Usun, et tüdruk ei peaks tegema seda, mida ta arvab, et peaks tegema, vaid ta peaks läbi kogemuste leidma, mida ta teha tahab.
  • Otsustage, kas eesmärk on sellega kaasnevaid riske väärt või mitte. Kui on, lõpetage muretsemine.
  • Ei mingeid piire, vaid horisondid – ainult vabadus.

Suure publikumenuga ja auhindu pälvinud triloogia  saab järje

“Lageda laulud” (Moorland Elegies) tuli esmaettekandele 2015. aastal ning pälvis laialdast tähelepanu. Üheksaosalise koorile ja keelpillidele loodud tsükli eest sai helilooja Tõnu Kõrvits 2016. aastal Eesti riikliku kultuuripreemia. Eesti Kooriühing valis heliplaadi aasta kooriplaadiks 2017 ja NPR (National Public Radio, US) aasta parima kümne klassikalise muusika albumi edetabelis oli see kolmandal kohal. Lisaks püsis plaat 2017. aasta suvel mitmeid nädalaid Amazoni klassikaplaatide müügiedetabeli tipus. 2018. aastal tunnustati „Lageda laule” aasta klassikaalbumi tiitliga ning 2019. aastal etendus teatris Vanemuine samanimeline ballett.

„Sina oled valgus ja hommik” (Sei la luce e il mattino), mille esiettekanne toimus mais 2019, on Tõnu Kõrvitsa sõnul otsekui sügavikust lauldud hümn elule ja armastusele. Selle heliplaat valiti pärast ilmumist Prantsuse maineka muusikaajakirja Classica kuu plaadiks ning 2021. aastal esitasid Eesti Filharmoonia Kammerkoor ja Tallinna Kammerorkester teost Pavese tekstide sünnilinnas Torinos maineka MITO festivali publikule.

Kolmas osa, „Tiibade hääl“ alles alustab oma teekonda muusikalavadel. Risto Joost, kes on triloogia kõigi osade tellija ja juhatanud kõiki selle esiettekandeid, ütleb, et kõik kolm teost on rõhutatult poeetilise lüürilise alatooniga ning erakordselt kaunid ja mõjusad. „„Tiibade hääle“ esiettekandega saab üks oluline muusikaline sari tervikuks,“  ütleb dirigent.

Esiettekanded toimuvad “Autoritund” kontserdisarjas (kunstiline juht Tõnu Kaljuste), mis on pühendatud Eesti heliloojate loomingu tutvustamisele ning kus sageli toimuvad uute teoste esiettekanded.

Eesti Filharmoonia Kammerkoorist ja Tallinna Kammerorkestrist

Eesti Filharmoonia Kammerkoor ja Tallinna Kammerorkester on aastaid ühiselt kontserte andnud nii Eestis kui ka kaugemal – Euroopast Austraaliani ja Austraaliast Põhja-Ameerikani. Muuhulgas on esinetud maailma nimekates kontserdisaalides nagu New Yorgi Carnegie Hallis, Pariisi Filharmoonias, Hamburgi Elbphilharmonie’s jm. Kollektiivide on Eesti heliloojate loomingu sagedased esmaesitajad ja nende kontserdikavad on pälvinud kriitikutelt arvukalt esinejad Eesti muusikalavadel. Tõnu Kaljuste dirigeerimisel on mõlemad kollektiivid korduvalt esitatud Grammy nominatsioonile ning 2014. aastal pälviti Grammy auhinna Arvo Pärdi albumi „Adam’s Lament“ (ECM) eest.

Kohtumiseni kontserdil!

Kooriühingu ja Lauluväljaku koostöölepe sai allkirjad

Pühapäeval, 22. mail allkirjastasid Eesti Kooriühingu juhatuse esimees Hirvo Surva ja Tallinna Lauluväljaku juht Urmo Saareoja koostööleppe, millega tihendatakse omavahelist igakülgset koostööd ning tagatakse parimad võimalikud kontsert- ja proovivõimalused Kooriühingu liikmetele.

„Koorilauljatele on Tallinna Lauluväljak igati kodune paik ning mul on hea meel, et omavaheline koostöö on muutunud üha tihedamaks ja tõhusamaks,“ ütles Hirvo Surva, „ootame, et meie liikmed kasutaksid aktiivselt Lauluväljaku võimalusi ning mõistagi pakume omalt poolt publikule kontsertelamusi ja ehedaid emotsioone.“

„Just seesugusest ühisest mõistmisest ning ühistest eesmärkidest sünnib tulevikus palju head,“ ütles Lauluväljaku juht Urmo Saareoja, „koostöölepe märgib ka järjekordset sammu Tallinna Lauluväljaku arengus, et täita meie ruumid ja ala pideva tegevusega. Kutsun üles külastama Kooriühingu kontserte, mis hakkavad siin regulaarselt publikut rõõmustama.“

Siin on fotode link koostööleppe allkirjastamisest.
Fotode autor Randar Ploompuu.

Koostööleppe allkirjastamise järgselt toimus Põhja-Eesti ühendkoori proov 2022. aasta laulupäeva „Kodu(l)ootus“ ette valmistamiseks.

Segakoor HUIK! võitis Austrias rahvusvahelisel konkursil teise koha

Segakoor HUIK! jõudis möödunud nädalavahetusel toimunud rahvusvahelisel koorikonkursil Ave Verum Grand Prix’ vooru, pälvis teise koha ning sai ühena kahest koorist Gold Superior taseme.

Austrias Badenis toimunud Ave Verumi konkursil andis rahvusvaheline žürii HUIK!-i esitusele 97 punkti 100-st. Koori tunnustati ka eripreemiaga enne 1945. aastat kirjutatud teose parima esituse eest (M. Saar “Jaan läheb jaanitulele”).

“Oleme kirjeldamatult õnnelikud ja tänulikud. Meie repertuaar oli äärmiselt nõudlik ja seetõttu nõudis täielikult puhta ja pingevaba esituse saavutamine palju tööd. Risk oli aga seda väärt ning läbi krõbedate laulude kasvasime palju. Nii nautisimegi konkursilaval musitseerides igat hetke ja tundus, et see ei jätnud kedagi saalis külmaks. Žürii kiitis koori kõrget taset ning üks liige võrdles meie tehnilist ettevalmistust lausa Ferrariga. Selle uhke masina algatamise ja toonuse hoidmise eest saadan suured tänud eelmistele dirigentidele Kaspar Männile ja Ingrid Roosele – sõit on tõesti luksuslik!” ütles Segakoori HUIK! peadirigent Ode Pürg, kes pälvis parima dirigendi eripreemia.

Konkursil ei olnud kategooriaid, osa said võtta kõik kooriliigid, kuid osalema pääses üksnes korraldajate kutsega. 

Esikoha sai Ukraina kammerkoor Sofia, kes võitis ka Grand Prix. Nii Sofia kammerkoor kui ka Segakoor HUIK! pälvisid ainsatena kõige kõrgema, Gold Superior taseme.

Žüriisse kuulusid Wolfgang Ziegler (Austria), Yulia Mikkonen (Austria), Mirjam Schmidt (Austria), Astrid Vang-Pedersen (Taani), Bengt Ollén (Rootsi) ja Michele Josia (Itaalia).

Segakoor HUIK! on osalenud rahvusvahelistel konkurssidelt mitmel korral, viimati Lätis Jurmalas ja Itaalias Seghizzis, kus pälviti II koht rahvamuusika kategoorias ja III koht kaasaegse muusika kategoorias.

2009. aastal loodud Segakoori HUIK! ühendab pea neljakümmet noort lauljat eri elualadelt. HUIK! peab oluliseks koostööd eesti noorema põlvkonna heliloojatega, kuid väärtustab ka vanemat muusikat. Dirigent Ingrid Roose käe all on valmimas segakoor HUIK!-i ja samuti Lembit Veevo esimene koorimuusikaplaat, mille esitluskontserdid toimuvad juunis ning mille valmimiseks kogutakse toetusi Hooandja kaudu.

HUIK!i peadirigent on alates 2022. aastast Ode Pürg, kunstiline juht Ingrid Roose.

Segakoor HUIK Badenis 05.2022

__________________________