Suur rõõm on teatada, et juba 13. Viimsi JazzPopFest tuleb taas!
Kaunis algus advendiajale, lauljale, koorile ja ansamblile on lasta häältel kõlada 23. novembril JazzPopFestil imelises Viimsi Artiumis just teile iseomase kavaga.
Kolmapäeval, 4. septembril kell 19.00 toimub Pärdi Päevade raames Tallinna Jaani kirikus segakoori Latvija kontsert. Dirigent on Māris Sirmais. Kavas Bruckneri motetid ja Pärdi a cappella looming.
Koorilauljad ja dirigendid on oodatud kuulama, sissepääs TASUTA! Parool uksel: koor
Pärdi Päevad 2024 Tallinnas: BRUCKNER 200. ALLELUIA-TROPUS Kava
Arvo Pärt – „Da pacem Domine“ – „Morning Star“ – „Nunc dimittis“ – „The Deer’s Cry“ – „Which Was the Son of …“ – „Alleluia-Tropus“ – „Bogoróditse Djévo“
Anton Bruckner Motetid: – „Ave Maria“, WAB 6 – „Locus iste“, WAB 23 – „Am Grabe“, WAB 2 – „Totenlied“ nr 1 ja nr 2 WAB 47, 48 – „Du bist wie eine Blume“, WAB 64 – „Das edle Herz“, WAB 66 – „Christus factus est“, WAB 11
4. septembril, Austria helilooja Anton Bruckneri 200. sünniaastapäeval külastab Eestit üks maailma juhtivaid koore, meie lõunanaabrite segakoor Latvija, kes oma kuulsa dirigendi Māris Sirmaisi juhatusel toob siinsete kuulajateni põneva kava Anton Bruckneri ja Arvo Pärdi loomingust. Austria hilisromantiku ja Eesti nüüdismuusikahelilooja peamiselt vaimulikel tekstidel põhinevad teosed tulevad ettekandele Balti riikide professionaalsete kooride koostööprojekti raames.
Kooride Vilnius ja Latvija ning Eesti Filharmoonia Kammerkoori koostöö sai alguse juba mitu aastat tagasi Vilniuse koori ja selle peadirigendi Artūras Dambrauskase initsiatiivil. Koostöö eesmärk oli tutvuda Baltimaade rikkaliku muusikapärandiga, võtta osa eri riikide kultuurielust ning tutvustada esinduskooride tegevust igas Balti riigis. Pärdi päevadel saab teoks Eesti poole koostöö viimane kontsert, kui Läti esinduskoor tuleb esinema Tallinnasse.
Eesti Raadio Laulustuudio tütarlastekoor (dirigendid Kadri Hunt ja Kaie Tanner) pälvis Ohridi rahvusvahelisel koorifestivalil I preemia ning kaks eripreemiat parima vanamuusika interpretatsiooni ning parima lavalise esituse eest.
Festival toimus 22.-25. augustil 2024 Ohridis Põhja-Makedoonias ning kokku osales seal 14 koori Bosnia-Hertsegoviinast, Eestist, Horvaatiast, Lätist, Poolast, Põhja-Makedooniast, Tšehhist, Türgist ja Ungarist. Koore hindas rahvusvaheline žürii koosseisus Denis Ceausov (Moldova), Božidar Crnjanski (Serbia) ja Zapro Zaprov (Põhja-Makedoonia).
ERL tütarlastekooriga töötavad dirigendid Kadri Hunt ja Kaie Tanner, hääleseadjad Anu Aimla ja Karis Trass, tantsuõpetaja Märt Agu ning solfedžoõpetaja Liivi Urbel.
Teisipäeval, 13. augustil koorijuhtide ja muusikaõpetajate suveseminari Haapsalu 2024 raames toimunud veebiseminari “Kooritegevuse taastamine pärast COVIDit – probleemid ja lahendused” (Daphne Wassink, Holland) saab nüüd järelvaadata.
Alates 1. septembrist kuni 30. septembrini on Kultuuriministeeriumi toetuste menetlemise infosüsteem avatud laulu- ja tantsupeo toetuse aruandluseks eelmise hooaja toetuse kasutamise eest. Samas saab esitada taotlusi uueks, 2024/25, hooajaks.
Toetust saavad taotleda laste- ja noorte kollektiivid, kes osalesid möödunud aastal toimunud noorte laulu- ja tantsupeol või registreeritud järgmisele, 2025. aastal toimuvale üldlaulu- ja tantsupeole. Täiskasvanute kollektiivid saavad toetust taotleda juhul, kui nad on registreerunud järgmisele, 2025. aastal toimuvale üldlaulu- ja tantsupeole ning osalevad nõuetekohaselt peo ettevalmistusprotsessis. Võimlemisrühmadele sel hooajal toetusprogramm ei avane.
Toetuse taotlusi ning aruandeid saab esitada Kultuuriministeeriumi toetuste menetlemise infosüsteemis (toetused.kul.ee).
Kollektiividel, kellele eraldati toetus möödunud perioodi toetusprogrammist (2023/24) tuleb hiljemalt 30. septembriks esitada aruanne. Korrektselt ja õigeaegselt esitatud aruanne on eelduseks uue hooaja toetuse saamiseks.
30. augustil toimub uue toetusprogrammi hooaja infotund ning teavitus selle kohta on kõikidele laulu- ja tantsupeo registris olevatele kollektiivide juhtidele ning kontaktisikutele saadetud. Lisainfot toetuste, aruandluse või infopäeva kohta saab küsida tööpäeviti telefonil 627 3120. Samuti võib oma küsimused saata e-kirjaga aadressile toetused@laulupidu.ee.
Toetusprogramm on loodud eesmärgiga tagada UNESCO vaimse kultuuripärandi esindusnimekirja kantud laulu- ja tantsupidude traditsiooni kestmine. Laulu- ja tantsupeoliikumises osalevate kollektiivide tegevustoetuse määruse rakendamise eest vastutab Eesti Laulu- ja Tantsupeo Sihtasutus.
Alanud hooajal on Kose valla naiskoor Krõõt uue dirigendi otsingul.
Meie lauluproovid on toimunud kord nädalas, esmaspäeva õhtuti, Kose Kultuurikeskuse suures saalis.
Oleme väike naiskoor, kuid tegutsenud pikalt. Osa oleme võtnud laulupidudest, neist kahel viimasel lisaks veel valikkooride koosseisus. Iga-aastaseks traditsiooniks on saanud veebruaris toimuv Küünlapäevakontsert, kus lisaks Krõõda esinemisele on üles astunud ka teised Kose valla koorid ja ka sõpruskoorid. Pikaajalised sõprussidemed seovad meid Rootsi Värmlandi maakonna Eda Kommuuni kirikukooriga Eda kyrkokör. Viimane kord olime neil külas 2018. aastal ja nüüd on saabumas aeg neid kutsuda vastuvisiidile Eestisse.
Laulupeoaasta on tulemas! Et saaksid end kindlana tunda nii kooriproovis kui ka ettelaulmisel, tule koorijuhtide ja muusikaõpetajate täienduskursusele, mis toimub täpselt õigel ajal – sept-nov 2024. Jõuad veel kõike õpitut rakendada! Kursusel on põhirõhk praktilisel dirigeerimisel ja koori vokaaltehnilisel arendamisel. Õppejõudude hulgas on suurepärased koorijuhid-mentorid – Heli Jürgenson, Andrus Siimon ja Maarja Soone. Need samad kenad inimesed kuulavad su koori ka ettelaulmisel! Külli Kiivet õpetab oma koorist kätte saama selle kõigi ilusama lauluhääle. Lisaks saad värskendada oma teadmisi rahvariiete alal ning kuulda muudki vajalikku oma valdkonnas tulemuslikult töötamiseks.
Kahe hooaja vaheline suvi on toonud Tartu Akadeemilise Meeskoori (TAM) kunstilisse juhtkonda uut hingamist. Nimelt suundub TAM peagi algavale koorihooajale vastu uue peadirigendiga. Meeskoori üldkoosolek kiitis heaks Roland Viilukase kandidatuuri, kes võtab taktikepi üle koori seitse aastat juhatanud Kuno Kergelt.
Küsimusele, mis Viilukast Eesti parima harrastusmeeskoori peadirigendiks kandideerima ajendas, vastas mees nõnda: „Armastus meeskoorimuusika ja Tartu vastu. Mulle meeldib mõelda Tartust kui oma sünnilinnast, kuigi tegelikult olen pärit Saaremaalt. Tartus sündis minus professionaalne muusik ning kuna ma sattusin juba üsna oma õpingute algfaasis dirigendina meeskoori ette, sai meeskoorimuusika minu muusikalis-geneetilise koodi fundamentaalseks osaks.”
Peadirigent Viilukas hindab Eesti vanima meeskoori dirigeerimist suureks vastutuseks.
„Äärmiselt muljetavaldav on koori pikk ja rikkalik loomelugu. Selleks peab tõepoolest dirigentidega vedama ja ei saa väita, et see vastutus veidi ei hirmutaks,” lausus Viilukas.
Dirigent näeb möödunud aastal Eesti Meestelaulu Seltsi konkursil A-kategoorias esimesele kohale tulnud kooris suurt potentsiaali ja soovib leida koorile uusi väljakutseid ning kogemusi.
„Minu tulevikuvisioon lähtub suuresti TAMi rollist Eesti koorimuusika maastikul ja üldisemalt Eesti kultuuriruumis. Sellise taseme ja potentsiaaliga kollektiivi võimuses on luua sildu ning võimalusi ja suures pildis see on suund, mille eest ma kavatsen seista,” rääkis peagi kooriga tööd alustav dirigent.
TAMi viimased seitse aastat peadirigendina tüürinud ja selle aja jooksul koori kaks korda Eesti meeskooride võistulaulmisel esikohale viinud Kuno Kerge eemaldus möödunud hooaja lõpus peadirigendi kohalt. Tallinnas elava Kerge sõnul lahkub ta koorist eelkõige Tallinna ja Tartu vahel pendeldamisest tuleneva väsimuse tõttu.
Roland Viilukas on sündinud 1988. aastal ning on selle aja jooksul jõudnud juhatada näiteks segakoori Noorus, Politsei- ja Piirivalveameti segakoori, korporatsioon Rotalia meeskoori jne. 2017. aastast tegutseb ta lauljana Eesti Rahvusmeeskooris. Karjääri koorijuhina alustas Viilukas Tartus Heino Elleri nimelises muusikakoolis. Koorijuhtimise bakalaureuse- ja magistrikraadi omandas ta Eesti Muusika- ja Teatriakadeemias vastavalt Tõnu Kaljuste ning Toomast Kapteni klassides. Magistrikraad omandati ühtlasi märkega cum laude. Lisaks on ta olnud aktiivne erinevate koori- ja orkestrijuhtimise meistriklassides osaleja nii kodu- kui ka välismaal.
Tartu Akadeemiline Meeskoor on Eesti vanim järjepidevalt tegutsev meeskoor. Möödunud hooajal tähistas TAM 111. tegutsemisaastat, mis tipnes Eesti Meestelaulu Seltsi 35. aastapäeva meeskooride konkursil A-kategooria kooride arvestuses esimese kohaga. Praegu laulab kooris aktiivselt veidi alla 50 mehe, kelle seas on Tartu kõrgkoolide üliõpilasi, vilistlasi ning õppejõude. Koor on andnud arvukalt kontserte ka välisriikides, neist kaugemad on Ameerika Ühendriigid ja Jaapan.
Veebilehel kasutatakse küpsiseid. Küpsised on vajalikud teie kasutajamugavuse ning veebikülastusstatistika eesmärgil. Veebilehe kasutamise jätkamisel nõustute küpsiste privaatsustingimustega! Privaatsuspoliitika tingimusi näete siit.
