XXVIII laulu- ja XXI tantsupeo korraldajad kutsusid ajakirjanikud täna keskpäevaks Eesti Vabaõhumuuseumisse, et anda ülevaade „Iseoma“ laulu- ja tantsupeoaastast ning kuulutada avatuks suvise suurpeo piletimüük. Peoks valmistuvaid kollektiive on alates sellest nädalast ees ootamas ligikaudu 550 maakondlikku eelproovi.
Eesti Laulu- ja Tantsupeo Sihtasutuse juhataja Margus Toomla sõnul hakkab XXVIII laulu- ja XXI tantsupeost osasaajate hulk väga kiiresti kasvama. „Lisaks kümnetele tuhandetele lauljatele, tantsijatele ja muusikutele, kelle jaoks on lähipäevil algamas maakondlikud eelproovid, liituvad tänasest meie perega ka tuhanded piletiostjatest pealtvaatajad, kelle kaasaelamine ja suurpeole kohaselt mitu tundi kestev aplaus peopaikades on meie esinejatele kõige tähtsam tänu ja tunnustus suure töö eest,“ ütleb juhataja.
Laulu- ja tantsupeo ettevalmistused koguvad Toomla sõnul lähikuudel üha enam hoogu: „Päev-päevalt alustavad oma tööd uued toimkonnad ning korraldusmeeskond täieneb pidevalt uute inimestega, kes erinevalt lauljatest ja tantsijatest jäävad pealtvaatajate silma eest varjule, kuid kelle pühendumuse, pädevuse ja pingutusega laotakse laulu- ja tantsupeole vundament, mis seda suursündmust kindlalt hoiab ja toetab.“
XXVIII laulupeoks valmistub enam kui 1000 koori ja orkestrit, kel seisavad alates 10. jaanuarist ees kohtumised laulupeo kunstilise toimkonnaga enam kui 300 maakondlikus eelproovis. Kunstilise juhi Heli Jürgensoni sõnul on laulupeo keskmes meie oma laulud ja murdekeel. „Laulupeo avakontsert keskendubki eelkõige murdekeelele ja eesti keele murdepiirkondadele. Soovime tutvustada meie muusikapärandit ja samuti neid, kes need laulud on meie jaoks talletanud. Sealhulgas heliloojaid, keda see materjal on paelunud. Kontserdi kavast leiame Miina Härma, Marta Saare, Cyrillus Kreegi, Peeter Süda, Eduard Tubina, Veljo Tormise ja Ester Mägi loomingut,“ räägib Jürgenson.
Laulupeo teine kontsert on kunstilise juhi sõnul klassikaline laulupeo suurkontsert koori- ja orkestriliikidega. „Iga liigi kavast leiab murdekeelseid laule, aga ka klassikalisi laulupeo laule ja uudisloomingut. Kontserdil kõlab mitu uut isamaalist laulu ja uusi seadeid eri autoritelt, mis on just meie „Iseoma“ laulupeoks valminud,“ toob Jürgenson esile.
XXI tantsupeoks valmistub üle 900 kollektiivi Eestis ja ligi 40 tantsurühma, kes tegutsevad Eestist kaugemal. Tantsupeo pealavastaja Helena-Mariana Reimanni sõnul toimub alates 22. jaanuarist kuni 30. märtsini kokku 247 piirkondlikku eelproovi. Reimanni ideest sündiv tantsupidu jutustab loo suguvõsa kokkutulekuks valmistumisest. „Eesti eri paigus on meie tavad ja kombed erinevad, nii nagu on seda ka isiksused meie suguvõsades,“ ütleb Reimann. Ta selgitab: „Piirkondade eriilmelisuse esiletoomiseks on loodud uudne liigijaotus. Eestimaa on jaotatud kaheksaks piirkonnaks: Põhjarannik, Läänerannik, Sakala, Tartu-Voore, Pärnumaa, Kagukant, Keskpõrand ja Pealinn. Lisaks sellele on oma piirkond ka Eestist kaugemal tegutsevatel kollektiividel ja selle liigi nimeks on saanud Üleilma.“ Pealavastaja sõnul võimaldab selline jaotus rohkematel segarühmadel peost osa saada, sest peol osaletakse piirkonna põhjal, mitte üle-eestiliselt. Samuti võimaldab see minna süvitsi piirkonna tantsude, pillilugude, mängude, laulude maailma.
Rahvamuusikapeo loomingulise juhi Helin Pihlapi sõnul kohtuvad ligi 130 rahvamuusikapeoks valmistuvat kollektiivi ja samuti üksikmängijad piirkondlikes eelproovides alates 25. jaanuarist kokku neljal korral. Pihlap toob esile, et rahvamuusikapeo fookuses on rahvamuusika ise kogu oma mitmekülgsuses. „On ehedat pärimust, mis väärtustab vanu pillimehi, aga ka uusi tänapäevase helikeelega seadeid ja autoriloomingut, et esile tõsta neid, kes tänapäeval pärimust edasi kannavad. On laululugusid ja ka ohtralt tantsumuusikat, mille järgi kõik on väga oodatud kaasa tantsima. Lisaks on iga liigi kavas üks solistiga lugu, kus solistiks on keegi selle ala tõeline meister – näiteks hiiu kannelde puhul on selleks loomulikult ansambel Puuluup,“ sõnab Helin Pihlap.
Alates tänasest saab laulupeo kodulehelt ja kõigist Piletilevi müügipunktidest soetada pääsmeid XXVIII laulu- ja XXI tantsupeole „Iseoma“. Mai lõpuni on piletid soodushinnaga. Laulu- ja Tantsupeo Sihtasutuse juhataja Margus Toomla sõnul on nii laulu- kui ka tantsupeo pääsmed müügil piiratud koguses, mistõttu tasub piletid soetada võimalikult vara. „Kalevi staadionil saab tantsupeo etendusi jälgida pingisektoritest ning nagu eelmisel korral, muudab tantsumustrid kõigile pealtvaatajatele kenasti nähtavaks väljaku serva paigutatud suur ekraan. Laulupeost osasaamiseks on võimalus valida lauluväljaku nummerdatud istekohtadega pingisektorite ja üldala piletite vahel,“ kirjeldas Toomla.
Tantsupeolised annavad 3. ja 4. juulil Tallinnas Kalevi staadionil kolm etendust ning igale etendusele mahub ligikaudu 10 000 pealtvaatajat.
Rahvamuusikud annavad oma kontserdi 4. juulil Vabaduse väljakul. Kontsert on kõigile tasuta.
Kõigi peoliste pidulik rongkäik ja laulupeo avakontsert toimub laupäeval, 5. juulil ning laulupeo traditsiooniline suurkontsert on pühapäeval, 6. juulil. Avakontserdile mahub ligikaudu 48 000 ja peakontserdile 58 000 piletiga pealtvaatajat.
XXVIII laulu- ja XXI tantsupidu toimub 3.– 6. juulil 2025 Tallinnas. Laulupeo kunstiline juht on Heli Jürgenson, tantsupeo pealavastaja on Helena-Mariana Reimann ning rahvamuusikapeo loominguline juht on Helin Pihlap. Laulu- ja tantsupeo korraldaja on Eesti Laulu- ja Tantsupeo Sihtasutus.
