Pühapäeval, 11. veebruaril kuulutas Eesti Kooriühing Estonia kontserdisaalis välja koori- ja puhkpillimuusika aastapreemiate saajad. 

Aasta koore 2023 on kaks. Kontsertkooride kategoorias sai selle tiitli Rahvusooper Estonia noormeestekoor (dirigent Hirvo Surva), kes 2023. aastal võitis esikohad nii XVII rahvusvahelisel koorifestivalil „Tallinn 2023” nais- ja meeskooride kategoorias kui ka Eesti meeskooride võistulaulmisel A-kategoorias. 

Panuse eest kultuuriruumi pälvis aasta koori tiitli Saaremaa Meeskoor SÜM (dirigendid Ester Soe ja Mari Ausmees). Koor saavutas 2023. aastal rahvusvahelisel koorifestivalil „Canta al mar“ Calellas B2 kategoorias kulddiplomi ja kategooriavõidu.

Aasta dirigendiks valiti Kuldar Schüts – Inseneride Meeskoori, Eesti Meestelaulu Seltsi üle-eestilise poistekoori Kalev, Kalamaja segakoori, Swedbanki segakoori ja meeskoori Homme dirigent, XIII noorte laulu- ja tantsupeo „Püha on maa“ poistekooride liigijuht, Eesti Rahvusmeeskoori laulja, koormeister ja külalisdirigent.

Aasta dirigent-muusikaõpetaja 2023 on Mari Ausmees – Saaremaa Meeskoori SÜM abidirigent ning Kuressaare Hariduse Kooli muusikaõpetaja ja koorijuht, kes XIII noorte laulupeol „Püha on maa“ osales kolme kooriga.

Aasta noore dirigendi 2023 tiitli sai Leiu Tõnissaar – kammerkoori Avis Animi dirigent. 2023. aastal pälvis ta koorijuhtide konkursil Tamperes peapreemia ja eripreemia ning kooridirigentide konkursil Parmas II koha ja eripreemia.

Aasta puhkpilliorkestriks valiti Viljandi Muusikakooli puhkpilliorkester (dirigent Bert Langeler), kes 2023. aastal pälvis Grand Prixʼ ja kulddiplomi Helmut Orusaare nimelisel noorteorkestrite konkursil Türil.

Aasta orkestridirigendiks tunnistati Kait Tiitso – Kunda Linnaorkestri dirigent.

Aasta tegu 2023 on ühtekuuluvuskontsert – Tallinna Tehnikaülikooli Akadeemilise Naiskoori, kammerkoori Encore ja Eesti Puuetega Inimeste Koja koostööprojekt, mille eesmärk oli tuua muusika ja luule kõikide inimesteni, sh vaegnägijad, vaegkuuljad ja liikumisraskustega inimesed.

Aasta suurtegu 2023 on XIII noorte laulupidu „Püha on maa“.

Aasta toetaja 2023on Teatri- ja Muusikamuuseum,kes on olnudtihedas koostöös muusikaasutustega, sealhulgas korraldanud mitmeid sündmusi ka koorimuusika valdkonnas. Muuseum on algatanud koostöös Kooriühinguga programmi „Kullaprooviga koorimuusika“, mille eesmärk on pakkuda eesti muusika esitusvõimalusi Süda saalis.

Aasta korraldajad 2023 on Kersti Seitam ja Neeme Ots.Kersti Seitam on XIII noorte laulupeo „Püha on maa“ muusikatoimetaja. Neeme Ots on 2023. aastal jätkanud oma isa tööd erinevate puhkpillimuusika festivalide, projektide ja orkestritega.

Koostööpreemia 2023 pälvis Eesti Filharmoonia Kammerkoor – Kooriühingu pikaajaline hea koostööpartner. XIII noorte laulupeoks „Püha on maa“ salvestas Eesti Filharmoonia Kammerkoor kõigi laulupeolaulude partiid. 2023. aastal esineti Eesti esinduskoorina Maailma Koorimuusika Sümpoosionil Istambulis.

Aasta kooriplaat 2023 on „Taevalaulud“. Tütarlastekoor Ellerhein ja Vox Clamantis (dirigent Ingrid Kõrvits). Plaadil kõlavad Tõnu Kõrvitsa kolmeosaline tsükkel „Sky Songs“ („Taevalaulud“) ning Robert Jürjendali „Missa brevis“ ja „Veel“.

Üheteistkümnele tiitlile kandideeris 71 nominenti, kelle hulgast tegi valiku Kooriühingu muusikanõukogu. Hinnati kooride, orkestrite ja dirigentide muusikalisi saavutusi, kontserttegevust, salvestusi, osalust konkurssidel ning panust ümbritsevasse kultuuriruumi. 

Tiitlisaajatele väljapandud preemiad on rahalised. 

Koori- ja puhkpillimuusika aastapreemiate laureaadid 2023 on: 

Aasta koor 2023 –Rahvusooper Estonia noormeestekoor (dirigent Hirvo Surva) ja Saaremaa Meeskoor SÜM (dirigendid Ester Soe ja Mari Ausmees)

Aasta puhkpilliorkester 2023 –Viljandi Muusikakooli puhkpilliorkester (dirigent Bert Langeler)

Aasta dirigent 2023 – Kuldar Schüts

Aasta dirigent-muusikaõpetaja 2023 – Mari Ausmees 

Aasta noor dirigent 2023 –Leiu Tõnissaar

Aasta orkestridirigent 2023 –Kait Tiitso

Aasta toetaja 2023 –Teatri- ja Muusikamuuseum

Aasta korraldaja 2023 – Kersti Seitam ja Neeme Ots

Aasta tegu 2023 –Ühtekuuluvuskontsert

Aasta suurtegu 2023 – XIII noorte laulupidu „Püha on maa“

Koostööpreemia 2023 –Eesti Filharmoonia Kammerkoor

Aasta kooriplaat 2023 –„Taevalaulud“. Ellerhein ja Vox Clamantis

Kultuuriminister Heidy Purga andis üle Kultuuriministeeriumi tänukirjad dirigentidele, kes on aasta jooksul võitnud Eesti või rahvusvahelisi konkursse. Möödunud aastal oli võidukaid koori- ja orkestrijuhte 42.

Foto: Rahvusooper Estonia noormeestekoor (dirigent Hirvo Surva), fotograaf Vahur Lõhmus

Juba homme, 10. veebruaril kell 12, alustame XXIV segakooride võistulaulmisega TULJAK! Ootame kõiki huvilisi Tartu Miina Härma Gümnaasiumi aulasse konkurssi kuulama ning osalejatele kaasa elama. Sissepääs vaba.

Ajakava:

12:00 Avatud kategooria, koolikooride kategooria, C-kategooria

13:30 B-kategooria, A-kategooria

17:00 Lõppkontsert ja autasustamine

Kel seekord kohale tulla ei õnnestu, saab võistlust otseülekande vahendusel jälgida: https://youtube.com/live/ut26N8FjLXo?feature=share

Kohtumiseni!

Eesti Segakooride Liit

Pühapäeval, 11. veebruaril 2024 kell 15 kuulutab Eesti Kooriühing Estonia kontserdisaalis välja koori- ja puhkpillimuusika aastapreemiate saajad.    

11 kategoorias kandideerib aastapreemiatele 71 nominenti. 

Kooriühing annab välja aasta koori, puhkpilliorkestri, kooridirigendi, dirigent-muusikaõpetaja, orkestridirigendi ja noore dirigendi tiitlid. Samuti tunnustatakse aasta toetajat, korraldajat ja aasta tegu, antakse välja aasta kooriplaadi tiitel ja aasta koostööpreemia. 

Kultuuriministeeriumi tänukirjad saavad need dirigendid, kes on aasta jooksul võitnud Eesti või rahvusvahelisi konkursse.  

Kontserdi kunstiline juht on Kuno Kerge, lavastaja Jaanika Juhanson, liivakunstnik Madli Luuk, vaheklippide autor Riivo Jõgi, videokunstnik Piibe Piirma ja valguskunstnik Sander Paavo.
Õhtut juhib Kristjan Lüüs.

Kunstiline juht Kuno Kerge: „Aastakontsert pühitseb ja võtab kokku möödunud õnnestumisterohke kooriaasta, mille krooniks oli kahtlemata tuulest ja tormist läbi tulnud laulupidu „Püha on maa.““

Esinevad:
ETV lastekoor, dirigent Aarne Saluveer
Rahvusooper Estonia noormeestekoor, dirigent Hirvo Surva
Tartu Üliõpilassegakoor, dirigent Küllike Joosing
Tütarlastekoor Ellerhein, dirigent Ingrid Kõrvits
Vox Clamantis, dirigent Jaan-Eik Tulve
Viljandi Muusikakooli puhkpilliorkester, dirigent Bert Langeler

Kontserti kannab üle Klassikaraadio.

Piletid 20 / 12 € müügil Piletitaskus

21. korda toimuv Eesti Kooriühingu aastakontsert väärtustab koori- ja puhkpillimuusika valdkonnas tegutsevaid inimesi ja kollektiive ning tunnustab valdkonna toetajaid ja koostööpartnereid. Vaata nominentide nimekirja.

Eesti Kooriühing tänab toetajaid ja koostööpartnereid: Eesti Kultuurkapital, Kultuuriministeerium, Klassikaraadio ning Tallinna linn.  

5. – 6. juulil kutsub Eesti rahvamuusikatöötluste festival Mooste Elohelü muusikuid ja muusikahuvilisi Moostesse, et tähistada festivali 25. sünnipäeva.

Saame kokku, et koos musitseerida, avastada Mooste mõisa, Folgikojas laulu- ja pilliviise lahti lüüa ning loomulikult võtta mõõtu rahvamuusikatöötluste loomises ja esitamises.

2024. aastal on Mooste Elohelü võistluskontserdi kohustuslikuks looks rahvalaul „Vihmakõnõ, vellekene”. Loo on linti laulnud Rõugest pärit Linda Männiste (1911–1999). Lisaks tuleb esitada vabalt valitud eesti rahvaviisi töötlus – regilaul, uuem riimiline rahvalaul, tantsulugu või pilliviis. Töötlusele žanrilisi piiranguid ei seata – olgu punk või olgu rokk, kõik nägemused on oodatud!

Festivali võistluskontserdi peaauhind on 2000 eurot, mille saaja otsustab 5-liikmeline žürii. Oma auhinna annab festivali patroon Ingrid Rüütel. Lisaks ootab võistlejaid kohustusliku loo parima töötluse preemia 1000 eurot, noortepreemia ning veel mitu hinnalist eripreemiat.   

Juured maasse, ladvad lindudele

Sel aastal on festivali teemaks Eesti loodus ja inimese suhe loodusega: teada ju on, et  kui juured maas, on ka inimese sees tasakaal paigas. „Kohustusliku oo sõnades loitsitakse, et „päiksekene, kullakene, tule nüüd välja pilve alt.“ Need head soovid toovad rõõmsa meele nii muusikutele kui publikule,“ räägib festivali üks vedajaid, Mooste mõisahärra Ülo Needo.

Kohustusliku loo põnevad viisivariandid lubavad osalejate inspiratsiooni valla päästa – igaüks saab valida oma eelistuse.

Registreerumine avatud

Kahe festivalipäeva jooksul on Mooste mõis täis muusikat ja mõnusat folgiõhkkonda, põnevaid kontserte, töötubasid, matkamisi, ühist ja spontaanset musitseerimist ning festivali kroonib legendaarne võistluskontsert.  

Registreerumise tähtaeg festivali päevaprogrammis ja/või võistluskontserdil osalemiseks on
15. märts 2024.   Selleks tuleb täita osaleja ankeet festivali kodulehel www.moostefolk.ee. Kodulehelt leiab ka kohustusliku loo viisivariandid ja kommenteeritud noodi. 

Trehväme ja laalamõ Moosten!

Pilte mullusest festivalist (pildistas Harri A. Sundell):

Eesti Laulu- ja Tantsupeo Sihtasutus tutvustas 10. jaanuaril 2024 esimest korda järgmise üldlaulu- ja tantsupeo “Iseoma” lähteideid, väärtussõnumeid ja kunstilisi valikuid ning avalikustas esimest korda suurpeo visuaalse väljanägemise. Samuti on kollektiivide juhtidel võimalik nüüd tellida laulikuid ja tantsukirjeldusi ning end kirja panna jaanuari lõpus toimuvatele üle-eestilistele Terepäevadele.

Laulupeo loojaid on inspireerinud meie rikkalik murdekeelne looming ning tantsupidu kutsub tantsijaid Eestimaa erinevatest nurkadest suurele suguvõsa kokkutulekule. Piltlikult öeldes toovad seekord tantsijad igaüks ise tantsupeo Tallinnasse kaasa. Rahvamuusikapeole on oodata kolme uut pilliliiki.

Suurpeo logomärgi graafiliste elementide inspiratsiooniks on metsast ja põllult pärit üldtuntud taimede detailid ning terviksümbol on konstrueeritud erinevate elementide ühendusena. Logomärgi modernistlik käsitlus on üldistav, soovides ühendada erinevasse kogukonda, vanuse- või sotsiaalsesse gruppi kuuluvaid meie inimesi.

XXVIII laulupeo kunstilise juhi Heli Jürgensoni sõnul on repertuaar üles ehitatud selliselt, et kõik murdepiirkonnad on esindatud. “Iga liigi repertuaarist leiab teoseid, mis seostuvad murrete, murdumise ja aja teemaga ning kindlasti ka mõni murdekeelne pala. Laulud räägivad laulmise jõust ja väest,” kirjeldas ta.

XXI tantsupeo pealavastaja Helena-Mariana Reimanni sõnul on sel korral suurimaks uudiseks uudne lähenemine rühmaliikide jaotusele. “Eesti on jagatud erinevateks piirkondadeks ja tantsijate peoks valmistumine toimub seekord piirkonna põhiselt. Seega tantsupeo liigid moodustuvad lisaks traditsioonilistele üle-eestilistele liikidele, piirkondade põhiselt. Igal piirkonnal on täita eriline roll ja karakter meie suguvõsa kokkutulekul,“ selgitas Reimann. Ta lisas, et ebatraditsiooniliselt moodustavad seekord ka Eestist kaugemal tegutsevad kollektiivid oma liigi – Üleilma – ning nende tantsurühmade registreerimine peole kestab veel kuni jaanuari lõpuni.

Rahvamuusikapeo üldjuht Helin Pihlap ütles, et rahvamuusikapeol on palju uut ja põnevat. “Peol esineb kaheksa pilliliiki, nende hulgas esimest korda oma liigina ka mandoliinid, karmoškad ja hiiu kandled. Esmakordselt on kavas ka ühine alguse- ja lõpunumber, mis ühendavad peolisi ning pakuvad ka publikule võimalust kaasa lüüa,“ lisas ta.

XXVIII laulu- ja XXI tantsupeo peakunstnik on Marko Kekišev, kes on loonud “Iseoma” kujunduskontseptsiooni. “Me kõik oleme erinevad, kuid koos moodustame erilise terviku – nii laulu- ja tantsupeol osalejate kui osasaajatena. Seda individuaalset ja samas ühendavat kokkuvõtvalt tekkis ka visuaalne kujund “ühendatud erinevuste õis”,” selgitas ta. Märgile on erinevates formaatides lisatud ka vabageomeetriaga taustapinnad, mis loovad peole omast emotsionaalset mitmekesisust ja samas määratud värvisüsteemiga võimaluse funktsionaalselt eristada laulu-, tantsu- ja rahvamuusikapeo spetsiifilisi vajadusi. Üldine värvimudel on suviselt positiivne.

Algab õppematerjalide tellimine

Kuni 10. veebruarini saavad kollektiivide juhid laulu- ja tantsupeo registri kaudu tellida 2025. aasta laulu- ja tantsupeo õppematerjale. Osad õppematerjalid on seekord saadaval ka digitaalselt. Tellimine toimub laulu- ja tantsupeo registris.

Väliskollektiivide registreerimine kestab jaanuari lõpuni

Eestist kaugemal tegutsevatel kollektiividel on võimalik XXVIII laulu- ja XXI tantsupeole registreerida veel kuni 31. jaanuarini. Seejärel on ka nendel võimalik vajalikud õppematerjalid endale tellida. Täpsem info nii õppematerjalide kui ka välismaal tegutsevate kollektiivide registreerumise kohta on leitav kodulehel aadressiga laulupidu.ee.

Algavad pidu tutvustavad Terepäevad

26. jaanuarist kuni 4. veebruarini toimuvad üle Eesti “Iseoma” Terepäevad, kus tutvustatakse järgmist üldlaulu- ja tantsupidu. Terepäevadele on oodatud eelkõige kollektiivijuhid, aga ka teised huvilised, kes tahaksid kuulda, millised on laulu-, tantsu- ja rahvamuusikapeo lähteideed, uudised ning milline saab olema teekond XXVIII laulu- ja XXI tantsupeoni.

R, 26. jaanuar    Rakvere kell 17:30, Rakvere Riigigümnaasiumis

P, 28. jaanuar    Haapsalu kell 10:30, Haapsalu Kultuurikeskuses

P, 28. jaanuar    Pärnu kell 16:00, Nooruse majas

E, 29. jaanuar    Nasva kell 16:00, Nasva rahvamajas (Saaremaal)

R, 2. veebruar    Võru kell 17:00, Võru Kannel, suur saalis

L, 3. veebruar    Tartu kell 11:00, H. Elleri muusikakool, Tubina saalis

L, 3. veebruar    Viljandi kell 17:00, Viljandi Gümnaasiumis

P, 4. veebruar    Tallinn kell 12:00, Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia suures saalis

Tänasel üldpeo esitlusel esines osalejatele Tallinna Kammerkoor, XXVIII laulupeo kunstilise juhi Heli Jürgensoni juhatusel, rahvatantsurühm Koidupuna Kalev Järvela juhendamisel ja folklooriklubi Maatasa.

XXVIII laulu- ja XXI tantsupidu “Iseoma” toimub 3.-6. juulil 2025 Tallinnas. Laulupeo kunstiline juht on Heli Jürgenson, tantsupeo pealavastaja on Helena-Mariana Reimann ning rahvamuusikapeo üldjuht on Helin Pihlap. Laulu- ja tantsupeo korraldajaks on Eesti Laulu- ja Tantsupeo Sihtasutus.

Fotograaf: Rene Mitt