Eesti Kooriühing on koori- ja puhkpillimuusika harrastajate vabatahtlike ühenduste – seltside, liitude ja sektsioonide liit (keskliit). Eesti kultuurimaastikul täidab Kooriühing katusorganisatsiooni rolli, hõlmates Eesti koore, puhkpilliorkestreid, dirigente ja muusikaõpetajaid, kes on KÜga seotud läbi vastavate alaliitude. Neid on seitse:
Eesti Meestelaulu Selts (EMLS)
Eesti Naislaulu Selts (ENLS)
Eesti Segakooride Liit (ESL)
Eesti Kammerkooride Liit (EKKL)
Eesti Puhkpillimuusika Ühing (EPÜ)
Eesti Muusikaõpetajate Liit (EMÕL)
Eesti Koorijuhtide Liit (EKL)
Laste- ja mudilaskoorid kuuluvad Kooriühingu koolikooride sektsiooni. Kokku hõlmab Kooriühing umbes 37 000 muusikut: koorilauljad, puhkpillimängijad, dirigendid.
Huvitavaid arve:
41 619 inimest Eestis harrastab koorilaulu
Kooride arv Eestis:
• 378 mudilaskoori
• 271 lastekoori
• 138 poistekoori
• 138 naiskoori
• 40 meeskoori
• 399 segakoori
Eestis on 866 koorijuhti.
Kooriühingu tänased põhilised tegevussuunad
1. KÜ KUI KOORIMUUSIKA INFOKESKUS EESTIS, NOODIKOGU JA PLAADIKOGU
Infovahetus lähtub praktilisest
vajadusest ja pakub huvi kõigile osapooltele.
Kooriühing võimaldab kooridel
● levitada oma kontsertide infot
● saada abi kontsertide korraldamisel, eelarvete koostamisel, toetuste
taotlemisel, töö korraldamisel, dirigendi leidmisel, uue koorivanema
koolitamisel, muusika salvestamisel, reklaami tegemisel
● saada infot esinemisvõimaluste kohta Eestis ja välismaal
Koorijuhid saavad Kooriühingust
● repertuaari
● infot esinemisvõimaluste, festivalide, võimalike töökohtade ja koolituste
kohta
● tuge palgaküsimustes
● abi raha taotlemisel ja töö korraldamisel
● infot esinemisvõimaluste kohta Eestis ja välismaal
Kooriühing pakub avalikkusele infot laulupidude ja repertuaari kohta, samuti
kasulikke kontakte ja praktilisi teadmisi valdkonnast.
2. KÜ KUI VALDKONNA SÜSTEEMI JA STRUKTUURI HALDAJA NING ANALÜÜSIJA
1) Arengukava (selle osana tegevuskava) ja pidev valdkonna analüüs
2) Alaliidud (nende kaudu otsene side kooridega)
3) Vabariiklikud kollektiivid (täiendõpe ja valdkonna järelkasv)
4) Arendusprojektid:
● koorijuhtide palgad,
● koorimuusikute motivatsioon
● kooride tegevustoetused,
● repertuaarikonkursid,
● haridus (mentorprogramm, ettepanekud õppekavadesse, kursused)
3. KÜ KUI EESTI KOORIMUUSIKA ESINDAJA RAHVUSVAHELISEL AREENIL
Väliskooridel on võimalik Kooriühingust saada
● infot esinemisvõimaluste, festivalide, konkursside ja koolituste kohta Eestis
● abi sõpruskooride leidmisel ja kontaktide loomisel
● abi kontsertide ja kontsertreiside korraldamisel
● repertuaari
● eesti koorijuhtide ja korraldajate kontakte
Rahvusvahelistele organisatsioonidele pakub Kooriühing
● koostööd erinevate kooriürituste korraldamisel
● eesti koorijuhtide ja korraldajate kontakte
● infot Eesti muusika, heliloojate, korraldajate, ürituste, kooride, kultuuri jms kohta (k.a. eesti kultuuri teemadel teadustöö kirjutajad)
● lektoreid, ettekandjaid, juhendajaid, žüriiliikmeid oma üritustele ja koolitustele
4. KÜ KUI RIIGI PARTNER LAULUPEOPROTSESSIS koostöös Eesti Laulu- ja Tantsupeo Sihtasutusega
Vastutus laulupeotraditsiooni sisulise säilimise ja järjepidevuse eest.
Laulupeo toestamine läbi sisulise töö:
● kontseptsioon,
● kunstiline juhtimine,
● dirigendid,
● repertuaar,
● kategoriseerimine,
● protsessi jälgimine,
● analüüs
● tagasiside
Kooride riigitoetuse menetlemine.
5. KÜ KUI VALDKONNA NÄHTAVAKS MUUTJA
Väljund meediasse; info korrastamine, levitamine ja edastamine eesmärgiga tõsta koorimuusika kui sellise mainet.
6. KÜ KUI KOOLITAJA
Koolituste korraldamisele eelneb vajaduste analüüs, et selgitada välja just need kitsaskohad, mida koolitus lahendada aitaks.
● Mentorprogramm – koolitus koju kätte, aitab kaasa kohalike olude tundmaõppimisele. Mentor näeb dirigendi vajadusi tema oma taustsüsteemis ning aitab vastavalt omapoolsete näpunäidetega.
● Kursused – näit dirigentide sügistalvised koolitus koostöös RAKKiga
● Iga-aastane suveseminar Vana-Vigalas – kontsentreeritud programm, kus dirigent valib teda huvitava teema ja kohandab saadud teadmised ise oma vajadustega.
7. KÜ KUI KORRALDAJA
KÜ korraldab erialaseid üritusi, nt rahvusvaheline koorikonkurss, Vigala
seminarlaager, festivalid koostöös rahvusvaheliste organisatsioonidega (Europa
Cantat), Kooriühingu aastakontsert jne.