Eesti Muusikanõukogu koos oluliste muusikavaldkonna organisatsioonide ja institutsioonidega väljendavad suurt muret Kaitseväe orkestri, kui muusikakultuuri jaoks olulise kollektiivi, likvideerimisplaani osas.  Täna, 17. mail saadeti ühiselt pöördumine Eesti Vabariigi peaminister Kaja Kallasele, kaitseminister Kalle Laanetile ning kultuuriminister Anneli Otile.

Avalik pöördumine allakirjutanud organisatsioonidega on toodud kirja all:

Austatud peaminister Kaja Kallas,
lugupeetud kaitseminister Kalle Laanet ja
kultuuriminister Anneli Ott,

pöördume Teie poole sügava murega, mis tekkis 16. mail k.a. ajakirjanduse vahendusel saabunud
uudisest Kaitseväe orkestri likvideerimise kohta selle aasta septembrist.
102-aastane orkester on olnud mitte pelgalt üks meie riigi sümboleid, mida näevad ja kuulevad riigi
kodanikud pidupäevadel ja teiste riikide juhid meie kultuurriiki külastades, vaid ka professionaalse
puhkpillimuusika kroonijuveel ja kontsertorkestrina asendamatu koostööpartner erinevatele
institutsioonidele üldlaulupidudest arvukate kontserdikorraldajateni. Just suuresti tänu Kaitseväe
ning Politsei- ja Piirivalveorkestritele on meie heliloojatel säilinud traditsioon ja võimalus luua
keerukamat puhkpillimuusikat. Kaitseväe orkester olnud ainus kollektiiv, mis süstemaatiliselt arendab
ja jäädvustab meie tseremoniaalmuusikat.
Kokkuhoid ei tohi alata sellest, mille kaitsmise nimel me oma võitlusvõimet ja lahinguvalmidust
kasvatame – see on Eesti kultuur. Professionaalse muusiku ettevalmistus on kaugelt pikem, kui
mistahes teisel erialal kaitseväes, kõrgtasemega muusikakollektiivi üles ehitamise aeg aga mõõdetav
aastakümnetega. Paljude inimeste töö purustamine ühe eelarvekärpega pole kohane institutsioonile,
kes meid kaitsma peaks. Selle sammuga ei heiduta me mitte oma riigi vastaseid, vaid arvukaid noori
eemale puhkpillimuusiku elukutsest ning võimalusest teenida oma riiki relvaga, mille käsitsemist on
õpitud 15–20 aastat – pilliga.
Paneme Teile, austatud valitsuse liikmed, südamele, et professionaalne kultuur, mille oluline osa
Kaitseväe orkester on olnud, pole isetekkiv või -reguleeruv ökosüsteem, vaid meie kõigi igapäevane
hool, kohustus ja pingutus. Palume Teilt Kaitseväe orkestri, kui Eesti muusikakultuuri olulise
kollektiivi säilitamist.

Eesti Muusikanõukogu
Ivari Ilja, president

Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia
Margus Pärtlas, prorektor

Rahvusooper Estonia
Ott Maaten, peadirektor

Eesti Riiklik Sümfooniaorkester
Kristjan Hallik, juhatuse liige

Eesti Laulu- ja Tantsupeo SA
Margus Toomla, juhatuse liige

Eesti Kontsert
Kertu Orro, juhatuse liige

Eesti Interpreetide Liit
Henry-David Varema, juhatuse esimees

Eesti Heliloojate Liit
Märt-Matis Lill, esimees

Eesti Kooriühing
Hirvo Surva, esimees

Eesti Puhkpillimuusika Ühing
Kaido Kivi, esimees

Eesti Meestelaulu Selts
Indrek Vijard, esimees

Eesti Naislaulu Selts
Margit Võsa, esinaine

Eesti Segakooride Liit
Veronika Portsmuth, esimees

Eesti Sümfooniaorkestrite Liit
Edmar Tuul, juhatuse liige

Puhkpillimuusika koda
Harry Illak, tegevsekretär

Pärnu Linnaorkester
Helen Erastus, direktor

Tallinna Filharmoonia ja Tallinna Kammerorkester
Margit Tohver-Aints, direktor

Politsei- ja Piirivalveorkester
peadirigent Hando Põldmäe

Eesti Muusika Infokeskus
Evi Arujärv, direktor

Teatame kurbusega, et täna hommikul (14.05.2021) lahkus meie hulgast Eesti Kooriühingu auliige, armastatud helilooja Ester Mägi (10.01.1922-14.05.2021).

Ester Mägi lõpetas 1951. aastal professor Mart Saare õpilasena Tallinna Riikliku Konservatooriumi. Aastail 1951–1954 täiendas ta end Moskva konservatooriumi aspirantuuris professor Vissarion Šebalini juhendusel. 1954–1984 oli Mägi Tallinna Riikliku Konservatooriumi muusikateoreetiliste ainete õppejõud, aastast 1977 dotsent. 1999. aastal valiti ta Eesti Muusikaakadeemia audoktoriks.

Ester Mägi teosed on kõlanud Soomes, Rootsis, Saksamaal, Poolas, Venemaal, USAs ja Austraalias. Tema kammermuusikat on esitanud nimekad eesti ja välisriikide interpreedid ja kollektiivid, tema orkestriteosed on kõlanud Neeme Järvi, Eri Klasi, Peeter Lilje, Paul Mägi, Roman Matsovi, Nikolai Aleksejevi ja Emin Hatšaturjani juhatusel. Mägi kooriteosed kuuluvad kümnete Eesti kooride püsirepertuaari ja on auhinnatud paljudel laulukonkurssidel, sealhulgas Rahvusmeeskoori ja Georg Otsa Muusikapäevade koorilauluvõistlustel (1985, 1986, 1988).

Ester Mägi muusika salvestusi on välja andnud Melodija, Eesti Raadio, Raven Recordings, Finlandia Records, Alba Records, Antes Edition, MSR Classics jt. Ilmunud on neli autoriplaati: LP “Ester Mägi. Bukoolika”, Melodija 1988; CD “Ester Mägi. Ein musikalisches Porträt”, Antes Edition 1998; CD “Ester Mägi. Laulupuu”, Alba Records 2005; CD “Ester Mägi. Orchestral Music”, Toccata Classics 2007. Mägi teoseid on kirjastanud Muzõka, Sovetski Kompozitor, Eres Editon, edition 49, SP Muusikaprojekt jt.

Ester Mägi on pälvinud loomingulise tegevuse eest Nõukogude Eesti preemia (1980), Eesti NSV muusika-aastapreemia (1985), Eesti Vabariigi kultuuripreemia (1996), Eesti Rahvuskultuuri Fondi elutöö preemia (1999), Eesti muusika aastapreemia (1991), Eesti Kultuurkapitali aastapreemia (2001) ja Eesti Muusikanõukogu aastapreemia (2008). Talle on omistatud ENSV teenelise kunstitegelase (1971) ja ENSV rahvakunstniku (1984) tiitlid. Teda on autasustatud Riigivapi V klassi teenetemärgiga (1998) ja Eesti Vabariigi Kultuuripreemiaga pikaajalise väljapaistva loomingulise tegevuse eest (2014).

Biograafia kokkuvõtte on koostanud Eesti Muusika Infokeskus.

Avaldame kaastunnet lähedastele.

Eesti Kooriühing

JÄTKUÕPPESSE (1-aastane jätkuõpe)

JÄTKUÕPPESSE on oodatud muusika erialade 4. kvalifikatsioonitaseme kutse või vastavate kompetentsidega isikud, kellel on vähemalt keskharidus. 

KOORIJUHT on õppekava, mis sobib nii keskastme muusikakooli lõpetanuile kui ka muusikaringi või huvikooli õpetajale. Õppimise eelduseks on keskhariduse ja koorijuht 4. taseme kutseõppe või sellele vastavate pädevuste olemasolu.

Rohkem infot leiad 👉https://otsakool.edu.ee/jatkuope-koorijuht/

PILLIÕPPE JUHENDAJA õppekavale on õppima oodatud:

• interpreet 4. taseme või sellele vastavate kompetentsidega isikud, kellel on soov omandada esmased instrumendiõpetuse alased teadmised ning täiendada oma interpretatsioonialaseid oskusi, et asuda tööle pilliõppe juhendajana või jätkata soovi korral õpinguid interpretatsioonipedagoogika valdkonnas kõrgkoolis;
• muusika huvikoolides jm pilliõppe juhendajatena töötavad inimesed, kellel on soov end interpretatsiooni ning pilliõppe metoodika alaselt täiendada.

Rohkem infot leiad👉https://otsakool.edu.ee/pillioppe-juhendaja/

RÜTMIMUUSIK: MUUSIKAPRODUTSENT on õppekava, mille eesmärk on koolitada mitmekülgsete helitehnoloogia alaste teadmiste ja praktiliste oskustega spetsialiste, kes on nõutud nii kaasaegses helistuudios, reklaami agentuurides, helitehnilisi teenuseid pakkuvates ettevõtetes kui ka raadios ning televisioonis.

Rohkem infot leiad👉https://otsakool.edu.ee/jatkuope-rutmimuusik-muusikaproduktsioon/

RÜTMIMUUSIK: ANSAMBLI JUHENDAJA on õppekava, mille eesmärk on koolitada rütmimuusika ansamblite juhendajaid, anda lisakompetents põhiõppe lõpetajatele kui ka juba töötavatele muusikaõpetajatele, ansamblijuhendajatele huvikoolides, huviringides jm.

Rohkem infot leiad👉https://otsakool.edu.ee/sisseastujale/erialade-tutvustus/ansamblijuhendaja/

MUUSIKAETTEVÕTLUSE SPETSIALIST on õppekava, mis annab ajakohase ülevaate kaasaegse muusikaettevõtluse toimimisest ning toetab valdkonnas tegutsemist juba õpingute ajal. Õppekava on valminud ja viiakse ellu koostöös Eesti muusikaettevõtete esindusorganisatsiooni ja muusikavaldkonna arenduskeskusega Music Estonia.

Rohkem infot leiad👉https://otsakool.edu.ee/jatkuope-muusikaettevotluse-spetsialist/

VIRTUAALNE AVATUD USTE PÄEV toimub Zoom veebikeskkonnas

Neljapäeval, 22. aprillil kell 11.00 – 15.00

• kell 14.00 Erialade konsultatsioonid

Zoom’i link saadetakse päev enne avatud uste päeva registreerunud osalejatele e-posti aadressile.

NB! VAJALIK EELREGISTREERIMINE

Registreeru avatud uste päevale SIIN:

Peakoormeistri töö eesmärk on läbi ooperikoori eestvedamise ja arendamise aidata kaasa Vanemuise teatri eesmärkide täitmisele. Peakoormeistri vastutusalas on palju inspireerivaid väljakutseid, mille hulgas on ooperikoori muusikaline ja vokaalne arendamine, proovide läbiviimine, lavastusprotsessis osalemine ning ooperikoori kõrge kvaliteedi tagamine. Huvi korral pakume ka võimalust kontsertide ja etenduste läbiviimiseks. Ootame Sinult, et panustaksid pühendumuse ja armastusega ooperikoori töösse, et Vanemuise lavadel sündiv looming liigutaks meie publikut.

Ootame Sind kandideerima, kui:

• omad dirigeerimise erialast kõrgharidust või oled seda aktiivselt omandamas;
• omad eelnevat kogemust mõne koori või orkestri juhatamisel;
• oskad väga hästi eesti ja inglise keelt; kasuks tuleb vene, itaalia, prantsuse ja saksa keele hääldustasandil tundmine;
• soovid läbi ooperikoori tegevuse panustada Vanemuise muusikateatri arengusse;
• Sind kõnetab töötamine teatris väga mitmekesise repertuaariga;
• oskad töötada meeskonnas ning oled hea pingetaluvusega;
• oled ettevõtlik, loominguline ja avatud.

Omalt poolt pakume:

• täiskohaga tööd;
• konkurentsivõimelist palka;
• lisapuhkust 28 päeva;
• loomingulist ja vastutusrikast tööd Eesti vanimas ja ainsas kolmežanrilises teatris;
• palju võimalusi teatrielamuste nautimiseks;
• sõbralikku ja toetavat kollektiivi;
• huvi ja sobivuse korral võimalust töötada Vanemuise Sümfooniaorkestriga.                                                                                      

Konkurss toimub kolmes voorus. Esimeses voorus osalemiseks ootame motivatsioonikirja,   CV-d ja videoülesvõtet koori ja/või orkestri juhatamisest. Kui video puudub ja antud hetkel pole võimalik seda ka teha, siis arvestatakse CV-d ja motivatsioonikirja.

Täpsema ülevaate konkursil osalemise tingimustest, voorudest ning esitamisele tulevatest teostest leiab Vanemuise teatri kodulehelt www.vanemuine.ee/inimesed/vabad-tookohad/

Video koos CV ja motivatsioonikirjaga palume esitada 10. maiks 2021 aadressile konkurss@vanemuine.ee. Välja valitud kandidaatidele edastatakse kutse järgmisesse vooru  e-maili teel. Teine ja kolmas voor toimuvad 28. ja 29. mail 2021. Seoses valitseva viirusliku olukorraga võivad voorude toimumise ajad muutuda. Tööle asumise aeg vastavalt kokkuleppele.

KOHTUMISENI  VANEMUISE TEATRIS!

XIII noorte laulu- ja tantsupeo õppeprotsess pikeneb aasta võrra, et üheskoos paremini valmistuda turvaliseks laulu- ja tantsupeoks. Lisa-aasta vähendab võimalikest piirangutest tingitud tõrgete mõju laulu- ja tantsupeo ettevalmistustele ning loob osalejatele paremad tingimused repertuaari omandamiseks. Registreerimine 2023. aasta noortepeole algab septembris.

Laulu- ja tantsupeo sihtasutuse juhataja Margus Toomla sõnul on viimased poolteist hooaega olnud tervele kultuurivaldkonnale ning ka laulu- ja tantsupeo liikumisele väga keerulised, kuna ära on jäänud nii proovid kui ka kontserdid ja etendused.

„Laulu- ja tantsupeoks valmistumine eeldab üldjuhul kõike seda, mis viimasel aastal suuresti võimatuks on osutunud – kooride, orkestrite ja tantsurühmade koosharjutamist, suurtes maakondlikes eelproovides osalemist ning tihedat tööd peonädalal,“ ütles Toomla ja selgitas: “Pikem ettevalmistusperiood leevendab oluliselt erinevate võimalike piirangute mõju laulu- ja tantsupeoks valmistuvate kollektiividele, sest aega repertuaari omandamiseks on rohkem.“

Margus Toomla sõnul on järgneva aasta põhiliseks eesmärgiks ühiselt laulu- ja tantsupeo liikumine pandeemia tardumusest välja tuua. „Kollektiividel seisab ees suur töö kõigiks siiani ära jäänud kontsertideks, etendusteks ja maakondlikeks laulupidudeks valmistumisega ning oma kunstilise taseme taastamisega, mis tähendab et tulemas on väga tihe ja töökas hooaeg.“

Käesoleva aasta alguses kollektiivijuhtide seas läbi viidud küsitlus näitas Toomla sõnul, et kollektiivijuhid on optimistlikud ning ootavad sügishooaega, et oma kollektiividega taas tööle asuda. „Uuringust selgus, et proovide tegemise on viimasel hooajal ära jätnud vähesed kollektiivid. Iga viies kollektiiv on teinud proove ka veebi teel, mis on aidanud hoida kollektiivi ühtsustunnet,” tõi Toomla näite.

XIII noorte laulu- ja tantsupeo repertuaar jõuab osalejateni juba sel sügis-talvel ning kunstilistel toimkondadel on kavas lisada õppeprotsessi täiendusi, kergendamaks kollektiivide ja nende juhtide tööd repertuaariga.

XIII noorte laulu- ja tantsupidu toimub 30. juunist 2. juulini 2023 Tallinna Lauluväljakul ja Kalevi Keskstaadionil. Registreerimine noortepeole algab septembris 2021. Laulupeo kunstiline juht on dirigent Pärt Uusberg, tantsupeo pealavastaja on Agne Kurrikoff-Herman ning rahvamuusikapeo üldjuht on Juhan Uppin.

Lisainfo:

Sten Weidebaum
sten@laulupidu.ee
tel: (+372) 5 236 239

Lahkunud on helilooja Mart Saare tütar Tuuli Kalvet (27. veebruar 1939 – 19. märts 2021).
Tuuli Kalveti pere annetas pärast helilooja surma riigile Hüpassaare maja, kus on siiani Mart Saare majamuuseum.

Mälestame ja avaldame kaastunnet omastele.

Eesti Kooriühing