Tartu Akadeemiline Meeskoor on 1912. aastal asutatud harrastusmeeskoor. Meie püüdlus on hoida jätkusuutlikku meestelaulu tipptaset asjaarmastajate seas nii kodumaal kui ka kaugemal.
Ootused peadirigendile
Loominguline entusiasm meeskoori kui kooriliigi vastu
Muusikaline kõrgharidus
Koorijuhi kutsetunnistus
Valmidus 1-2 korda nädalas Tartus kooriproovides osalemiseks
Pakume
Toimivat ja töökat kooriorganisatsiooni sh. juhatus ja ~50 liikmeline lauljaskond
Lepingulist töösuhet Tartu Üliõpilasmajaga
Kandideerimiseks tuleb esitada
Elulookirjeldus
Ideekavand ühe teoreetilise Tartu Akadeemilise Meeskoori kontserdi kohta. Kavand peaks sisaldama repertuaari ning lisaväärtust pakuvad ideed repertuaarivälise osa (nt. koostööpartnerid, visuaalne pool) kohta.
Kandideerimise tähtaeg on 14.04.2024 ning tööle asumise aeg august 2024. Sobivate kandidaatidega võtame ühendust esimesel võimalusel ning pakume võimalust läbi viia kooriproov mahus ~45 min.
Eesti Kooriühingu õppereis Armeeniasse koostöös Armeenia ja Euroopa kooriühingutega 19.-27. september 2024
Õppereisi kavas:
Ülevaade Armeenia koorimuusika ajaloost
Jerevani Kammerkoori proovi külastus
Matenadaran – Armeenia kultuuripärandi keskus
Armeenia liturgiline muusika
Komitase 155. sünniaastapäevale pühendatud koorifestival
Puuetega inimeste segakoori „Paros“ proovi külastus
Armeenia Riikliku Segakoori proovi külastus
Tigranjani ooper „Anoosh“
Armeenia esimene kristlik kirik Echmiatsinis, seminari külastus
Armeenia Riikliku Kammerkoori kontsert
Armeenia laste- ja noortekoorid rahvusvahelisel areenil
Kohtumised ja arutelud kohalike ja rahvusvaheliste dirigentidega
Lisaks külastame Sevani järve, Khor Virapi templit ja vaatame, kuidas tehakse Armeenia brändit.
Kuidas sümpoosionile saab – PRAKTILINE INFO
Meil on plaanis lennata Tallinnast Jerevani 19. septembri pärastlõunal, osaleda õppereisi programmis ning tutvuda ka veidi kohalike kultuuriväärtustega – oleme praegu oma reisikavas arvestanud Sevani järve ja Khor Virapi templi külastusega ning vaatame, kuidas tehakse Armeenia brändit. Tagasi jõuame 27. septembri hommikul.
Kulud on 1255 € inimese kohta, aga saame õpireisilisi ka toetada, nii et osavõtja maksab sellest osa. Erihind kehtib veel ka mentoritele – et teate siis küsida. Kohapealne söömine on igaühe enda kanda.
Huvilistel palume ennast registreerida meili teel: kooriyhing@kooriyhing.ee HILJEMALT 29. veebruariks 2024. Hiljemalt 20. märtsiks tuleb üle kanda ka esimene makse 200 €.
Pühapäeval, 11. veebruaril kuulutas Eesti Kooriühing Estonia kontserdisaalis välja koori- ja puhkpillimuusika aastapreemiate saajad.
Aasta koore 2023 on kaks. Kontsertkooride kategoorias sai selle tiitli Rahvusooper Estonia noormeestekoor (dirigent Hirvo Surva), kes 2023. aastal võitis esikohad nii XVII rahvusvahelisel koorifestivalil „Tallinn 2023” nais- ja meeskooride kategoorias kui ka Eesti meeskooride võistulaulmisel A-kategoorias.
Panuse eest kultuuriruumi pälvis aasta koori tiitli Saaremaa Meeskoor SÜM (dirigendid Ester Soe ja Mari Ausmees). Koor saavutas 2023. aastal rahvusvahelisel koorifestivalil „Canta al mar“ Calellas B2 kategoorias kulddiplomi ja kategooriavõidu.
Aasta dirigendiks valiti Kuldar Schüts – Inseneride Meeskoori, Eesti Meestelaulu Seltsi üle-eestilise poistekoori Kalev, Kalamaja segakoori, Swedbanki segakoori ja meeskoori Homme dirigent, XIII noorte laulu- ja tantsupeo „Püha on maa“ poistekooride liigijuht, Eesti Rahvusmeeskoori laulja, koormeister ja külalisdirigent.
Aasta dirigent-muusikaõpetaja 2023 on Mari Ausmees – Saaremaa Meeskoori SÜM abidirigent ning Kuressaare Hariduse Kooli muusikaõpetaja ja koorijuht, kes XIII noorte laulupeol „Püha on maa“ osales kolme kooriga.
Aasta noore dirigendi 2023 tiitli sai Leiu Tõnissaar – kammerkoori Avis Animi dirigent. 2023. aastal pälvis ta koorijuhtide konkursil Tamperes peapreemia ja eripreemia ning kooridirigentide konkursil Parmas II koha ja eripreemia.
Aasta puhkpilliorkestriks valiti Viljandi Muusikakooli puhkpilliorkester (dirigent Bert Langeler), kes 2023. aastal pälvis Grand Prixʼ ja kulddiplomi Helmut Orusaare nimelisel noorteorkestrite konkursil Türil.
Aasta orkestridirigendiks tunnistati Kait Tiitso – Kunda Linnaorkestri dirigent.
Aasta tegu 2023 on ühtekuuluvuskontsert – Tallinna Tehnikaülikooli Akadeemilise Naiskoori, kammerkoori Encore ja Eesti Puuetega Inimeste Koja koostööprojekt, mille eesmärk oli tuua muusika ja luule kõikide inimesteni, sh vaegnägijad, vaegkuuljad ja liikumisraskustega inimesed.
Aasta suurtegu 2023 on XIII noorte laulupidu „Püha on maa“.
Aasta toetaja 2023on Teatri- ja Muusikamuuseum,kes on olnudtihedas koostöös muusikaasutustega, sealhulgas korraldanud mitmeid sündmusika koorimuusika valdkonnas. Muuseum on algatanud koostöös Kooriühinguga programmi „Kullaprooviga koorimuusika“, mille eesmärk on pakkuda eesti muusika esitusvõimalusiSüda saalis.
Aasta korraldajad 2023 on Kersti Seitam ja Neeme Ots.Kersti Seitam on XIII noorte laulupeo „Püha on maa“ muusikatoimetaja. Neeme Ots on 2023. aastal jätkanud oma isa tööd erinevate puhkpillimuusika festivalide, projektide ja orkestritega.
Koostööpreemia 2023 pälvis Eesti Filharmoonia Kammerkoor – Kooriühingu pikaajaline hea koostööpartner. XIII noorte laulupeoks „Püha on maa“ salvestas Eesti Filharmoonia Kammerkoor kõigi laulupeolaulude partiid. 2023. aastal esineti Eesti esinduskoorina Maailma Koorimuusika Sümpoosionil Istambulis.
Aasta kooriplaat 2023 on „Taevalaulud“. Tütarlastekoor Ellerhein ja Vox Clamantis (dirigent Ingrid Kõrvits). Plaadil kõlavad Tõnu Kõrvitsa kolmeosaline tsükkel „Sky Songs“ („Taevalaulud“) ning Robert Jürjendali „Missa brevis“ ja „Veel“.
Üheteistkümnele tiitlile kandideeris 71 nominenti, kelle hulgast tegi valiku Kooriühingu muusikanõukogu. Hinnati kooride, orkestrite ja dirigentide muusikalisi saavutusi, kontserttegevust, salvestusi, osalust konkurssidel ning panust ümbritsevasse kultuuriruumi.
Tiitlisaajatele väljapandud preemiad on rahalised.
Koori- ja puhkpillimuusika aastapreemiate laureaadid 2023 on:
Aasta koor 2023 –Rahvusooper Estonia noormeestekoor (dirigent Hirvo Surva) ja Saaremaa Meeskoor SÜM (dirigendid Ester Soe ja Mari Ausmees)
Kultuuriminister Heidy Purga andis üle Kultuuriministeeriumi tänukirjad dirigentidele, kes on aasta jooksul võitnud Eesti või rahvusvahelisi konkursse. Möödunud aastal oli võidukaid koori- ja orkestrijuhte 42.
Foto: Rahvusooper Estonia noormeestekoor (dirigent Hirvo Surva), fotograaf Vahur Lõhmus
Juba homme, 10. veebruaril kell 12, alustame XXIV segakooride võistulaulmisega TULJAK! Ootame kõiki huvilisi Tartu Miina Härma Gümnaasiumi aulasse konkurssi kuulama ning osalejatele kaasa elama. Sissepääs vaba.
Ajakava:
12:00 Avatud kategooria, koolikooride kategooria, C-kategooria
Kooriühing annab välja aasta koori, puhkpilliorkestri, kooridirigendi, dirigent-muusikaõpetaja, orkestridirigendi ja noore dirigendi tiitlid. Samuti tunnustatakse aasta toetajat, korraldajat ja aasta tegu, antakse välja aasta kooriplaadi tiitel ja aasta koostööpreemia.
Kultuuriministeeriumi tänukirjad saavad need dirigendid, kes on aasta jooksul võitnud Eesti või rahvusvahelisi konkursse.
Kontserdi kunstiline juht on Kuno Kerge, lavastaja Jaanika Juhanson, liivakunstnik Madli Luuk, vaheklippide autor Riivo Jõgi, videokunstnik Piibe Piirma ja valguskunstnik Sander Paavo. Õhtut juhib Kristjan Lüüs.
Kunstiline juht Kuno Kerge: „Aastakontsert pühitseb ja võtab kokku möödunud õnnestumisterohke kooriaasta, mille krooniks oli kahtlemata tuulest ja tormist läbi tulnud laulupidu „Püha on maa.““
Esinevad: ETV lastekoor, dirigent Aarne Saluveer Rahvusooper Estonia noormeestekoor, dirigent Hirvo Surva Tartu Üliõpilassegakoor, dirigent Küllike Joosing Tütarlastekoor Ellerhein, dirigent Ingrid Kõrvits Vox Clamantis, dirigent Jaan-Eik Tulve Viljandi Muusikakooli puhkpilliorkester, dirigent Bert Langeler
21. korda toimuv Eesti Kooriühingu aastakontsert väärtustab koori- ja puhkpillimuusika valdkonnas tegutsevaid inimesi ja kollektiive ning tunnustab valdkonna toetajaid ja koostööpartnereid. Vaata nominentide nimekirja.
Eesti Kooriühing tänab toetajaid ja koostööpartnereid: Eesti Kultuurkapital, Kultuuriministeerium, Klassikaraadio ning Tallinna linn.
5. – 6. juulil kutsub Eesti rahvamuusikatöötluste festival Mooste Elohelü muusikuid ja muusikahuvilisi Moostesse, et tähistada festivali 25. sünnipäeva.
Saame kokku, et koos musitseerida, avastada Mooste mõisa, Folgikojas laulu- ja pilliviise lahti lüüa ning loomulikult võtta mõõtu rahvamuusikatöötluste loomises ja esitamises.
2024. aastal on Mooste Elohelü võistluskontserdi kohustuslikuks looks rahvalaul „Vihmakõnõ, vellekene”. Loo on linti laulnud Rõugest pärit Linda Männiste (1911–1999). Lisaks tuleb esitada vabalt valitud eesti rahvaviisi töötlus – regilaul, uuem riimiline rahvalaul, tantsulugu või pilliviis. Töötlusele žanrilisi piiranguid ei seata – olgu punk või olgu rokk, kõik nägemused on oodatud!
Festivali võistluskontserdi peaauhind on 2000 eurot, mille saaja otsustab 5-liikmeline žürii. Oma auhinna annab festivali patroon Ingrid Rüütel. Lisaks ootab võistlejaid kohustusliku loo parima töötluse preemia 1000 eurot, noortepreemia ning veel mitu hinnalist eripreemiat.
Juured maasse, ladvad lindudele
Sel aastal on festivali teemaks Eesti loodus ja inimese suhe loodusega: teada ju on, et kui juured maas, on ka inimese sees tasakaal paigas. „Kohustusliku oo sõnades loitsitakse, et „päiksekene, kullakene, tule nüüd välja pilve alt.“ Need head soovid toovad rõõmsa meele nii muusikutele kui publikule,“ räägib festivali üks vedajaid, Mooste mõisahärra Ülo Needo.
Kohustusliku loo põnevad viisivariandid lubavad osalejate inspiratsiooni valla päästa – igaüks saab valida oma eelistuse.
Registreerumine avatud
Kahe festivalipäeva jooksul on Mooste mõis täis muusikat ja mõnusat folgiõhkkonda, põnevaid kontserte, töötubasid, matkamisi, ühist ja spontaanset musitseerimist ning festivali kroonib legendaarne võistluskontsert.
Registreerumise tähtaeg festivali päevaprogrammis ja/või võistluskontserdil osalemiseks on 15. märts 2024. Selleks tuleb täita osaleja ankeet festivali kodulehel www.moostefolk.ee. Kodulehelt leiab ka kohustusliku loo viisivariandid ja kommenteeritud noodi.
Trehväme ja laalamõ Moosten!
Pilte mullusest festivalist (pildistas Harri A. Sundell):
Hiidlased kogunevad Eesti Vabariigi aastapäeval 24. veebruaril kell 13 Reigi pastoraadi juurde Eesti hümni laulma ja kutsuvad endaga ühinema kõiki, kes peavad Eestit armsaks.
„Võta sõbrad kaasa ja ühine lauluga oma kodukandi armsas kohas, olgu selleks kirik, rahvamaja, vabadussõja mälestusmärk, hiietamm või tuntud inimese mälestuspink,“ ütles hümni laulmise eestvedaja Antti Leigri.
Hiidlased kogunevad juba viiendat aastat laulma Reigi pastoraadi juurde, mis omab hümni sünnilooga lähedast seost. Reigi õpetaja Gustav Felix Rinne avaldas 1868. aastal Friedrich Paciuse viisile laulu „Hioma- ehk issamaa laul“. Samale viisile, millest kujunes ka Soome rahvushümn, kirjutas 1869. aastal ärkamisaja suurkuju Johann Voldemar Jannsen „Mu isamaa, mu õnn ja rõõm“ sõnad.
„Pean tähelepanuväärseks, et Jannsen ja Rinne kirjutasid südant liigutavad sõnad samale viisile,“ rääkis Eesti Kooriühingu tegevjuht Kaie Tanner. „Käisime kooriühingu kultuuriloolise rattaretkega suvel Reigi pastoraadi juures ning laulsime Rinne laulu Hiomast. Sellest jäi hea mälestus.“
Reigi pastoraadi hoone pärineb aastaist 1775–1779 ning on Suuremõisa lossi kõrval silmapaistvaks barokkehitiseks Hiiumaal. Aino Kallase „Reigi õpetaja“ lugu kuulub meie kultuuriloosse, samuti Reigi kirikuga seotud Herman Sergo „Näkimadalad“. Selles majas elas Eesti üks tuntumaid tänapäeva kirjanikke Tõnu Õnnepalu. Reigi pastoraat väärib korda tegemist, et avada Eesti hümni ajalugu tutvustav väljapanek.
Suur tänu Eesti Kooriühingule, Lions Klubide Eesti Piirkonnale, Narva eesti keele majale ja EELK Otepää Maarja kogudusele, kes Eesti hümni ühisele laulmisele kaasa aitavad.
Registreerimine XXVIII laulu- ja XXI tantsupeole on lõppenud, kuid 2025. aastal toimuv suurpidu ei ole endast veel õieti märku andnud. Milline saab see pidu välja nägema – milline on tema märk ja milline sõnum? Kes hakkavad laulu- ja tantsupeoga tegelema, kes hakkavad rahvamuusikuid juhendama?
Oleme taas sättimas, et uut teekonda järgmise laulu- ja tantsupeo poole ühe suure TERETAMISEGA alustada! Ning jälle on tulemas ka meie traditsioonilised „Terepäevad“.
Terepäevadele on eelkõige oodatud kollektiivide juhid, kellele jagame infot nii repertuaari kui ka teekonna kohta laulu- ja tantsupeoni. Osalemiseks valige palun endale kõige sobivam kuupäev ja asukoht ning pange end registris oma valitud terepäevale kirja. Soovi korral kutsuge kaasa ka kollektiivi kontaktisik!
Terepäevadele saavad kollektiivijuhid end registreerida alates 10. jaanuarist 2024 laulu- ja tantsupeo registris register.laulupidu.ee
R, 26. jaanuar Rakvere kell 17:30, Rakvere Riigigümnaasium P, 28. jaanuar Haapsalu kell 10:30, Haapsalu Kultuurikeskus P, 28. jaanuar Pärnu kell 16:00, Nooruse maja E, 29. jaanuar Nasva (Saaremaal) kell 16:00, Nasva rahvamaja R, 2. veebruar Võru kell 17:00, Võru Kannel L, 3. veebruar Tartu kell 11:00, H. Elleri muusikakool, Tubina saal L, 3. veebruar Viljandi kell 17:00, Viljandi Gümnaasium P, 4. veebruar Tallinn kell 12:00 Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia suur saal
XXVIII laulu- ja XXI tantsupidu toimub 3.-6. juulil 2025 Tallinnas. Laulupeo kunstiline juht on Heli Jürgenson, tantsupeo pealavastaja on Helena-Mariana Reimann ning rahvamuusikapeo üldjuht on Helin Pihlap. Laulu- ja tantsupeo korraldajaks on Eesti Laulu- ja Tantsupeo Sihtasutus.
Kohtumiseni Terepäevadel!
XXVIII laulu- ja XXI tantsupeo ning rahvamuusikapeo kunstilised toimkonnad
Eesti Laulu- ja Tantsupeo SA
Veebilehel kasutatakse küpsiseid. Küpsised on vajalikud teie kasutajamugavuse ning veebikülastusstatistika eesmärgil. Veebilehe kasutamise jätkamisel nõustute küpsiste privaatsustingimustega! Privaatsuspoliitika tingimusi näete siit.
