Kultuuriminister Tõnis Lukas kohtus 10. juunil valdkonna esindajate ja partneritega, et arutada laulu- ja tantsupeo liikumise elujõulisuse üle. Teiste hulgas kõlasid mõtted, et muuta tuleb suhtumist kollektiivijuhtidesse ja tagada neile palk, mis võimaldab äraelamist ja täielikult erialatööle pühendumist.
Eesti Kooriühingu esimees ja koorijuht Hirvo Surva märkis oma ettekandes, et valdkonna jaoks on oluline tagada protsess. “Ilma pideva harjutamise ja arenemiseta ei saa laulupeotraditsioon kesta. Säilida saab kooslaulmise vorm, kuid mittejätkusuutlik koorimuusika areng.”
Ta jätkas, et laulu- ja tantsupeo elujõu tagamiseks on oluline pöörata tähelepanu puudujääkidele kolmel tasandil – harrastajad, riik ja omavalitsused. Harrastajate tasandist rääkides tõi Surva välja, et samal ajal, kui nende omapanus on aastas umbes 300 eurot – kuhu pole arvestatud reisid jne, vaid summa, mis vajalik selleks, et tegevus saaks üldse toimida –, panustab riik iga harrastaja kohta 1,26 eurot aastas.
See ei anna harrastajatele piisavalt kindlust, kuivõrd ka kohaliku omavalitsuse antavad toetused on ebaühtlased, kuigi näiteid on nii positiivseid kui ka negatiivseid. Surva märkis, et tegeleda tuleb protsessi kestmise riskide maandamisega ning noorte osakaalu suurendamise ning juurdekasvu tagamisega valdkonnas.
“Selleks, et pidu 2034. aastal toimuks, tuleb teha otsustavaid samme ja muuta suhtumist professionaalsetesse juhtidesse ning liikuda edasi palgatoetusfondi meetmega.” Ta lisas, et tulevikumeetmetena tuleb tõsta katusorganisatsioonide toetust, tagada kollektiivijuhtidele adekvaatne olukord ning võtta lauluväljak ja Kalevi staadion riikliku tähtsusega objektide hulka.
Juhendajatöö peab tooma toidu lauale
Eesti rahvatantsu ja rahvamuusika seltsi juhatuse esimees Kalev Järvela sõnas oma ettekandes, et praeguse olukorra jätkudes on 2049. aastaks praeguse 1024 juhendaja asemel Eestis 303 juhendajat. See tähendab, et vajaliku töö ärategemiseks oleks vaja juhendajate koormust suurendada.
“Töökoormuse suurendamine on võimalik, aga juhendajatöö peaks olema atraktiivne, et see inimene loobuks tööst, mis toob talle palka sisse, kui erialane töö toidaks pere ära.”
Kollektiivide hulgas tuleks tema sõnul teha selgitustööd, sest praegu on liikmeid, kes panustavad kollektiivi rohkem, aga ka neid, kes vähem ning pole nõus maksma ka viit eurot kuus.
Siinkohal peaksid Järvela hinnangul tõusma riigipoolsed toetused, sest samal ajal, kui elukallidus on tõusnud, on toetuste suurus jäänud samaks ning kultuurivaldkonna miinimumpalk jätkuvalt juhendajate jaoks kättesaamatu.
Töötasu katkemine võib viia tööst loobumiseni
Eesti kooriühingu tegevjuht Kaie Tanner märkis oma ettekandes, et kriisi ajal jätkasid kolmandik tööandjatest kollektiivijuhtidele töötasu maksmist, samas kui kaks kolmandikku lõpetasid lepingud ära.
“Käsunduslepingu alusel on võimalik tasu edasi maksta ka siis, kui tunde ei toimu, see sõltub lihtsalt tööandja heast tahtest. Need, kes tahavad, neil on võimalik hea tahte korral töötasu edasi maksta.”
“Oli neid, kes tasustasid kollektiivijuhte heakorratöödel raamatute, parkide korrastamisel, aga oli ka neid, kes maksid töötasu repertuaari ettevalmistamise, tulevikuplaanide tegemise eest,” märkis Tanner.
Palgatoetusfond on tema sõnul hädavajalik, sest olukorras, kus juhendajad ei saa palka aprillist septembrini, võib osa neist otsustada sellest ametist loobuda, sest on tõenäoline, et nad leiavad kindlama palgaga töö. “Aga neid inimesi on vaja, kes hakkavad repertuaari õpetama.”
Kriisi ajal kehtiv leping ei taganud sissetulekut
Eesti rahvatantsu ja rahvamuusika seltsi tegevjuht Mari-Liis Öpik tõi välja, et kuigi 60 protsenti lepingutest jäid kriisi ajal toimivaks, ei taganud kehtiv leping alati sissetulekut. “Kriisi ajal tasu lihtsalt ei makstud, aga lepingut ka ei peatatud.”
Ta tõi välja, et kõige sagedasem töövorm on juhendajate hulgas aprilli seisuga käsundusleping, millele järgneb tööleping, kuid 17 protsenti moodustavad reguleerimata töösuhted, kuhu alla käivad kõik suusõnalised kokkulepped ja vabatahtlik töö, millest suur osa on tasustatud ümbrikupalgana, kuigi esines ka tasustamata töösuhteid.
Kultuuriministeerium on välja töötatud juhendaja palgatoetuse süsteemi valitsusele esitanud ning see jõuab riigieelarve läbirääkimistele sügisel. Praxise tehtud uuringust selgus, et laulu- ja tantsupidude kestma jäämine on küsimärgi all eelkõige seetõttu, et väheneb juhendajate hulk, ehkki harrastajate huvi peol osalemise vastu püsib suur. Uuringust avaldus, et üle poole praegustest juhendajatest hakkavad peatselt pensionile suunduma ning alla 35-aastaseid noori on juhendajate seas vaid 15 protsenti. Samuti tõi uuring välja, et ka peoliikumises osalevad kollektiivid ei ole majanduslikult jätkusuutlikud ning sageli on harrastajate endi panus liikumisse pisike. Juhendajad aga saavad oma töö eest väike väikest tasu või puudub lepinguline töösuhe sootuks. Juhendamistöö ei paku ka piisavat töötus- ja ravikindlustuse kaitset ning väga levinud tähtajalised lepingud jätavad juhendaja mitmeks kuuks ilma sotsiaalsest kaitsest. Seda kõike kultuuriministeeriumi välja töötatud palgatoetuse süsteem peabki aitama koosmõjus omavalitsuste ning harrastajate endi panusega lahendada
Toimetaja: Merit Maarits / Kultuur ERR