Nii see algas….. Läinud aasta novembrikuu viimase pühapäeva õhtul helistas Ly Ehin Raplast ja küsis, kas ma ei taha oma kooriga veebruarikuus Minskisse rahvusvahelisele folkloorifestivalile sõita? Tema tuttav pr. Svetlana Saveljeva Valgevene Muusikute Ühingust on korraldamas nii folkloorse kui ka akadeemilise laulu festivale ja ootab väga mõnda Eesti koori külla. (Selgituseks – 2019.a. käis Minskis laulmas Ly Pärnus elava õe Hilja Vainula koor Leelo, suvel oli pr. Svetlana kuulamas-vaatamas meie laulupidu ja võõrustajaks oli Ly). Ootamatu küsimus, millele kohe vastata ei osanud. Järgmisel õhtul esitasin sama küsimuse oma Pauladele. Veidi mõtlemist-kaalumist ja otsus – sõidame! Paraku selgus, et kõik meie lauljad ühel või teisel põhjusel sõita ei saa, seega oli vaja otsida kaaslasi. Õnneks leidub nii Märjamaal, Varbolas kui Valgus hakkajaid laulvaid noorikuid ja nii saimegi kokku 27- liikmelise koori.
Meite tüdrikud õeksed,
lähme sedä tehtüd tiedä kaudu,
sedä raiut rada kaudu ….
Jõulud ja aasta algus selja taha jäetud, kogunes Paula koos uute sõpradega 3. jaanuaril. Lahti läks üsna pingeline prooviperiood nii häälerühmades kui ühiselt. Meenutas pisut laulupeoks ettevalmistust. Aga mida aeg edasi, seda ühtlasemalt hakkasid hääles kokku sobima ja laulud (paljud koos liikumisega ja pillisaatega) meelde jääma. Laulunaised trotsisid haigusi, olid nõus kokku saama ka pühapäeviti…ja 13.veebruariks oli kõik selge.
Lisaks tuli muidugi taotleda viisad ja osta kindlustus, tellida transport, broneerida majutus, tegeleda Minski vaba aja sisustamise planeerimisega, kirjutada projektitaotlusi ja pidada lugematuid kõnelusi festivali korraldava poolega.
Läksin metsa hommikulla,
vara enne aoaega..
Nii alustasime meiegi oma sõidupäeva varavalges, OÜ Perebussi mugav buss Kalle ja Aivari juhtimisel mahutas probleemideta kogu meie pagasi, rahvariided ja muusikainstrumendid. Kõik laabus ladusasti, ka Euroopa Liidu piiri ületus, ja nii jõudsimegi üsna nobedalt 13.veebruari õhtuks tulede säras Valgevene pealinna. Majutus hotellis Ybileinõi, silmast silma kohtuminepr. Svetlanaga, et teada saada laupäevase festivalipäeva tegevused ja saimegi pärast pikka päeva puhkama minna.
Näitab ennast rõõm mull` siiski…
Reedeks olime kokku leppinud Valgevene Eesti Seltsi Pääsuke juhatuse esimehe hr.Oliver Mangluse eestvedamisel ekskursiooni Minskis ja nii mõnegi firma esinduspoodide külastuse (kosmeetikapood Belita, pesupood Melovitsa, linapood Orsa). Sõitsime ringi suures ja väga puhtas linnas, tegime ka põgusa jalgsimatka, kuulasime huvitavaid fakte nii riigi kui selle pealinna elust-olust, loovutasime Minski kaubandusele üksjagu valgevene rublasid. Peale tuuri ametlikku lõppu sai igaüks veel oma soovi järgi linnas ringi vaadata, sest nii suure naispere jaoks pole ükski kaubanduskeskus liiast. Lauljad ütlesid – Valgevene päike tegi põsele pai! Vaatamata päeva väsimusele suutsime veel hotelli söögisaali tagaruumis proovigi teha.
Helisegu hääled, kumisegu kurgud,
lase laulutuli lõõmama….
Ja siis oli ta käes – laupäev, 15.veebruar, festivalipäev. Teadsime, et festivalikontserdi esimeses pooles esinevad 5 Valgevene folkloorikollektiivi, teises pooles meie. Sõitsime suursugusesse Valgevene Filharmooniasse, mille väikeses saalis festival toimuski. Filharmoonia ees laiuvas pargis nägime ülisuurt skulptuuri valgevenekeelse kirjanduse suurkujust Janka Kupalast. Lavaprooviks anti meile aega üks tund, saime paika panna toolid pillidele, läbi teha liikumisega seonduva, tutvuda saali akustikaga. See oli suurepärane. Peale lõunasööki filharmoonia kohvikus saime pisut puhkeaega, sättisime end rahvarõivastesse ja juba oligi aeg minna saali. Kohalikes kollektiivides oli väga palju lapsi ja noori, nende esinemine oli väga temperamente, oli näha, et laval olekut ja esinemist nauditi. Iga kollektiiv oli ette valmistanud lühikese kava, enamjaolt koosnes see temperamentsetest valjuhäälsetest lauludest, esitatuna väga valjult spetsiifilise kurgu-kõrilaulmise viisil, mida sageli ilmestasid veel kõrged, meile kiledahäälsetena tunduvad hüüded. Tõesti vägevad imestamisväärsed hääled! Ka peale esinemist elati saalist teistele kollektiividele väga tuliselt kaasa. Saal oli publikust pungil ja see publik ei lahkunud ka pärast vaheaega.
Meie koondusime lavale, tulles saali viimastest ridadest ja regilaulu lauldes. See oli nii korraldajatele kui publikule ootamatu üllatus. Järgnenud nõtke „Maarja kuld“ oma piano-forte-pianoga ja Maiki imekauni soologa… ja publik oligi pihus! Peale kontserti sõnas pr. Svetlana, kes ise on koorijuht ja helilooja, et ta ei osanud oodata, et meie hääle tekitamise viis on sootuks teistsugune võrreldes nende rahvamuusikaga. Meie eestikeelsete laulude sisu lühikokkuvõtted tõlkis vene keelde Reelika ja kandis ette Ulvi. Kuna kavas oli kuus erinevat V. Tormise seatud kiikumisega seotud rahvalaulu, siis rääkis Ulvi publikule ka kiikumise tähendusest ja tähtsusest eesti folklooris. Mitmeid laule saatis oma virtuaalse mänguga akordionil Helen, kanneldel ja ukulelel Reelika, Marika, Maiu, lisaks oli koorilauljatel mitmeid loodushääli meenutavaid pille. Viimase laulu ajal, milleks oli laulupeolgi menukaks osutunud „Kergotamine“, hüppasid spontaanselt lavale lapsed koos õpetajaga ja tantsisid meiega hasartselt kaasa. Mõistagi tuli see laul saalist kostuvate braavo-hüüete saatel kordamisele!
Selle õhtul lustisime kõik mõnuga rahvuslikus restoranis kolmekordselt lookas laudade ääres, nautisime virtuoosliku kohaliku akordionimängija kunsti, kes ei piirdunud vaid poplugude mängimisega, vaid esitas suurepäraselt ka Bachi ja Vivaldit, hüppasime KÕIK KOOS tantsupõrandal, nii tütred, emad, vanaemad ja vanavanaemad!
Ma tuhat korda tänan sind…
Kokkuvõtteks – lühikeseks aga meeleolukaks laulureisiks olid kokku saanud ja ülihästi omavahel sobinud kollektiiv (mõni laulja arvas, et selline projektkoor võiks edaspidigi midagi ette võtta), planeerimegi sama kava esitamist kevadel Kullamaa kultuurimajas ja suvel Märjamaa folgil. Kummutasime väite, et suures naiste seltskonnas tekib alati hõõrumisi ja erimeelsusi. EI TEKI! Täname Kultuurkapitali Raplamaa ekspertgruppi ja Märjamaa vallavalitsust toetuste eest. Täname Pärnu reisifirmat Venderloo Veod OÜ asjatundlike nõuannete ja soovituste eest! Täname oma peresid ja tööandjaid, kes meile selle laulureisi võimalikuks tegid!
Aga Minsk ootab ikka Eesti koore – juba selle aasta detsembris ja järgmise aasta veebruaris ja märtsis.
Minski folkloorifestivalil KARAGOD SJABROU laulsid-mängisid-tantsisid Ülle Aule, Kristiina Bomm, Helen Evestus, Eevi Jaago, Heia Kaldamaa, Ulvi Kiisler, Marika Kosubenko, Ljubov Kudinova, Maiki Kudinova, Inge Kusmin, Helve Kuusemets, Reelika Looring, Kaisa Luha, Malle Murumets, Pille Naat, Helen Niiholm, Õnne Pajur, Anneli Pärisoo, Elen Rasmussen, Maret Reimann, Õie Reinloo, Merje Sale, Helle Tiho, Urve Truusalu, Maia Tõnts, Inge Sõstra ja
Maiu Linnamägi