Segakoor Vox Populi kutsub hingepuudutavale ja erilisele jõulukontserdile, kus kõlab Gioachino Rossini vaimulik suurteos “Väike pidulik missa” (“Petite messe Solennelle”) ning koori ette astub külalisdirigent Lodewijk van der Ree.
Solistid:
Yena Choi (sopran)
Triin Ella (alt)
Miguel Gonçalves Silva (tenor)
Andreas Väljamäe (bass)
Kaastegev on Kristi Kapten (klaver).
Rossini kirjutas koomilise varjundiga teose “Väike pidulik missa” oma elu lõpul (1863) salongilikuks ettekandmiseks krahvinna de Pillet-Willi kodukabelis. Just sel põhjusel on kontserdipaigaks valitud väike kirik, kus on võimalik nautida teose õhulisi vokaalpartiisid ja helilooja leidlikku harmooniat.
Missa sobib oma vaimuliku teksti ja helge olemusega jõuluaega ideaalselt, tähistades jõulude põhiolemust ehk rõõmupüha.
Sissepääs TASUTA!
Segakoor Vox Populi koosneb keskmiselt 35 lauljast, kes tegutsevad igapäevaelus väga erinevatel elualadel. Laulmine on kooriliikmete kirg ja hobi. Mitmed lauljad osalevad koori tegevuses juba alates selle loomisest 2006. aastal.
Vox Populi on Eesti koorimaastikul kõige enam tuntust kogunud koorilavastuste esitamisega: Uku Masingu 100. sünniaastapäevaks lavastatud kontsert, helilooja Veljo Tormise muusikale pühendatud kontsertlavastused “Pariisi linnas Londonis”, “Ingerimaa õhtud” ja “Meditatsioonid Tormisega”, samuti “Tokerjad. Pööramäng Anija meeste mälestuseks”, Teater NO99 muusikal “Savisaar”, “Oomen”, „Pilveooper“ ning “Lindude äratamine”. Kontsertlavastused on sündinud koostöös lavastajatega Anne Türnpu, Eva Koldits, Mart Kampus, Jarmo Reha ning Tiit Ojasoo ja Ene-Liis Semper.
Kontsertlavastusega „Meditatsioonid Tormisega“ käis koor 2015. aastal Ameerika Ühendriikides. 2018. aastal esines Vox Populi Eesti Vabariigi 100. aastapäeva tähistamise raames Pariisis Orsay muuseumis, kus oli sel puhul avatud näitus “Vabad hinged. Sümbolism Baltimaade kunstis”. 2023. aasta oktoobris jõudis kontsertlavastus “Lindude äratamine” Jaapani publikuni.
Koor on teinud mitmel korral koostööd helilooja Rein Rannapiga, esinedes viimati tema juubelikontserdil “50 aastat suurel laval”. Märkimisväärne on ka koostöö Eesti Muusikaõpetajate Liidu ja muusikateadlase Tiia Järgiga – oeng-kontsertidega on kooliõpilastele tutvustatud Lydia Koidula, Gustav Ernesaksa ja Veljo Tormise elu ning loomingut.
Segakoor Vox Populi on nii rahvusvahelistel kui ka kodustel konkurssidel saavutanud mitmeid kuldmedaleid ja -diplomeid. 2022. aastal pälvis koor I koha Eesti Kammerkooride Liidu festivalil.
Koor on välja andnud kolm albumit: “Esimene maasikas” (2013), “Ajasillal” (2019) ja “Lindude äratamine” (2023).
Vox Populi dirigent, kunstiline juht ja looja on Janne Fridolin, koormeister Riivo Kallasmaa ja hääleseadja bass-bariton Andreas Väljamäe.
Lodewijk van der Ree on Tallinnas tegutsev mitmekülgne dirigent. Talle meeldib luua kontserdikavasid, mis jutustavad mingit lugu. Lodewijk tunneb end võrdväärselt koduselt nii heliloojatega koostööd tehes, uurides renessansiaegset polüfooniat kui ka tuues lavale kammerooperit. Ta on omandanud bakalaureusekraadi koorijuhtimises Amsterdami Konservatooriumis ja magistrikraadi (cum laude) Eesti Muusika- ja Teatriakadeemias.
Lodewijk on juhatanud selliseid koore nagu Cappella Amsterdam, Türgi Riiklik Koor ja Eesti Filharmoonia Kammerkoor ning töötanud EFK koormeistrina kolm aastat. Lisaks Cappella Amsterdami ettevalmistamisele Concertgebouw’ Zaterdagmatinee sarja jaoks ja a cappella kontsertide dirigeerimisele kogu Hollandis, juhatas Lodewijk Cappella Amsterdami ja Cuarteto Quiroga koostöös Keelpillikvarteti Biennaaliga Amsterdamis Muziekgebouw aan ‘t IJ-s 2018. aastal. Lisaks dirigeeris ta Karlheinz Stockhauseni “Engel-Prozessionen” koos Daniel Reussiga 2019. aastal Hollandi festivali lavastuses Aus Licht.
Koos Eesti Filharmoonia Kammerkooriga valmistas ta ette kontsertkavasid dirigentidele nagu Olari Elts, Peter Phillips, Kaspars Putniņš ja Kristiina Poska. Lisaks on ta juhatanud EFK-d kontsertidel Eestis ja välismaal ning teinud salvestusi nii CD-le (Arash Yazdani, KAIROS) kui ka filmile ja videomängudele (Olivier Deriviere “A Plague Tale” ja “Star Wars – Visions”). 2021. aastal Aix-en-Provence festivalil juhatas ta EFK-d lava tagant lavastustes, mida dirigeerisid Susanna Mälkki (Kaija Saariaho “Süütus”) ja sir Simon Rattle (Richard Wagner “Tristan ja Isolde”) ning kaks aastat hiljem valmistas ta ette Alban Bergi “Wozzecki”, mida dirigeeris samuti Simon Rattle. Kolm aastat EFK koormeistrina tegutsedes laulis ta ka kooris, osaledes kõikidel kontsertidel kodu- ja välismaal.
Sel hooajal juhatab Lodewijk teiste seas Eesti Rahvusmeeskoori (RAM), Eesti Filharmoonia Kammerkoori, Tampere Cappellat ja Hollandi Üliõpilaste Kammerkoori. Lisaks dirigeerimistööle õpetab ta ka Eesti Muusika- ja Teatriakadeemias, laulab koos ansamblitega Vox Clamantis ja Floridante Consort ning naudib erinevate eesti heliloojate partituuride toimetamist.
Yena Choi (sopran) alustas laulmist oma kodumaal Lõuna-Koreas Incheoni Kunstide Keskkoolis Myung-sung Hani käe all. 2018. aastal omandas ta bakalaureusekraadi Seouli Riiklikus Ülikoolis You-jeong Jin, Hyun-soo Suk ja Yoon-jeong Choi juhendamisel. 2020. aastal omandas ta magistrikraadi Eesti Muusika- ja Teatriakadeemias Nadia Kuremi käe all. Ta on solistina laulnud Tallinna Kammerorkestri ja dirigent Tõnu Kaljuste kontsertidel.Enne Eestisse asumist laulis ta kaheksa aastat Incheoni Evangeelse kiriku solistina, töötas neli aastat Seo-gu poiste- ja tütarlastekoori hääleseadja ning kaks aastat Seoulis Seosomuni kiriku solist. Alates 2021. aastast on Yena Eesti Filharmoonia Kammerkoori laulja.
Triin Ella (metsosopran) Triin Ella on lõpetanud Tallinna Ülikooli kultuuritöö ja koorijuhtimise erialal (1993), Eesti Muusikaakadeemia klassikalise laulu erialal (2001) ja omandanud samas magistrikraadi kammerlaulu erialal (2004, prof. Mati Palm). Paralleelselt õpingutega täiendas Triin Ella end Leipzigi Felix Mendelssohn Bartholdy nimelises Muusika- ja Teatri Kõrgkoolis prof. Regina Werner-Dietrichi juhendamisel (2003–2004). Lisaks on Triin Ella täiendanud end nii laulja kui ka lauluõpetajana Soomes ja Saksamaal ning tegutseb hääleseadjana mitmete kooride juures. Alates 2001. aastast töötab Triin Ella Rahvusooper Estonia kooris ja tema repertuaari kuuluvad ka solistirollid ooperites ja operettides. Koos Jaak Jõekaldaga valmis Eesti Rahvusringhäälingu jaoks saatesarjad opereti- ja filmimuusikast „Meloodia võluvõim“ ja „Nostalgia“, mis olid eetris Klassikaraadios ja Vikerraadios. Alates 2010. aastast on ta hääleseade ja laulu eriala õpetaja Tallinna Muusikakeskkoolis ning Eesti Kooriühingu mentorprogrammi raames annab hääleseadet kooridele terves Eestis.
Miguel Gonçalves Silva (tenor) on sündinud Portugalis. Ta lõpetas bakalaureuseõppe laulmise erialal Lissaboni Muusikakõrgkkoolis (Escola Superior de Música de Lisboa, lüh ESML). Lauluõpingute ajal läbitud koorijuhtimise tehnika õppeaine motiveeris teda ESML’is omandama ka teist bakalaureusekraadi, seekord kooridirigeerimise ja muusikapedagoogika erialal. Oma kogemustest Portugalis toob Miguel esile tööd lauljana Gulbenkiani Kooris (Coro Gulbenkian), mis võimaldas tal musitseerida koos mitmete maailmas kõrgelt tunnustatud muusikutega, ning samuti laulmist Lissaboni Gregoriaanikooris (Coro Gregoriano de Lisboa). Migueli soov süvendada oma muusikalisi teadmisi tõi ta Eestisse, kus ta lõpetas Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia koorijuhtimise magistriõppe professor Toomas Kapteni juures. Alates novembrist 2021 laulab Miguel Eesti Filharmoonia Kammerkooris.
Andreas Väljamäe (bass-bariton) on lõpetanud klassikalise laulu erialal Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia magistriõppe Helen Lepalaane lauluklassis. Varasemalt on ta õppinud Matti Pelo, Mika Karese ning Paolo de Napoli juhendamisel. Ta on osalenud ka David Wilson-Johnsoni (2011), Peter Kooij (2013) Ain Angeri; Matti Pelo (2014) ning Monika Hauswalteri (2017;2019) meistriklassides. 2019 augustis osales ta Bavarian Opera Academy poolt korraldatud meistriklassis, Kalle Kanttila juhendamisel.
2009–2016 laulis ta Eesti Filharmoonia Kammerkooris. 2014 – 2016 oli ta lauluõppe lektor Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia lavakunsti osakonnas. Viimaste aastate jooksul on Väljamäe astunud regulaarselt solistina üles mitmetel tunnustatud festivalidel nagu näiteks Tallinna Rahvusvaheline Orelifestival, Haapsalu vanamuusikafestival, Suure-Jaani muusikafestival, Tallinna Bachi muusika festival jt. Aastast 2012 on Andreas Väljamäe segakoor Vox Populi hääleseadja.
Tema repertuaari kuuluvad muuhulgas Eino Tambergi ooper “Cyrano de Bergerac” – Cyrano, Nicolaus Bruhnsi kantaat “Mein Herz ist Bereit”, Johann Sebastian Bachi “Johannese passioon”, „Jõuluoratoorium“, “Matteuse passioon” „Magnificat“ ning mitmed kantaadid, Georg Friedrich Händeli „Saul“, „Iisrael Egiptuses“ ja „Dixit Dominus“, Joseph Haydni “Harmoniemesse”, Camille Saint-Saënsi „Jõuluoratoorium“, Gregory Rose’i „Surmatants“, Arvo Pärdi “Aadama passioon” jt.
Kristi Kapten on kontsertpianist, kes paistab silma nii särava solisti kui ka tundliku lavapartnerina tunnustatud instrumentalistidele ja lauljatele. Ta on võitnud Tallinna Rahvusvahelisel Pianistide Konkursil I koha (2011) ja on omandanud doktorikraadi (2017). Kontserdireisid on viinud teda paljudesse Euroopa linnadesse ja Hiinasse, sealhulgas mitmete rahvusvaheliste festivalide lavadele (Concerto del Tempietto Roomas, Glasgow West End, Edinburghi Rahvusvaheline Festival, Palermo Classica jm).
Kapten on õppinud Šoti Kuningliku Konservatooriumi magistrantuuris (prof. Fali Pavri) ja Eesti Muusika- ja Teatriakadeemias bakalaureuseõppes ja doktorantuuris (prof. Peep Lassmann, prof. Kerri Kotta). Alates 2017. aastast on ta end täiendanud prof. Stefan Arnoldi juures Viinis ja Brescias. Glasgows õppimise ajal võitis Kristi Kapten mitmeid preemiaid (sh Jock Holden Memorial Prize for Mozart, Walcer Prize) ja alustas 2011. aastal tegutsemist klaveritrio koosseisus. Šotimaa publikute seas tuntust kogunud Kapten trio valiti aastateks 2017–2019 muusikaorganisatsiooni Chamber Music Scotland resident-ansambliks. Viimastel aastatel on Kristit sidunud regulaarne koostöö viiuldaja Stanislav Proniniga (Kanada/Saksamaa). Vokaalkammermuusika žanris on ta mitmeid kordi kandnud ette Schönbergi „Kuu-Pierrot“ ning koos sopran Ksenia Rossariga toonud publikuni arvukalt kaasaegseid laulutsükleid. Kristi Kapten on aktiivne loovuurimuse valdkonnas, esinedes rahvusvahelistel konverents-festivalidel. Tema loeng-kontserdid on käsitlenud Ligeti ja Rahmaninovi loominguga seotud interpretatsioonilisi küsimusi. Akadeemias juhendab Kapten lisaks pianistidele magistrantide uurimuslikke projekte aines „Loeng-kontsert“ ning osaleb ka doktoriõppe töös. Ta on Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia looverialade õppejõuna olnud kahel korral Eesti Kultuurkapitali stipendiaat.
