Pühapäeval, 14. juunil kell 19 Tallinna Jaani kirikus toimuv muusikaline palvus on pühendatud küüditamistes kannatanute mälestuseks.
Mälestuspalvust vahendavad ERR Kultuuriportaal ja Klassikaraadio.
„25. märts ja 14. juuni tähistavad raskeid hetki eesti rahva ajaloos, mis muutsid kümnete tuhandete inimeste elusid ja millest puutumata ei jäänud meist keegi,“ ütles Collegium Musicale dirigent Endrik Üksvärav.
„Peateosena kõlav Arvo Pärdi „Aadama itk“ on minu jaoks kindlasti üks olulisemaid ja erilisemaid Arvo Pärdi teoseid sobitudes oma temaatikaga ka meie hetkeolukorda,“ lisas Endrik Üksvärav.
Teose aluseks on Athose munga püha Siluani (1866–1938) kirikuslaavikeelne tekst, kus ta kirjeldab Aadama valu kaotatud paradiisi pärast. Aadam mõistis, mis maailmas juhtuma hakkab ja nuttis kibedasti.
Lisaks Arvo Pärdi teostele ja Arturs Maskatsi temaatilisele teosele tuleb esiettekandele noorelt heliloojalt Gerta Raidmalt selleks õhtuks tellitud uudistoes „Ja me oleme valgusest tehtud“, Kaur Riismaa tekstile.
KAVAS:
Arvo Pärt FRATRES
Gerta Raidma JA ME OLEME VALGUSEST TEHTUD (esiettekanne)
Arturs Maskats KESKÖÖ RIIAS
Arvo Pärt AADAMA ITK
Esitajad:
Collegium Musicale
Eesti Sinfonietta
Dirigent Endrik Üksvärav
Tänavu 25. märtsil möödus 71 aastat märtsiküüditamisest. 1949. aastal viis Nõukogude võim vägivaldselt Siberisse rohkem kui 22 000 Eesti inimest, küüditatute seas oli palju lapsi ja vanureid. 14. juunil 1941 küüditati üle 10 000 eestimaalase.
Arvo Pärdi teose „Aadama itk“ esiettekandest möödus tänavu 7. juunil 10 aastat. Esiettekanne toimus 7. juunil 2010 Istanbulis. Teos valmis kahe kultuuripealinna – Istanbul 2010 ja Tallinn 2011 tellimustööna.
Mälestusõhtu toimub koostöös Tallinna kultuuriametiga. Korraldamisel järgitakse kehtivaid nõudeid, kirikus on tulenevalt 2+2 reeglist märgitud kohad istumiseks.
Tallinnas tegutsev Eesti esinduskoor Collegium Musicale on tuntud ja tunnustatud oma kõla ja kõrgetasemeliste esituste poolest. Koori asutaja ja dirigent on Endrik Üksvärav. Koori repertuaar ulatub renessansist kaasaega, eriti oluline on eesti heliloojate looming. Lisaks a cappella teostele esitatakse suurvorme.
Koori üheksa tegevusaasta sisse jäävad lisaks Eestile kontserdid ja festivalid Itaalias, Prantsusmaal, Venemaal, Saksamaal, Tšehhis, Poolas, Soomes, Maltal, Iisraelis, Liibanonis, Kreekas, Hollandis ja Jaapanis.
Olulistest festivalidest olgu nimetatud RheinVokal ja Schleswig-Holstein (Saksamaa), Al Bustani Rahvusvaheline Muusika ja Kunstide Festival (Liibanon), Morava Sügis (Tšehhi Vabariik) ja Wratislavia Cantans (Poola). Kollektiividest on koostööpartnerid olnud Helsingi Barokkorkester (Soome), Raschéri Saksofonikvartett (Saksamaa), NFM Leopoldinumi Kammerorkester (Poola), Eesti Riiklik Sümfooniaorkester, Tallinna Kammerorkester, barokkansambel Barrocade (Iisrael) jt.
Collegium Musicale annab aastas keskmiselt 40 kontserti. Koori tegevust toetavad kultuuriministeerium, kultuurkapital, Tallinna linn ja Ida-Tallinna keskhaigla.
Eesti Kooriühing on pärjanud Collegium Musicalet kolmel korral aasta koori tiitliga (2017, 2014 ja 2011). Eesti Kultuurkapital tunnustas 2018. aastal kammerkoori Collegium Musicale ja dirigent Endrik Üksväravat aastapreemiaga eesti koorimuusika särava edendamise ning pühendunud ja kõrgetasemelise tutvustamise eest nii Eestis kui ka välismaal.
Lisainfo: www.collegiummusicale.ee ja www.facebook.com/choircollegium
Eesti Sinfonietta on Eestis juba ligikaudu kümme aastat tegutsev orkester, mis koosneb eesti ning Eestis resideeruvatest muusikutest.
Neid omanäolisi isiksusi seob soov leida uus kvaliteet ja väljund klassikalisele muusikale tänapäeval. Lisaks peab Eesti Sinfonietta oluliseks eesti muusika ja muusikute tutvustamist maailmas. Eesti Sinfonietta muusikud on mänginud mainekatel maailmalavadel, nagu Amsterdami Concertgebouw, Kölni ja Peterburi filharmoonia saalid, Brüsseli Flagey ja Bozar, 2018. aasta maikuus esineti Viini Muusikaühingu Kuldses saalis Kristiina Poska juhatusel. Osaletud on ka festivalidel Ars Musica(Belgia), Festival Internazionale Pianistico di Brescia e Bergamo, Mittelfest ja Festival Emilia Romagna (Itaalia), Iitti muusikafestival (Soome) ja Musikfest Kreuth am Tegernsee (Saksamaa). Koos on käidud kontserdireisidel Euroopas, Lõuna-Ameerikas, Lähis-Idas ning mängitud paljudel Eesti festivalidel ja kontserdisarjades. Alates 2019. aastast on Eesti Sinfonietta kontsertmeister Johannes Põlda.
Lisainfo: www.eestisinfonietta.ee ja
www.facebook.com/estoniansinfonietta
Endrik Üksvärav on lõpetanud Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia kooridirigeerimise erialal Olev Oja juhendamisel (2004) ning omandanud samal erialal magistrikraadi Hirvo Surva klassis (2011), ta on õppinud ka trompetit ja metsasarve.
2010. aasta sügisel pani ta aluse kammerkoorile Collegium Musicale, mis on tema dirigeerimisel pälvinud kolm korda aasta koori tiitli (2011, 2014, 2017) ning saavutanud tuntust ja tunnustust erinevatel rahvusvahelistel sündmustel. Endrik Üksvärav on täiendanud end Neeme Järvi, Jorma Panula, Eri Klasi, Paavo Järvi jt meistriklassides. 2012.
aastal alustas ta lauluõpinguid Haagi Kuninglikus Konservatooriumis, 2014. aastast magistriõppes. Tema õppejõud olid tunnustatud lauljad Peter Kooij, Michael Chance ja Jill Feldmann. Aastast 2012 on Endrik Üksvärav Pühalepa muusikafestivali kunstiline juht.
Viimaste aastate jooksul on ta astunud regulaarselt solistina üles nii Eestis kui ka Hollandis. Lauljana on ta teinud koostööd dirigentidega nagu Frans Brüggen, Daniel Reuss, Barbara Hannigan, Tõnu Kaljuste, Jos van Veldhoven, Peter Dijkstra, Peter van Heyghen, Hidemi Suzuki, Tan Dun, Simon Carrington jt. Dirigendina on ta juhatanud NFM Leopoldinum Kammerorkestrit (Poola), Eesti Sinfoniettat, Corelli Barokkorkestrit, Klaaspärlimäng Sinfoniettat, samuti mitmeid projektikoosseise.
Dirigendina on ta seisnud ka Madalmaade Kammerkoori ja Cappella Amsterdami ees. 2018. aastal tunnustas Hollandi kuningas Endrik Üksväravat silmapaistva ühiskondliku tegevuse eest ordeniga.
Lisainfo: www.collegiummusicale.ee ja www.facebook.com/choircollegium