Ootame Sind koos kooriga lastelaulupeole, mis toimub 6. juunil 2026 Luunjas. Kutsume osalema lasteaedade ja koolide mudilas-, laste-, poiste-, tütarlaste- ja segakoore ning puhkpilliorkestreid.
Kontsert on terviklik ja läbimõeldud rännak, mis jutustab laulude ja vahetekstide kaudu südamliku loo lapsepõlvest ja kooliajast. Kuigi lõplik kava on veel viimistlemisel, võime kinnitada – valitud laulud on rõõmuga õpitavad ja esitatavad ning enamjaolt armsad, tuttavad lastelaulud. Nagu igale laulupeole kohane, kuuluvad kavasse ka ühine proov, rongkäik ja laulupeosupp. Erinevus on vaid selles, et Luunja laulupidu on väiksemas mõõtkavas – lavale mahub vähem lauljaid ning kontakt publiku, kooride ja dirigendiga on palju vahetum ja südalikum.
Ajakava
Lastelaulupidu toimub 6. juunil 2026 Luunjas. Päev algab kooride liigiproovidega ning suure peaprooviga laval. Õhtupoolikul liiguvad kõik peolised pidulikus rongkäigus läbi Luunja aleviku, et koguneda suureks kontserdiks, mis algab kell 17. Päeva keskel aga pakume laulupeosuppi, mis toob lauljad kokku nagu ühel ehtsal laulupeol.
XIV noorte ja XXII üldtantsupeo kunstiline toimkond ning Eesti Laulu- ja Tantsupeo SA kutsuvad kõiki tantsu- ja võimlemiskavade loojaid, muusikuid ja heliloojaid osalema tantsupeo omaloomingu korjetalgutel. Talgute eesmärk on leida uut repertuaari XIV noorte ja XXII üldtantsupeo kavasse. Talgud kestavad kuni 17. novembrini 2025.
XIV noorte ja XXII üldtantsupeo pealavastaja Kadri Tiisi sõnul loodab tantsupeo kunstiline toimkond, et talgud aitavad laekast lavale tuua nii tuntud kui ka veel tundmatute autorite teoseid, rikastamaks 2028. aasta tantsupidu uute tantsude ja võimlemiskavadega. Samuti oodatakse uut muusikat, mis inspireeriks tantsu- ja võimlemiskavade loojaid, tooks peokavasse uudseid ideid ning looks põneva kohtumispaiga muusikutele ja tantsuloojatele. „Ootame omaloomingu korjetalgutele kõiki autoreid, kellel juba on tantsupeole sobivat loomingut või kellel tekib nüüd tuhin mõni teos luua ja talgutel osaleda,“ ütleb pealavastaja. Tiis lisab, et talgud ei ole konkurss ja seal ei selgitata välja parimaid. „Otsime inspiratsiooni ning loodame leida tantsupeo kavasse uusi ja põnevaid numbreid. Kriteeriumiks on ennekõike kunstilise toimkonna äratundmine ja inspiratsioon,“ rõhutab ta.
Pealavastaja sõnul on talgutele oodatud nii tuntud ja tunnustatud autorid kui ka need, kellel sahtlipõhjas ootab avaldamist esikteos. Oluline on vaid see, et tantsud, võimlemiskavad ja muusika sobiksid oma olemuselt ja laadilt tantsupeo kavasse ega oleks varem osalenud ühelgi loomekonkursil.
Kadri Tiisi sõnul saab 2028. aastal toimuv XIV noorte ja XXII üldtantsupidu olema mitmeski mõttes enneolematu. Kalevi staadionil kohtuvad 66-aastane noorte ja 94-aastane üldtantsupidude traditsioon. „Kohtuvad noorus ja kogemus, uudishimu ja eeskuju – sõlmuvad pidude olevik ja tulevik. Noored sümboliseerivad uut algust ja tulevikku, täiskasvanud aga teadmiste hoidmist ja kogemust. Kui kogu rahvatantsuperre kuuluvad nii lapsed kui ka täiskasvanud, tekib eriline seos põlvkondade vahel. Just laulu- ja tantsupeo traditsioonile võlgneme tänu meie olemise viisi edasikestmise eest ning see põlvkondadevaheline tasakaal, mis 2028. aasta tantsupidu kõigist varasematest eristab, muudab selle edasikestmise meie kõigi silmale nähtavaks,“ ütleb tantsupeo pealavastaja.
Omaloomingu korjetalgutele võivad kõik autorid esitada oma loomingut, mis nende hinnangul võiks sobida 2028. aasta tantsupeole. Oodatud on nii lõplikult vormistatud teosed kui ka visandid, mida autor on valmis üheskoos edasi arendama. Täpsemat infot talgute kohta leiab veebilehelt laulupidu.ee, mille kaudu saab ka oma loomingut 2028. aasta tantsupeo kunstilisele toimkonnale saata kuni 17. novembrini 2025.
XIV noorte ja XXII üldtantsupidu toimub 1.–2. juulil 2028 Tallinnas Kalevi staadionil. XIV noorte ja XXIX laulupidu toimub 8.–9. juulil 2028 Tallinna lauluväljakul. Tantsupeo pealavastaja on Kadri Tiis, laulupeo kunstiline juht Riivo Jõgi.
10.-12. oktoobril toimuv IV Tallinna Noortekooride Festival toob kokku 10 neidudekoori enam kui 200 lauljaga üle Eesti.
Festival on Tallinna kui UNESCO muusikalinna üks tippkoorisündmusi, mis toimus esmakordselt 2022. aastal ning mis on võõrustanud tänaseks nii neidudekoore, segakoore kui ka lastekoore. Koos harjutavad koorid põnevat repertuaari, osalevad õpitubades, kuulavad kontserte, esinevad (soovi korral) ja tunnevad rõõmu koosolemisest. Festivali kunstiline juht on Külli Kiivet.
Külli Kiivet lausus festivali eel: „IV Tallinna Noortekooride Festivali fookuses on sellel aastal neidudekoorid, kes alati laulupeol rõõmustavad kuulajaid oma kauni kõla ja särava esitusega. Aga neidudekoore on Eestis vähe, see on eriline kooriliik meie koolisüsteemis. Neidudekoorid on koondunud suurte keskuste juurde ja just seetõttu on väga oluline, et me läbi festivali innustaksime koorijuhte ja väiksemaid neidudekoore edasi tegutsema, uusi koore looma ka väljaspool suuri linnu, et igas maakonnas oleks mitu neidudekoori ja igas suuremas koolis oleks neidudekoor. Sellel korral pakume neidudele festivalil väga eriilmelist repertuaari, käime läbi erinevate žanrite, tutvustame põnevaid koori lahtilaulmise võimalusi, tegeleme vokaalimprovisatsiooniga ja näitame võimalusi, kuidas koorilaulule liikumist juurde teha. Minu jaoks on oluline, et oleksime üksteise jaoks kogukonnana olemas, rõõmustaksime oma väikeste edusammude üle ja musitseeriksime. Elagu neidudekoorid!“
Kooridega töötavad Külli Kiivet, Meelis Kesperi, Vilve Maide ja Raul Talmar. Vokaalimprovisatsiooni (Vocal Painting) õpituba noortele veab Siri Myggen (Taani), liikumise õpituba Elo Unt, lahtilaulmisi viivad läbi hääleseadjad Mirjam Dede, Triin Ella, Sirje Medell, Kädy Plaas ja Karis Trass.
Tule kuulama Tallinna Noortekooride Festivali kontserte:
Inspiratsioonikontsert reedel, 10. oktoobril kell 20 Mere Kultuurikeskuses
Esinevad vokaalansamblid: Greip, GrummurG, ReVo
Festivalikontsert laupäeval, 11. oktoobril kell 20 EMTA kontserdi- ja teatrimaja suures saalis
Eesti Raadio Laulustuudio tütarlastekoor, dirigendid Kadri Hunt ja Kaie Tanner
Üle-eestiline Eesti Meestelaulu Seltsi poistekoor Kalev alustab 31. hooaega ning kutsub endaga liituma kõiki huvilisi laulupoisse ja noormehi. Käesoleval hooajal ootavad meid põnevad muusikalised ja seltskondlikud tegevused nii Eestis kui väljaspool selle piire.
Hea muusikaõpetaja!
Kui sinu kooris on poisse ja noormehi, kelle kutsumuseks on laulmine ja kelle silm lauldes särab, siis kindlasti räägi ja soovita tubli laulupoiss laulma poistekoori Kalev ridadesse.
Meiega liitumiseks võta kindlasti ühendust!
Ootame huvilisi Nõmme Gümnaasiumi ( Raudtee 73, Tallinn ) 11. ja 12. oktoobril 2025.a. kell 11.00-13.00
Dirigendid on valmis tulema teid kuulama kodukooli, kohapeal.
Dirigendid Indrek Vijard tel 5020690 Kuldar Schüts tel 5137891
Järjekorras juba 18. Eesti kammerkooride festival leiab aset 24.-26. aprillil 2026 Rakveres Ukuaru muusikamajas. Konkursile on oodatud osalema kammerkoorid üle Eesti, sealhulgas koolikoorid. Registreerimistähtaeg on pikendatud 1. detsembrini 2025.
Soodushinnaga registreerimine XVIII Eesti Kammerkooride Festivalile on avatud kuni 30.09.2025.
Eesti kammerkooride festivali keskmes on eri kategooriates korraldatav koorikonkurss. Sel aastal on avatud A-, B- ja C-kategooria erineva tasemega sega-, nais- ja meeskammerkooridele. Koolikooride tegevuse innustamiseks on avatud ka konkursi D-kategooria. Lisaks toimuvad festivali ajal nii osalejatele kui külastajatele avatud erinevad kontserdid Rakvere kirikutes ja linnaruumis.
Konkursile annab traditsiooniliselt raamistiku iga kategooria kohustuslik repertuaar. Sel aastal on fookus välismaiste kaasaegse koorimuusika autorite avastamisel: nii leiab A-kategooria repertuaarist Bulgaaria ja Ungari juurtega Hollandis tegutseva helilooja Georgi Sztojanovi muusikat ning B-kategooria koorid saavad end proovile panna Sloveenia autori Ambrož Čopi palaga. C- ja D-kategooria kooridele on kohustuslik esitada üks lugu pärast 1960. aastat sündinud mitte-eestlasest helilooja sulest.Konkurssi hindab 5-liikmeline rahvusvaheline žürii ning kategooriate parimaid ootavad väärikad preemiad. XVIII Eesti kammerkooride festivalile registreerimiseks tuleb täita Eesti Kammerkooride Liidu kodulehelt leitav registreerimisvorm, samas on toodud ka konkursi juhend ning täpsemad tingimused.
Eesti kammerkooride festivali ja konkurssi korraldab Eesti Kammerkooride Liit (EKKL). Esimene festival toimus 1986. aastal ning seejärel on seda korraldatud iga kahe aasta järel. 2024. aasta kevadel Pärnus toimunud XVII Eesti Kammerkooride festivalil jagasid A-kategooria esikohta Tallinna Kammerkoor ja Tartu ülikooli kammerkoor, B-kategooria esikohale tuli Pärnu kammerkoor. Parima dirigendi preemia sai Triin Koch (Tartu ülikooli kammerkoor) ja parimaks nooreks dirigendiks tunnistati žürii otsusega Aveli Meeles (segakoor Tulesäde).
Eesti Kammerkooride Liit on 1997. aastal loodud Eesti Kooriühingu alaliit, mille eesmärk on kõrgetasemelise a capella koorilaulu säilitamine ja edendamine. Lisainfo liidu tegevuse kohta on leitav veebilehelt www.ekkl.ee.
16.-21. septembril 2025 toimus Kreekas Paralias rahvusvaheline koorikonkurss “Music and Sea”.
ETV Lastekoor (dirigendid Aarne Saluveer ja Silja Uhs) võitis Paralia koorikonkursil esikoha nii laste- kui folgikategoorias, sai folgis konkursi kõrgeimaid punktid (96 punkti) ning võitis ka Grand Prixʼ.
Randvere kooli lastekoor saavutas lastekooride kategoorias 2. koha. Koori dirigeeris Marika Petti, klaverisaatja oli Külli-Katri Esken.
Mõlemad koorid andsid meeleoluka ühiskontserdi Paralia pargis.
Kuusalu meeskoor (dirigendid on Ene Järvik ja Ode Pürg) saavutas oma kategoorias 3. koha.
Koore hindas rahvusvaheline žürii: Angeliki Ploka (Kreeka), Saso Tatarchevski (Põhja-Makedoonia) ja Vladimir Opacic (Serbia).
UNESCO muusikalinna tiitli saanud Tallinna linnas on kooridel võimalik kasutada kontserdisaale kas tasuta või soodustingimustel – selleks kandideeri Kooriühingu kontserdisarja(desse) september 2025 – juuni 2026!
Tallinna Filharmoonia Mustpeade Majas on Tallinna Kultuuri- ja Spordiameti, Tallinna Filharmoonia ja Eesti Kooriühingu kontserdisarja “Kooskõla” raames võimalik kandideerida koorile (ja ka publikule) tasuta kord kuus kas esmaspäeval, teisipäeval või kolmapäeval toimuvale kontserdile novembrist 2025 kuni juunini 2026.
Tallinna Rootsi-Mihkli kirikus on saadaval kontserdiajad iga kuu esimesel või kolmandal pühapäeval kl 15.00. (Koor ise tasub saalirendist 80 €, neile kontsertidele saab koor müüa ka pileteid, kavas peaks olema vaimulik muusika.)
Hopneri majas jätkub kontserdisari „Cantus Revaliensis“, mille raames on võimalik kontserti anda koorile ja majale sobival nädalapäeval – koor esitab oma soovitud ajad ning Kooriühingus siis püüame leida ühise võimaliku. Saali rent on kooridele soodushinnaga. Koor võib müüa pileteid.
Niguliste muusem pakub koostöös Eesti Kooriühinguga sarjas „Koorimuusika Nigulistes“ kooridele võimalust Niguliste kirikus kõrgetasemeliste koorikontsertide korraldamiseks.
Võimalik kontserdiaeg on laupäeviti kell 11, 12 või 13 ja nädalapäeva õhtuti kell 18. Koor saab esineda kas kirikusaalis, kus on 200 istekohta, või Antoniuse kabelis, kus on 100 istekohta.Koori kava pikkus päevasel kontserdil on soovitavalt 30 minutit, õhtune kava võib olla pikem – kuni 45 minutit. Konkreetsed prooviajad laupäeva hommikul või nädala sees õhtul lepitakse kokku muuseumiga. Koori jaoks on kirikusaali kasutamine tasuta, kuid kõik kontserdikülastajad ostavad muuseumi publikuprogrammi pileti hinnaga 15 € (täispilet) / 10 € (sooduspilet).
Kontserdisoovide registreerimiseks ja täpsema info saamiseks palume kirjutada kooriyhing@kooriyhing.ee või helistada telefonil 6274450.
Mustamäe Kultuurikeskus Kaja kutsub koore osalema kontserdisarjas “Kajas kajab”. Kooridele pakutakse esinemiseks tasuta saali üks kord kuus. Huvilistel võtta ühendust keskuse juhataja Aini Härmiga aini.harm@kajakeskus.ee alates 22. septembrist.
Kirjastus SP Muusika väljaanne valminud koostöös Eesti Kultuurkapitaliga!
Ester Murrand on Pärnu muusikaõpetaja, koorijuht, arranžeerija, kontsertmeister ja laululooja. Kogumiku „Helisev kool“ esimene osa koosneb lauludest koolikooridele, mudilas-, laste- ja poistekoorile. Need laulud on sündinud ajavahemikus 2018-2024. Lauliku teises osas on laulud, mis on pigem sobilikud solistidele ehk väiksematele ansamblitele.
osa: Ligi 30 laulu mudilas-, laste-, poiste- ja kaks ka neidudekoorile. Kalendrilises järjestuses, et oleks lihtne leida sobiv laul näiteks kodumaa sünnipäevaks või kooli lõpetamiseks. Paljudel neist on lisatud kaasmängud keha- või rütmipillidel, erinevatel plaatpillidel ja kelladel, plokkflöötidel, viiulil. Mitme laulu juurde on lisatud autori ideed laulu erinevaks ettekandeks ja varieerimiseks. Kogumiku juurde kuulub 12 fono, millele ligipääs QR-koodide kaudu. 64 lk, lisaks autori saatesõna.
osa: 26 laulu, kõik sobilikud kooliaastasse, kalendrilises järjestuses sügisest suveni. Stiililiselt leidub siin laule nii svingi, rockˇn rolli, boogie-woogie kui ballaadi stiilis. Mitmetel neist on lisatud kaasmängud keha- või rütmipillidel, improvisatsioonilised vahemängud, klaverisaade. Kogumiku juurde kuulub lisaks 7 fono, millele ligipääs QR-koodide kaudu. 40 lk.
Veebilehel kasutatakse küpsiseid. Küpsised on vajalikud teie kasutajamugavuse ning veebikülastusstatistika eesmärgil. Veebilehe kasutamise jätkamisel nõustute küpsiste privaatsustingimustega! Privaatsuspoliitika tingimusi näete siit.
