Täna, Gustav Ernesaksa 117. sünniaastapäeval, teatas Eesti Rahvuskultuuri Fondi Gustav Ernesaksa allfondi nõukogu fondi stipendiumide laureaadid. Koorimuusika kõrgeima tunnustuse ehk Gustav Ernesaksa fondi peastipendiumi, mida antakse välja vaid laulupeo aastatel, pälvib dirigent ja koorimuusika edendaja Ingrid Kõrvits.
Arendusstipendiumi saab muusikaelu edendaja Marika Pärk ja õppestipendiumi noor andekas koorijuht Ilona Muhel. Täna varahommikul kutsus fondi nõukogu kõik koorid ja koorijuhid Tallinna lauluväljakule Ernesaksa mälestusmärgi juurde hommikusöögile, et ühes laureaatidega laulutaadi sünniaastapäeva tähistada. Stipendiumid antakse pidulikult üle Eesti Kooriühingu aastapreemiate galal 8. veebruaril 2026.

Gustav Ernesaksa fondi nõukogu esimees Aarne Saluveer rõhutab, et kõik Gustav Ernesaksa preemia saajad on meie rahvuskultuuri tõrvikukandjad. „Nii nagu Ernesaks tõi meile valgust läbi okupatsiooniaastate pimeduse, nii toovad nüüdsed preemia saajad meile valgust ajal, mil pimedus tahab vägisi taas võimust võtta,“ ütleb fondi nõukogu esimees.

Aarne Saluveeri sõnul otsustas fondi nõukogu määrata koorimuusika kõrgeima tunnustuse käesoleval laulupeo aastal dirigent Ingrid Kõrvitsale, kes on lisaks tõeliselt silmapaistvale ja kõrvupaitavale tööle oma tippkooridega olnud väga pikalt ka eesti koorimuusika valdkonna edendaja. „Ingrid Kõrvits on Ellerheina tütarlastekoori peadirigendina jätkanud Heino Kaljuste ja Tiia-Ester Loitme alustatud tööd ning pakkunud oma kooriga unustamatuid hetki nii kontsertidel kui ka konkurssidel. Tal on haruldane töövõime, mida kõik teda hästi tundvad inimesed on aeg-ajalt omal nahal tunda saanud. Tänu sellele on ta väga hinnatud koostööpartner tippmuusikutele, kes temaga meelsasti koos musitseerivad,“ toob Saluveer esile.

Ingrid Kõrvits (1968) lõpetas Tallinna Muusikakeskkooli 1986. aastal koorijuhtimise erialal (õp Eda Kõrgemägi) ning Tallinna Riikliku Konservatooriumi (praegu Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia) 1992. aastal samal erialal (õp Merike Toro ja Elo Üleoja). Alates 2002. aastast on ta juhatanud laste-  ja neidudekoore mitmel laulupeol. Oma kooridega on ta saavutanud rohkelt auhinnalisi kohti nii Eesti kui ka rahvusvahelistel konkurssidel, sh mitu grand prix’d (Gorizia, Arezzo, EBU koorikonkurss „Let the Peoples Sing“ jt). Kõrvits on olnud Tallinna rahvusvahelise koorifestivali kunstiline juht ja üks Eesti noortekooride festivali kunstilisi juhte. Ta on pikka aega olnud kooriühingu muusikanõukogu liige ja kooriühingu mentor. 

Gustav Ernesaksa Fondi arendusstipendiumi saab kauaaegne Pärnu Kontserdimaja juht Marika Pärk, kellel on Eesti Kooriühingu sõnul väga suur osa ka Pärnu muusika- ja kultuurielu korraldamisel. Kooriühingu esildises märgitakse, et Pärk on olnud Pärnu ooperipäevade kunstiline juht, korraldanud Pärnu rahvusvahelisi koorifestivale ja muid koorisündmusi, sh sel aastal toimunud Pärnumaa laulukonkursi „Poiste laul 2025“. Ka koorijuhina on ta pühendunud eelkõige poistele, olles juhatanud aastakümneid Pärnu Kunstide Kooli poistekoori. Lisaks on Marika Pärk panustanud laulupidude korraldusse ning olnud aastaid noorte ja üldlaulupidude kavajuht Tallinna lauluväljakul. 

Gustav Ernesaksa Fondi õppestipendiumi saab Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia ettepanekul EMTA magistriõppe esimese aasta üliõpilane Ilona Muhel, kes juhatas möödunud suvel toimunud „Iseoma“ laulupeol mudilaskoore. Esildises iseloomustatakse Muhelit kui inimest, kellel on sügav missioonitunne laste- ja noortekooride uute väljendusvahendite avastamisel, kartmatus julgeteks ettevõtmisteks ning empaatiavõime ja tegutsemisrõõm. Ilona Muhel on alates 2011. aastast töötanud Tallinna huvikeskuse Kullo lastekooriga Ellerhein ning alates 2017. aastast Tallinna Püha Johannese kooli mudilas-, laste- ja noortekooriga.

Stipendiumid antakse pidulikult üle 8. veebruaril 2026 Eesti Kooriühingu aastapreemiate galal Estonia kontserdisaalis.

Gustav Ernesaksa Fondi asutasid 1993. aastal Eesti Laulu- ja Tantsupeo SA, Eesti Kooriühing, Eesti Meestelaulu Selts, Eesti Rahvusmeeskoor ning Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia. Fondi eesmärk on väärtustada koorimuusikat. Fond annab igal aastal välja Gustav Ernesaksa nimelise koorimuusika edendamise stipendiumi ja õppestipendiumi. Peastipendium määratakse igal noorte ja üldlaulupeo aastal. Stipendiumite väljaandmist rahastavad Eesti Laulu- ja Tantsupeo SA ning Eesti Rahvuskultuuri Fond. Samuti kutsub fondi haldusnõukogu kõiki koore ja koorilauljaid fondi tegevust annetustega toetama, et üheskoos valdkonna arendajaid toetada ja tunnustada. 

Ingrid Kõrvits, foto: Rene Mitt

Ilona Muhel, foto: Rene Mitt

Marika Pärk, foto: erakogu

Kirikumuusika Liit kuulutab välja jõuluaegse soodusmüügi, kus on võimalik soetada noote tavapärasest odavama hinnaga. Saadaval on nii orelinoodid kui koorinoodid. Palun tutvuge meie nootide nimekirjaga: https://kirikumuusikaliit.eelk.ee/myyk/nootide-loetelu/

Tellida saate veebis olevat vormi kasutades.

Soodusmüük kehtib jõuluaja lõpuni ehk kolmekuningapäevani.

UNESCO muusikalinna tiitli saanud Tallinna linnas on kooridel võimalik kasutada kontserdisaale kas tasuta või soodustingimustel – selleks kandideeri Kooriühingu kontserdisarja(desse) 2026!

Tallinna Filharmoonia Mustpeade Majas on Tallinna Kultuuri- ja Spordiameti, Tallinna Filharmoonia ja Eesti Kooriühingu kontserdisarja “Kooskõla” raames võimalik kandideerida koorile (ja ka publikule) tasuta kord kuus kas esmaspäeval, teisipäeval või kolmapäeval toimuvale kontserdile.

Tallinna Rootsi-Mihkli kirikus on saadaval kontserdiajad iga kuu esimesel või kolmandal pühapäeval kl 15.00. (Koor ise tasub saalirendist 80 €, neile kontsertidele saab koor müüa ka pileteid, kavas peaks olema vaimulik muusika.)

Hopneri majas jätkub kontserdisari „Cantus Revaliensis“, mille raames on võimalik kontserti anda koorile ja majale sobival nädalapäeval – koor esitab oma soovitud ajad ning Kooriühingus siis püüame leida ühise võimaliku. Saali rent on kooridele soodushinnaga. Koor võib müüa pileteid.

Niguliste muusem pakub koostöös Eesti Kooriühinguga sarjas „Koorimuusika Nigulistes“ kooridele võimalust Niguliste kirikus kõrgetasemeliste koorikontsertide korraldamiseks.

Võimalik kontserdiaeg on laupäeviti kell 11, 12 või 13 ja nädalapäeva õhtuti kell 18.
Koor saab esineda kas kirikusaalis, kus on 200 istekohta, või Antoniuse kabelis, kus on 100 istekohta. Koori kava pikkus päevasel kontserdil on soovitavalt 30 minutit, õhtune kava võib olla pikem – kuni 45 minutit.
Konkreetsed prooviajad laupäeva hommikul või nädala sees õhtul lepitakse kokku muuseumiga.
Koori jaoks on kirikusaali kasutamine tasuta, kuid kõik kontserdikülastajad ostavad muuseumi publikuprogrammi pileti hinnaga 15 € (täispilet) / 10 € (sooduspilet).

Kontserdisoovide registreerimiseks ja täpsema info saamiseks palume kirjutada kooriyhing@kooriyhing.ee või helistada telefonil 6274450.

Sisu

• dirigeerimise põhialused;
• kooritöö metoodika;
• koori vokaaltehnika arendamine;
• kultuurilugu;
• töö eesti koorimuusika klassikaga;
• puudutatakse ka käsil olevate teoste ajalugu ja seosed
• kursuslased võivad kaasa võtta endale vajalikke teoseid, et saada professionaalseid näpunäiteid;
• koolitus sisaldab professionaalse koori proovi külastust ja koorimuusika kontserti;
• lisaprogramm: võimalus külastada Rahvusooperi etendust, ERSO kontserti jt kultuurisündmusi

Sihtgrupp

Koorijuhid ja muusikaõpetajad, kes töötavad dirigendina või abidirigendina.

Kestus ja  toimumisajad

Kursuse kestus 48 akadeemilist tundi.
Kolm korda kaks päeva: 13-14. veebruar; 13.-14. märts; 10.-11. aprill

Toimumise koht

Eesti Rahvakultuuri Keskus, Tallinn, Vilmsi 55

Koolituse tasu

180 eurot

NB! Registreerumine on avatud kuni 23. jaanuarini või kuni kohti jätkub.

Täpsem info ja registreerimine

Lasteekraani Muusikastuudio kuulutab välja Eesti Vabariigi 108. sünnipäevale pühendatud heliloomingu konkursi uute lastekoorilaulude leidmiseks.

Konkursi eesmärgiks on ärgitada heliloojaid ja heliloomingu sõpru kirjutama uut muusikat just lastele ja panustada seeläbi Eesti koorimuusika arengusse.

Konkursil osalemise tingimused:

• Konkursile on oodatud heliloojate teosed, mis on kirjutatud lastekoorile.
• Teos peab olema eestikeelne.
• Teos võib olla nii saatega kui a cappella.
• Konkursile laekunud tööd ei tohi olla varem avaldatud.
• Võistlustöid saab esitada kuni 1. veebruarini 2026 saates e-postile muusikastuudio@muusikastuudio.ee teose partituuri märgusõnaga “Lastekoorilaulude heliloomingu konkurss“.

Konkursi auhinnafond koosneb peapreemiast ning erinevatest eripreemiatest. Auhinnafondi suurus on 1500 eurot. 

Konkursile esitatud töödest teeb oma valiku heliloojatest ja interpreetidest koosnev žürii. Eelvoorust finaali valitud teosed tehakse teatavaks hiljemalt 24. veebruaril 2026 ning kuulutatakse välja Lasteekraani muusikastuudio kodulehel ning sotsiaalmeedias. Lõppvooru pääsenud teosed kantakse ette finaalkontserdil. Konkursi sõber on Klassikaraadio. 

Lisainfo:  www.muusikastuudio.ee ja siljauhs@gmail.com