Novembris 2003 kandis UNESCO Eesti, Läti ja Leedu laulu- ja tantsupeo traditsiooni ühiselt vaimse kultuuripärandi nimekirja. Nüüd, 21 aastat hiljem kogunevad Eesti, Läti ja Leedu laulu- ja tantsupidude eestvedajad Tallinnasse ühiskonverentsile „Laulu- ja tantsupeo juubelid peetud. Kas on põhjust juubeldamiseks?“ Konverentsi on kõigil võimalik jälgida Postimees.ee vahendusel 22. novembril kl 10.00 – 17.30.

22. novembril Tallinnas toimuv laulu- ja tantsupeo teemaline konverents on valdkonnas oma ainulaadsusega tähelepanu vääriv. Osa võtavad Balti riikide laulu- ja tantsupidude korraldajad, valdkonna eksperdid ning traditsiooni jätkumise eest vastutavate organisatsioonide esindajad. Konverents on jagatud viieks teemaplokiks. Esimeses plokis vaatleb Eesti Laulu- ja Tantsupeo SA juhataja Margus Toomla koos kolleegidega Lätist ja Leedust laulu- ja tantsupeo protsessi kestlikkuse tagamise võtmeküsimusi. Teises plokis vaadeldakse kollektiivijuhtide olukorda. Kolmas plokk keskendub laulu- ja tantsuväljakute oludele ja arengutele kolmes Balti riigis. Neljandas plokis toimub Läti Kultuuriakadeemia professori Anda Lake juhtimisel paneeldiskussioon teemal „Laulu- ja tantsupeo tulevik osaleja vaates“ ning viiendas plokis jagavad Aarne Saluveer Eestist, Jurģis Spulenieks Lätist ning Ieva Krivickaitė  Leedust inspireerivaid kogemusi, mis aitavad traditsioonil elujõuliselt jätkuda. Konverentsil on tagatud sünkroontõlge ning Postimees.ee vahendusel on konverentsist võimalik osa saada eesti keeles.

Eesti Laulu- ja Tantsupeo Sihtasutuse juhataja Margus Toomla sõnul on konverentsi eesmärk saada üle mitmete aastate taas aktuaalne sissevaade Balti riikide koostööle ning loomulikult laulu- ja tantsupidude traditsiooni kestlikkust puudutavate teravate fookusteemade esiletõstmine. Kuna nii esinejate kui ka kuulajate hulgas on kolleege Eestist, Lätist ja Leedust, on olulisel kohal kindlasti ka kogemuste jagamine. Viimane sarnane konverents toimus Tallinnas aastal 2013, kus oma legendaarset laulu- ja tantsupeo uuringut esitlesid Marju Lauristin ja Peeter Vihalemm.

7. novembril aastal 2003 kandis UNESCO Eesti, Läti ja Leedu laulu- ja tantsupeo traditsiooni inimkonna      vaimse kultuuripärandi nimekirja. Ühistaotluse koostamise käigus hoogustus      ka riikidevaheline koostöö ning moodustati koostöökogu, kuhu on läbi aastate olnud kaasatud laulu- ja tantsupeo valdkonna eksperdid Eestist, Lätist ja Leedust. Ametliku nimega Balti riikide laulu- ja tantsupeo traditsiooni hoidmise ja arendamise ühiskomitee korraldab kolme riigi vahelist infovahetust ja jälgib traditsiooni arenguid kolmes riigis. Balti koostöökogu eestvõttel on kõigis kolmes riigis vaheldumisi korraldatud peo eri tahke käsitlevaid konverentse. Esimene konverents peeti juba kandetaotluse koostamise ajal 2001. aastal Riias. Järgmine toimus 2005. aastal Tallinnas ning seejärel 2006. aastal Vilniuses, 2007. aastal taas Riias, siis 2013. aastal Tallinnas, 2016. aastal Riias ning viimati 2021. aastal Vilniuses.

Konverentsi korraldusmeeskonnas on Eesti Laulu- ja Tantsupeo Sihtasutus kui peakorraldaja, UNESCO Eesti rahvuslik komisjon, Kultuuriministeerium, Eesti Rahvatantsu ja Rahvamuusika Selts, Eesti Kooriühing ning Eesti Koorijuhtide Liit. Lisaks aitasid konverentsi teemasid koondada Läti ja Leedu kolleegid. Konverentsi saab jälgida SIIT

Lisainfo konverentsi ajakava kohta: Eesti, Läti ja Leedu ühiskonverents

Eesti Kammerkooride Liit otsib TEGEVSEKRETÄRI

Kui Sa:

– oled kirglik koorimuusika, kammerkooride ja kultuurikorralduse vastu;

– valdad hästi nii sotsiaalmeediat, eelarveid kui ka suhtluskunsti;

– korraldad hea meelega kontserte, infopäevi ja koosolekuid;

– tahad sisustada nädalas tunni või paar väikese koormusega tööga;

… siis ootame Sind tegevsekretäriks Eesti Kammerkooride Liidu juurde!

Palun saada meile oma CV ja kuni 1 A4 motivatsioonikiri aadressil kammerkoorideliit@gmail.com hiljemalt pühapäeval, 24. novembril 2024.

Tööle asumise aeg: jaanuar 2025

Rohkem liidust: ekkl.ee

Kammernaiskoor Sireen ja Kammerkoor Kolm Lindu toovad novembris Eesti publikuni muusikalise rännaku läbi William Shakespeare’i aegumatute tekstide. Kontsert „Shakespeare’i laulud“ toimub 9. ja 10. novembril Tartu Ülikooli peahoone aulas ja Tallinna Mustpeade majas. 

Kontserdil esitatavad teosed toovad esile Shakespeare’i loomingus peituvad universaalsed teemad – armastus, kaotus ja inimese otsingud. Shakespeare’i tekstid leiavad uue elu ja värske tõlgenduse, ühendades ehedalt sõna ja muusika. Kavas on nii klassikalisi kui ka uuemaid seadeid Shakespeare’i tekstidele, mille on loonud sellised heliloojad nagu Amy Beach, Ralph Vaughan Williams, Ēriks Ešenvalds, James MacMillan ja teised. Vahetekste loeb Kristjan Sarv, kes oma väljendusrikka esitusega paneb muusikas helisevad Shakespeare’i tekstid kõlama ka emakeeles.

„Shakespeare’i tekstid annavad meile võimaluse sukelduda ajatutesse ja sügavatesse tunnetesse. Oleme valinud kavasse heliloojaid, kelle looming peegeldab seda universaalset kõlapilti, mida Shakespeare’i sõnad loovad,“ sõnas dirigent Laura Štoma, kes juhatab kontserdil mõlemat kollektiivi. „Koos Sireeni ja Kolme Linnu lauljatega püüame anda edasi neid tundeid, mis kõnetavad meid tänagi.“

Kammernaiskoor Sireen, mis on tuntud oma uuendusmeelsuse ja eksperimentaalse lähenemise poolest, ning Kammerkoor Kolm Lindu, kes väärtustab muusikalist protsessi ja koostööd, loovad koos lummava kooskõla, mis kutsub kuulajaid kaasa mõtlema ja tundma. Nende kahe koori ühiskontsert on harukordne võimalus kogeda tõeliselt hingestatud muusikalist õhtut.

Kontsert „Shakespeare’i laulud“on osa Eesti Kammerkooride Liidu kontserdisarjast „Kuulajale“. 

Kontserdid toimuvad 9. novembril kl 18 Tartu Ülikooli peahoone aulas ja 10. novembril kl 17 Tallinna Mustpeade majas. Piletid hinnaga 15 € / 10 € / toetajapilet 25 € on saadaval Fientas, Piletilevis ning sularahas kohapeal 30 minutit enne kontserdi algust. 

Kontserdi toimumist toetavad Eesti Kultuurkapital ja Tartu Kultuurkapital.

Kammernaiskoor Sireen, foto autor Allan Pits

Esmaspäeval, 4. novembril 2024 selgusid Eesti Muusika- ja Teatriakadeemias VIII Eesti noorte koorijuhtide konkursi finalistid. 

Žürii poolt finaali valitud dirigendid on:

Ingrit Malleus, Ode Pürg, Leiu Ryland-Jones, Kärolin Tuisk ja Patrik Sebastian Unt.

Noored koorijuhid töötasid Eesti Rahvusmeeskooriga, kõlasid Agopovi, Bryarsi, Kaumanni, Lemba, Lukaszewski, Ødegaardi ja Seppari teosed.

Osalejaid hindas rahvusvaheline žürii koosseisus Kaspars Ādamsons (žürii esimees, Läti), Ingrid Mänd, Tone Bianca Sparre Dahl (Norra), Mati Turi ja Pärt Uusberg.

Võitjad selguvad kolmapäeval, 6. novembril kell 19 EMTA kontserdi- ja teatrimaja suures saalis finalistide kontserdil, kus esinevad EMTA segakoor, Eesti Rahvusmeeskoor ja Eesti Filharmoonia Kammerkoor finalistide juhatusel. Kolm parimat dirigenti saavad rahalised preemiad, lisaks antakse välja eriauhinnad.

Pühapäeval, 3. novembril 2024 toimus Eesti Muusika- ja Teatriakadeemias VIII Eesti noorte koorijuhtide konkursi I voor.

15 võistleja seast valis žürii II vooru kaheksa dirigenti: Mariell Aren, Eleri-Kristel Kuimet, Ingrit Malleus, Ode Pürg, Leiu Ryland-Jones, Laura Štoma, Kärolin Tuisk ja Patrik Sebastian Unt.

Noored dirigendid töötasid EMTA segakooriga, kavas olid Veljo Tormise „Ei ole püssil püütav“ tsüklist „Jaanilaulud“ ja Galina Grigorjeva „In paradisum“.

Osalejaid hindas rahvusvaheline žürii koosseisus Kaspars Ādamsons (žürii esimees, Läti), Ingrid Mänd, Tone Bianca Sparre Dahl (Norra), Mati Turi ja Pärt Uusberg.

Konkursi II voor toimub esmaspäeval, 4. novembril kell 16.30 EMTA kontserdi- ja teatrimaja suures saalis, kus noored dirigendid töötavad Eesti Rahvusmeeskooriga. Kavas on Agopovi, Bryarsi, Kaumanni, Lemba, Lukaszewski, Ødegaardi ja Seppari teosed. II vooru pääseb kuulama tasuta. Finalistid nimetab žürii samal õhtul.

Võitjad selguvad kolmapäeval, 6. novembril kell 19 EMTA kontserdi- ja teatrimaja suures saalis finalistide kontserdil, kus esinevad EMTA segakoor, Eesti Rahvusmeeskoor ja Eesti Filharmoonia Kammerkoor finalistide juhatusel. Kolm parimat dirigenti saavad rahalised preemiad, lisaks antakse välja eriauhinnad.

Finalistide kontserdi piletid hinnaga 20 / 15 eurot on müügil Piletitaskus ja enne algust kohapeal.

Foto: konkursil osalenud 15 noort koorijuhti

Teise vooru pääsenud noored koorijuhid (fotolt puudub Ode Pürg)