XIII noorte tantsu- ja laulupeo meeskond ootab oma ridadesse vabatahtlikke ja rohesaadikuid, kes saavad aidata kaasa peo sujuvamale toimumisele ning on esinejatele-külalistele abiks erinevate küsimuste lahendamisel. Kui vabatahtlikel on väga erinevaid töölõike nii peoaladel kui ka rongkäigu korraldamisel, siis rohesaadikute ülesanne on aidata kaasa rohelisema laulupeo toimumisele.
Eesti Laulu ja Tantsupeo Sihtasutuse juht Margus Toomla ütles, et sel aastal on loodud mitmeid tegevusi keskkonnahoidlikumaks peokorralduseks. “Oleme võtnud eesmärgiks koguda peoaladel tekkivaid jäätmeid liigiti ja vähendada pudelijookide tarbimist pakkudes inimestele kraanivett. Lisaks pakutakse sel suvel laulu- ja tantsupeol toitu ainult korduskasutatavatelt nõudelt, mis on samuti väga suur samm puhtama keskkonna poole” loetles Toomla. “Selleks, et pidulised saaks nende uuendustega kaasa minna, leiaks üles nõude tagastamiste kohad ja jäätmepunktid, paneme kokku eraldi vabatahtlike ehk rohesaadikute meeskonna.”
Toomla sõnul on rohesaadik see hea inimene, kes aitab külastajaid jäätmepunktide juures, kui külastaja jääb hätta õige konteineri valikul. “Rohesaadik teab, miks on laulu-ja tantsupidu keskkonnahoiule pühendunud ning jagab seda infot külastajatega, kui selleks vajadus tekib. Kuna rohesaadik on peopaigas kohapeal, siis on tal ka üldised teadmised peo korraldusest ning asukohtadest. Tal on info, kus paikneb esmaabi punkt, wc, söögikohad, väljapääsud ning kindlasti ka teadmine, kuhu viia oma korduskasutus nõud, kus külastaja oma pandiraha tagasi saab.” Toomla sõnul on rohesaadikute puhul oluline, et keskkonnavaldkond oleks neile südamelähedane ning neil oleks julgust inimesi sõbralikult suunata õigeid valikuid tegema.
Rohesaadikute kõrval ootab peotoimkond vabatahtlikke ka teistele töölõikudele. “Abikäsi on vaja nii tantsu- kui laulupeo väljakutoitlustuse korraldamise juurde, ligipääsetavuse toimkonda, rongkäigu organiseerimisele ja staabitööle,” tutvustas Margus Toomla võimalusi.
Vabatahtlikeks ja rohesaadikuteks sobivad täisealised entusiastlikud inimesed, kes on valmis noortepeo õnnestumisse oma aega panustama. Plussiks on mõne võõrkeele oskus, kuid see pole määrav. “Vabatahtlikud peaksid olema olema valmis käsi külge panema, kus iganes parasjagu abi vaja on. Mõnikord on vaja teha ka füüsilist tööd, näiteks transportida pille ja pillikaste, loomulikult arvestatakse sealjuures inimese suutlikkusega,” selgitas Toomla.
Vabatahtlikuks või rohesaadikuks soovijatel tuleks täita leheküljel laulupidu.ee asuvad registreerimisvormid. Seal on ühtlasi võimalik märkida kuupäevad, millal on aega panustada ja valida meelepärasemad tööülesanded. Seejärel saab huviline juba täpsema info edasise kohta.
Margus Toomla sõnul on laulu- ja tantsupidu oma olemuselt suur koostöö, kus ilusa sündmuse õnnestumisse annavad oma osa lauljad-tantsijad-pillimängijad ja nende juhendajad, publik, korraldajad ja loomulikult on väga oluline roll täita vabatahtlikel. “Püüame sealjuures liikuda üha keskkonnahoidlikuma peokorralduse poole ning seda suudame ainult kõik üheskoos panustades. Ma väga loodan, et saame sel korral üheskoos astuda laulu- ja tantsupeol astuda taas sammukese rohelisema tuleviku suunas. Sama mõtet kannab ju ka selleaastase peo pealkiri: “Püha on maa”,” ütles Margus Toomla.
XIII noorte laulu- ja tantsupidu toimub 30. juunist 2. juulini Tallinnas. Tantsupeo etendus „Sillad“ 30. juunil ja 1. juulil, rahvamuusikapidu „Päriselt“ 1. juulil. Rongkäik ja laulupidu „Püha on maa“ toimub 2. juulil. XIII noorte laulupeo kunstiline juht on Pärt Uusberg ning XIII noorte tantsupeo pealavastaja Agne Kurrikoff-Herman. Rahvamuusikapeo üldjuht on Juhan Uppin.
Foto: Jaak Arendi
